Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Börsil kaubeldavate fondide ehk ETFide maailm on pidevas uuenemises. Tuleb juurde uusi fonde, toimub fondide liitmisi ja likvideerimisi ning langetatakse ka kulukuse määrasid. Seekord võtan jutuks ühe uue Vanguardi ETFi. Fondi, mis esmapilgul paistab paljulubav ja võib potentsiaalselt troonilt lüüa minu senise lemmiku laiapõhjaliste ETFide seas (Vanguard FTSE All-World UCITS ETFi).
Uus fond Vanguardi Euroopas kauplevate ETFide valikus
Alustan siiski oma vanast lemmikust ehk Vanguard FTSE All-World UCITS ETFist (kauplemissümbol VWRL). See on fond, kus on olemas pea kõik, mida hing ihkab. Arenenud tööstusriikide pluss arenevate riikide aktsiad, kõik erinevad majandussektorid, enam kui 3500 aktsiat üle kogu maailma. Ideaalist jääb puudu üks asi – see fond kaasab ainult suured (large cap) ja keskmise suurusega (mid cap) ettevõtted, väikefirmad (small cap) selle fondi portfelli ei jõua. Seega seni on väikefirmadesse investeerimise soovi korral tulnud mõni selline fond oma portfelli lisaks võtta.
Siin astubki nüüd mängu Vanguradi uus ETF: Vanguard ESG Global All Cap UCITS ETF.
Nagu juba fondi nimestki välja võib lugeda, siis sõnad All Cap vihjavad sellele, et kaasatud on nii suurfirmad, keskmise suurusega ettevõtted kui ka väikefirmad. Selle postituse kirjutamise hetkel näitab fondi raport, et portfellis on 4118 erinevat väärtpaberit. Vanguard FTSE All-World UCITS ETFis on neid hetkel 3559. Seega esmapilgul võib tunduda, et lisandunud on 559 väärtpaberit.
Selline arvutuskäik ja loogika on siinkohal aga ekslikud. Nõnda kahte fondi omavahel võrrelda ja teha järeldusi väikefirmade arvu kohta ei ole korrektne. Miks?
Märksõnadeks ESG ehk vastutustundlik ja jätkusuutlik lähenemine
Peamine põhjus on see, et tegu ei ole valimatult kõiki maailma ettevõtteid kaasava fondiga. Uurides detailsemalt selle uue Vanguardi fondi alusindeksi kirjeldust saame teada järgmist:
- Aktsiavaliku aluseks on FTSE Global All Cap Index, kuhu tõespoolest kuuluvad kõik piisavalt aktiivselt kaubeldavad aktsiad üle kogu maailma Kokku ei rohkem ega vähem kui 9231 tükki.
- Samas järgmise sammuna rakendatakse nüüd kõigile neile enam kui 9000 aktsiale täiendavaid valikukriteeriumeid. Nendeks on keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ning vastutustundlikku äri kriteeriumid. Inglise keeles viidatakse sellele sageli kui ESG filtrile, kus ESG tähistab sõnu Environmental, Social ja Corporate Governance. Seega nende kolme mõõtme lõikes otsitakse vastutustundlikkult ja jätkusuutlikult käituvaid ettevõtteid.
- Selliste lisakriteeriumite rakendamise tulemusel jäetakse FTSE Global All Cap indeksist välja ettevõtted, mis on seotud, tegutsevad või teenivad tulu järgmistest valdkondadest:
- Lapstööjõu kasutamine, inimõiguste eiramine, korruptsioon, keskkonnakaitse nõuete eiramine jmt;
- Fossiilkütuste valdkonna (kivisüsi, nafta, maagaas) firmad olgu, siis neid maardlaid omavad, puurimisõigusi omavad, kaevandavad või ka naftasaadusi tootvad firmad;
- Niinimetatud patuaktsiad ehk ettevõtted, mis tegelevad täiskasvanutele mõeldud meelelahutuse pakkumisega, alkoholitootjad, tubakatootjad, hasartmängufirmad ja platvormid;
- Relvatootjad.
- Kõigi selliste firmade indeksist välja jätmisel sünnib uus indeks nimega FTSE Global All Cap Choice Index. Vähemalt 1x aastas kontrollitakse kõigi firmade vastavust eelnimetatud kriteeriumitele. Hetkel on indeksis kokku 7634 väärtpaberit.
Seega ülalmainitud valikukriteeriumeid rakendades heideti indeksist välja peaaegu 1600 firmat ehk tervenisti 17% ettevõtetest. Päris palju, kas pole?!
Samas tähelepanelikul lugejal tekib kohe ka küsimus, et kui alusindeksisse jäi alles 7634 aktsiat, siis miks fondis on ainult 4118? Pakun siinkohal välja kaks selgitust.
Esimene on tegelikult ETFide maailmas päris standardne asi – kõiki indeksis olevaid aktsiaid globaalsete ETFide puhul lihtsalt ei kaasatagi. Teisisõnu see kui kaasata aktsiad, mille osakaal on 0,0011% või 0,0002% ei oma ETFi tootlusele kuigi suurt mõju. Pigem muudab see fondi haldamise keerulisemaks ja kulukamaks. Seega sageli need päris “pudinad” jäetakse välja. Ka minu senine lemmik Vanguard FTSE All-World UCITS ETF praktiseerib sarnast lähenemist. Täna on selles fondis 3559 väärtpaberit, samas fondi alusindeksi koosseisus on neid 4039. Sama lugu ka selle uue fondiga – indeksis 7634 väärtpaberit, portfelli kaasati neist 4118.
Teine võimalik põhjendus puudutab siinkohal fondi tegutsemisaja pikkust. Kõnealune Vanguard ESG Global All Cap UCITS ETF on loodud 25. märtsil 2021. aastal, mis tähendab, et fond on tegutsenud veidi enam kui kuu aega. Vabalt võib olla ka nii, et neid väiksemaid positsioone lisatakse alles tasapisi ja fondi mahu kasvades. Põhjuseks siis see, et väiksema osakaaluga positsioonid on enamasti vähemlikviidsed (igapäevane kauplemismaht on väiksem) ja fondi likviidsuse paremaks juhtimiseks ei ole mõistlik kohe alul sellistesse aktsiatesse tormata. Huviga ootan, mis on seis näiteks 2021. aasta lõpus. Kas portfellis on jätkuvalt ligi 4100 väärtpaberit või on see tõusnud 4500 või 5000 peale.
Gigantide heitlus: Vanguard FTSE All-World UCITS ETF vs Vanguard ESG Global All Cap UCITS ETF
Hea küll, alusindeksite ja fondi portfellide koostamise loogikast ning erinevustest oleme nüüdseks aru saanud. Vaatame ka üle, kas ja missugused on reaalsed erinevused fondi portfellides. Sellest annab ülevaate järgmine tabel.
Näeme, et erinevused on, kuid vähemalt nende karakteristikute pealt mitte eriti märkimisväärsed.
Kuidas võiks lugu olla tootlustega? Kas võiksime näha mingeid märkimisväärseid erinevusi? Kuna Vanguard ESG Global All Cap UCITS ETF on kõigest kuu-poolteist vana, siis ETFide endi tootluseid meil võrrelda ei ole võimalik. Küll aga on võimalik võrrelda alusindeksite tootlusi. Alltoodud graafikul on välja toodud uue Vanguradi fondi alusindeksi tootlus (FTSE Global All Cap Choice) ja kõigi maailma aktsiate tootlus, kus ESG filtreid rakendatud ei ole (FTSE Global All Cap).
Nagu näeme, siis ESG filtrit rakendav jätkusuutlikkusele panustav indeks on viimase aasta-kahe jooksul veidi eest ära rebinud. Lisan tootluste võrdluse ka tabelina.
Kõike seda uurides on kange tahtmine teha kiire ja ühene järeldus – ESG ehk vastutustundliku ja jätkusuutlikku majandamise filter on hea mõte, see tõstab tootlust ja punkt. Ei tasu siiski nii kiirelt põhjapanevaid järeldusi teha. Soovitan nüüd korraks kerida tagasi ülespoole vaadata võrdlust suurima osakaaluga sektori numbrites. Jah, kõrgema tootluse põhjus peitub antud juhul praegu suuresti selles, et viimase 2-3 aasta jooksul on eriti head tootlust näidanud tehnoloogiasektori aktsiad ning ESG filtriga indeksis ja fondis on neid umbes 2-3 protsendipunkti võrra enam.
Kumb fond siis valida – võtta uus või jääda truuks vanale?
Ega siin ühest vastust anda ei oskagi. See viimase 5 aasta tootlusnumbrite võrdlus ei anna veel alust arvata, et ESG filtri kasutamine viib kõrgema oodatava tootluseni. Mõned võivad täna isegi argumenteerida, et tehnoloogiaaktsiad on kallid ja energiasektori omad valuatsiooni mõttes soodsamad, mis soosib naftafirmade kaasamist investeerimisportfelli.
Samas, mida me saame teha on võrrelda omavahel ka selliste alusindeksite tootlusi, milles väikefirmad on sees ja selliste, milles need ei ole kaasatud. See võiks meile anda vihjeid, kas väikefirmade kaasamine, nagu seda teeb uus Vanguardi fond, on tootluspotentsiaali tõstev või mitte.
Ka selline kiire analüüs näitab, et kui isegi väikefirmadel oleks mingi mõju, siis antud ajaperioodil mõjutab tulemust rohkem mingi muu tegur. Selleks on ikka ja jälle see sama tehnoloogiasektori aktsiate osakaal. Selleks, et teha põhjapanevamaid järeldusi peaks ajas tagasi vaatama vähemalt 10, 15 või veel parem 25 aastat.
Kuidas siis oma valik teha? Ma arvan, et siin ei ole vaja üle mõelda. Kui sa veidigi oled vastutustundliku ja jätkusuutliku majandamise lainel, siis uus Vanguardi fond läheb sinu tõekspidamistega tõenäoliselt paremini kokku. Boonusena saad siis peale ka peotäie väikefirmade aktsiaid. Samas ei tasu nüüd väga naiivselt uskuda, et ESG fondi valimine muudab maailma.
Tuletan meelde, et selliste investeerimisfondide puhul on tegu olemasolevate aktsiate ostmisega ja hoidmisega. Seega kui sina ja mina valime ESG põhimõtetele vastava fondi, siis ei ExxonMobil’i ega Philip Morris International’i tegevjuhtkonnal ei ole sellest sooja ega külma. Börsidel ringlevad ikka ju juba olemasolevad aktsiad. Seega meie otsus panna raha ESG fondi nende firmade tegevust praktiliselt ei mõjuta. Jah, me võime argumenteerida, et kui piisavalt suur hulk investoreid nõnda käitub, siis varem või hiljem on neil firmadel raskem ka uut kapitali kaasata. Samas enamasti tähendab see lihtsalt kriipsuvõrra kõrgemat intressimäära.
Teine asi, mida ESG põhimõtteid järgivate fondide puhul tasub teada on see, et ESG filtreerimine on aastaid üks väga palju vaidlusi tekitanud teema. Iga indeksikompanii (antud juhul FTSE Russell) kasutab erinevaid filtreerimise kriteeriume ja sageli ei teha seda teps mitte nii nagu meie talupojamõistus arvata tahab. Laias laastus eksisteerib kaks lähenemist: 1) kaasav ja 2) välistav. Enamusel juhtudel kasutatakse välistavaid filtreid. Tihtipeale jäävad siiski indeksisse ja portfelli ka ettevõtted, mille puhul on ette heidetud mittejätkusuutlikku majandamist (näiteks Nestle ja tema mineraalvee ärid). Lisaks leiab ka teisi firmasid, kus pilt ei ole nii mustvalge: Atmos Energy Corporation kui maailma üks suurimaid maagaasi turustajaid, First Quantum Minerals ehk Kanada vasekaevandaja, Norra väetisetootja Yara International jne.
Kulukuse määra tasub ka vaadata. Hetkel on ESG filtriga fondi kulukuse määr 0,24% aastas, VWRL puhul 0,22% aastas. Ei ole märkimisväärne erinevus, kuid mõni võib-olla põhimõtteliselt eelistab kõige soodsamat varianti.
Lisaks ka veel järgmine mõte – on kaks võimalust uus Vanguardi laiapõhjaline fond oma portfelli kaasata. Esimene variant on maha müüa vana ehk VWRL ja asendada see uuega. Selles ma ise hetkel suurt kasu ei näe. Pigem kanname nõnda käitudes asjatuid tehingutasusid. Teine variant on suunata uus raha uude fondi. See kõlab juba mõistlikumalt. Vana fond jääb alles ja uut raha lisame uude fondi. Küll siis 2-3 aasta pärast portfellis revisjoni tehes saab otsustada, kumb lõpuks võtta ja kumb jätta.
Saadaval kaks versiooni
Uue Vanguard ESG Global All Cap UCITS ETFi puhul on tore see, et kohe algusest peale on kättesaadavad kaks versiooni: 1) selline, mis maksab dividendid investorile välja ja 2) selline, mis reinvesteerib kõik aktsiatest saadud dividendid kohe nendesse samadesse aktsiatesse tagasi.
Dividende välja maksva versiooni täispikk nimi on Vanguard ESG Global All Cap UCITS ETF (USD) Distributing ja see kaupleb muuhulgas näiteks Amsterdami Euronext, Borsa Italiana ja Deutsche Boerse börsidel. Kauplemissümboliks on V3AL ja kauplemisvaluutaks euro. Dividende maksab fond 1x kvartalis. Dividendimäära hetkel fondivalitseja ei avalda, sest dividendimakseid ei ole veel tehtud. Alusindeksi andmeid arvesse võttes võiks oodatav dividendimäär jääda sinna 1,2% kanti.
Dividende automaatselt ise reinvesteeriva versiooni täispikk nimi on Vanguard ESG Global All Cap UCITS ETF (USD) Accumulating ja see kaupleb muuhulgas samuti Amsterdami Euronext, Borsa Italiana ja Deutsche Boerse börsidel. Kauplemissümboliks on V3AA ja kauplemisvaluutaks euro.
Londoni börsilt saab mõlemat fondi osta ka USA dollarite eest.
Aprilli dividenditulu
Lõpetuseks ka laekunud dividendide kokkuvõte. Aprillis laekus eraisiku kontole 422 euro väärtuses omanikutulu. Dividende maksid kokku 5 ETFi ja 7 ettevõtet.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
Ettevõtte kontole maksid dividende 1 ETF ja 5 aktsiat, kokku 82 euro väärtuses.
Ikka veel ei ole ma kindel, kas ja kuidas kogu seda dividendide kajastamise poolt jätkata. Olen saanud kirju ja kommentaare, kus tuuakse välja, et kui 6-7 aastaga jõuab ainult keskmiselt ligi 500-eurose dividendituluni, siis kogu see dividendiaktsiatesse investeerimine on mõttetu.
Selles väites on valesti no kohe nii mitu asja, et ei teagi, kust pihta hakata. Tõenäoliselt vääriks see täiesti eraldiseisvat postitust. Igatahes lühidalt on seis selline, et julgelt viimased 2-3 kui mitte 4 aastat ei ole ma eraisiku portfelli uut raha lisanud. Minu tulud laekuvad täna valdavalt ettevõttesse ja maksan sealt omale tagasihoidlikku palka, kust eraisiku portfelli kasvatamiseks midagi ei jagu. Ja ei peakski jaguma, sest miks peaksin ise ära maksma tööjõumaksud, et siis olulisemalt väiksemat summat eraisikuna investeerida?! Seega teadke, et minu eraisiku portfell elab juba viimased aastad suht igavat elu – mõned vangerdused, mõned pandeemiaaja dividendikärped pluss rida regulaarseid väikeseid dividenditõstmisi ja nii see dividenditulu liigub.
Teine oluline aspekt puudutab aktsiavalikut. Kirjutasin sellest pikemalt selles postituses. Paljude jaoks seostub dividendiaktsia kohe vähemalt 5% kui mitte 8-10% dividendimäära püüdmisega. Noh, siis paneme oma raha ju korralikku rahavoogu teenima! Eks olen läbi aja ka seda katsetanud, kuid julgen täna pärast enam kui 7 aasta pikkust dividendiaktsiatesse investeerimist öelda, et enam kui pooltel juhtudel on see lõppenud halvasti. Varem või hiljem saabub a) dividendikärbe, b) aktsia hinna tugev langus või c) nende kahe kombinatsioon. Seega, mida aeg edasi, seda rohkem on fookus nihkunud dividendikasvu ettevõtetele. Ennekõike sellistele, mis kasvavad keskmisest kiiremini. Dividendimäärad kipuvad neil puhkudel olema üpris madalad, viimastel aastatel isegi seal 0,5-2,5% kandis. Samas kuna täna ei ole minu jaoks kriitiline, et saaksin maksimaalselt suurt dividenditulu, siis sihin ikkagi maksimaalset kogutootlust (dividenditulu pluss hinnatõus ehk portfelli väärtuse kasv).
Igatahes see keskmiselt 500 eurot kuus dividenditulu tootev eraisiku portfell on suuresti paigas, paar viimast aastat raha sinna juurde pannud ei ole ja ei plaani ka lisada. Sellest portfellist on minu jaoks saanud mingi selline emotsionaalne turvapuhver – portfell, mis genereerib nii palju rahavoogu, et saaksin kenasti vajadusel ära maksta oma kodulaenu kuumakse.
Kõik eeltoodu ongi mind pannud mõtlema teemal, et ehk peaks hakkama mõõtma ja siin blogis kajastama midagi muud. Progress ja aktiivsem elu käib ettevõtte maaklerkontol, kuid seda regulaarselt seni väga kajastanud ei ole. Mis teie arvate? Kas tasub jätkata dividenditulu ülevaateid või tõmban joone alla?
Tere,
See oli praegu küll uus ja üllatav info, et kajastatav dividendiportfell on pm. valmis ja sinna uut raha pole pannud. Arvasin, et ikka klassikaliselt igakuine portfelli kasvatamine käib.
Sellisel juhul tõesti sooviks lugeda hoopis, kuidas aktiivne investeerimine käib teil. See pakuks väga huvi.
No ega ta ju päris valmis ei ole. Suurem oleks parem 🙂 Lihtsalt maksuefektiivse käitumise huvides on mul mõistlik olnud portfelli nüüd ettevõtte alt ehitada. Igatahes aitäh tagasiside eest!
Kajasta kõike. Kõiki kontosid ja ka väärtuse kasvu (mitte ainult dividende). Eks mida läbipaistvam rahakott on, seda põnevam seda piiluda. Tehinguid võiks ka kajastada… reaalajas 😉
Hahaa, jajaa, no seda ma täitsa usun. Tehingute osas – kas ehk on siis aeg küps üheks subscription teenuseks? 🙂 Täna saaks kusjuures lisaks dividendiaktsiatele kajastada ka kiirelt kasvavate ja dividende mitte maksvate aktsiate poolt.
Huvitaks eraisiku ja ettecõtte dividendid + portfelli kasv kokku.
Lisaks, mis hetkel soovitad investeeringutega ettevõtte alla kolida?
Aitäh kommenteerimast!
Ettevõtte alt investeerimisest kirjutasin pikemalt selles postituses.
Olen ka nõus, et ühte osa kajastada tundub ebaotstarbekas. Kuigi olen endiselt olnud su kõikide postituste ja börsijuttude lojaalne lugeja/ kuulaja.
Hakkab oma aega see ära elama.
Oleme ju su börsijuttude saadetest kuulnud, et tegelikult tegeled funderbeamiga, coinidega ja proovisid ka kauplemist.
Muidugi meid kõiki huvitab, et mida osta 🙂
Subscription- igati OK.
Investorid tahavad ka kaasas käija ajaga / trendidega, ehk kui on coinid teema, siis võiksid ka nendest kirjutada, kui tegeled Funderbeamiga- siis tahame ka seda 🙂 ja muidugi eelkõige teada, et mida / millal ostad- aga selles vallas sa kõige konservatiivsem.
Tee oma instagrami kontole küsimus, et kui paljud teist on tegelenud aktsia analüüsi või tehnilise analüüsi või mingite muude numbrite jälgimisega- siis vastused võivad päris üllatavad olla 🙂
Aitäh väga sisuka kommentaari eest! Olen ka ise seda meelt, et ajaga tuleb kaasas käia. Oma tegudes olen seda ka teinud, tegudest kirjutamises tõenäoliselt oluliselt vähem. Veel kord aitäh, mõtlen ja kaalun, kuidas saab edaspidi paremini 🙂
Märten,
Olen Sind aastaid jälginud. Sul on kõige analüütilisem, sisukam ja ehk Eesti maastikul ainuke professionaalne blogi. Minu arvates on Su dividenditulu kajastamised ning dividendiaktsiate ja ETF-de valikute mõtted ja analüüsid on äärmiselt harivad ja põnevad. 500 eur/kuu stabiilset rahavoogu tootev portfell ja sellega kaasnevad oskused on erakordselt hea saavutus. Investeerimine ei ole sprint, vaid maraton ning hingerahu, et igas olukorras suudad oma baasvajadused katta on väga kõrge väärtusega.
Eks praegusel ajal on palju igasuguseid spekulatiivse kallakuga tegijaid, kes tahavad näha väga kiireid kasumeid, moodsaid coin-e jne ning ka tegijaid, kes seda sisu pakuvad, aga ilmselt nad kaovad üsna kiiresti pildilt, kui on turul veidi sügavam ja pikem langus.
Jõudu ja jaksu selle blogi eestvedamisel! Lugupidamisega, Olesja.
Olesja, aitäh tagasiside ja mõtete eest! Iga hääl ja arvamusavaldus on praegu siin uut suunda otsides/kombates oluline ja hea teada, miks siin lugemas käid ning mida mõtled.
Hindan Märteni poolt investeerimise teemade realistlikku ja professionaalset käsitlemist, sellised kogemused tulevad aastatega. Meie teised investeerimise eestkõnelejad (Roosaare, Saare, Investor Toomas, jt) on loonud investeerimisest lihtsustatud kuvandi, kus paned ainult rahapuu kasvama ja eurod aina laekuvad kontole. Reaalselt nõuab edukas investeerimine pühendumist ja riskide võtmist.
Huvi pakuks eraisikuna ja ettevõtte alt investeerimise võrdlus: eelised, risked, ettevõttega kaasnevad kulud ja kohustused.
Urmas, aitäh heade sõnade eest! Samuti mõtete eest! Ehk tõesti on paslik avada seda ettevõtte alt investeerimise teemat üha enam.
Kajasta ikka edasi 🙂
Olles ise investeerimisteekonna alguses, siis on see väga põnev ja vajalik info.
Aitäh!
Aitäh, hea teada!
Mis platvormilt ETFi osta? Nii, et teenustasu oleks minimaalne ja tuludeklaratsiooni esitamine lihtne.
Täna on praktiliselt kõigi Eesti pankade hinnakirjad samad ehk siis nii Luminor Investor, LHV, SEB kui Swedbank puhul kulub minimaalselt tehingutasuks 9-10 eurot. Nende puhul saad mugavalt kasutada investeerimiskonto süsteemi ja lihtsat tulude deklareerimist. Välismaaklerid küll odavamad, kuid tulude deklareerimisel täiendavad nüansid, mida peab arvestama.
Palun jätka ikka veel.Mulle meeldib Su alalhoidlik lähenemine ja passiivsed divikad.Ise aga nii passiivne ei ole,tegutsen aktiivselt/passiivselt ehk võtan sünergiat(kasumit) aktsiapaaride vahelt ja isegi etf´i ja aktsia vahelt.Ntx: tänagi müüsin coinethe maha sest see tõusis ja võtsin kasumi,et midagi alt hinda tagasi osta.Loomulikult maksan ka võimendust vähemale.Ütlen võlakirjadele ei jätkuvalt.Seda usklikele mõeldud V3AL ma ei vaatagi.Maailm ei muutu kunagi kloostriks,pole võimalik.
Tänud mõtete avaldamise eest! Maru hea ikka teada, et lugejaid on väga erinevate huvide ja strateegiatega.
Ma olen siiani väga nautinud Sinu postitusi, kuigi olen pigem juhulugeja. Kui kõik teised lähevad oma maratiilsuste, 1000%-ste tootluste, GME ja Bitcoinidega kuhugi kõrgustesse ja kaugustesse, siis Sinu postitusi lugedes tulevad mul jalad maa peale tagasi ning taastub selgus, mis suunas oma teekonnal liikuda tahan. Aitäh selle eest!
Sain ise kiiresti aru, et paljud 6+% divikaettevõtted on pigem väärtuslõksud ning otsin ka soliidseid firmasid, millel on kasvuruumi. Siit aga 2 suuremat küsimust:
1. Kui vaadata dividendi kasvuettevõtteid, siis võiks neil olla teatud pikkusega ajalugu dividendiväljamaksete suurendamisel. Kas Sinu kogemuse põhjal on tekkinud mingi absoluutne miinimum / maksimum, mitu aastat ettevõte peaks olema dividendi väljamakseid suurendanud järjest?
2. Keskendudes 0.5-2.5% dividendi kasvuettevõtetele, mis on Sinu arvates maksimaalne aastane (keskmine) dividendi / käibe kasv, mis on jätkusuutlik?
3. Tsiteerin Sinu teksti: “Seega, mida aeg edasi, seda rohkem on fookus nihkunud dividendikasvu ettevõtetele. Ennekõike sellistele, mis kasvavad keskmisest kiiremini.” Siiani olen kimpus enda jaoks selle “keskmise” kasvu defineerimisega. Kas Sinul on kujunenud välja mingi allikas / strateegia, kust sa saad aimu nö “keskmisest” kasvust? Kas antud juhul oleks Sinu arvates õigustatud kasutada a la SP500 kui keskmist?
Ette tänades,
Robert
Tore lugeda, võta heaks ja aitäh ka heade sõnade eest!
1. Jah, ideaalis vähemalt läbi ühe majanduskriisi. Minevikus on see tähendanud keskeltläbi vähemalt 10 aastat. Samas võib teha erandeid nende firmade osas, mis just alustanud dividendide maksmist, dividendipoliitika väga selgelt kirjas, dividendide väljamakse määr madal (10-30%) ja näidanud seni kena kasumi kasvu.
2. Ma ise vaatan seda veidi nii-öelda viisaastakute kaupa. Ehk siis kui seni kasumeid ja dividende kasvatanud keskmiselt 15-25% aastas, siis ideaalis ehk järgmised 5 aastat peab umbes sama kiiret kasvutempot veel vastu. Sealt edasi tahaks ikka öelda, et peavad need kasvumäärad alla poole tulema. Mõtlesin kohe pikalt ja ei suuda meenutada mitte ühtegi regulaarselt dividende maksnud firmat, kes oleks dividende kasvatanud keskmiselt 40-50% aastas. Vahest on juhtunud, kuid tavaliselt on selline kasv tulnud pärast dividendikärpeid ja see pole enam see.
3. Vastasid ise kenasti ära 🙂 Just täpselt nii ongi ehk siis kasv suurem kui vastava indeksi kasv. USA S&P 500 indeksi komponentide keskmine aastane EPSi kasv on olnud seal 8-10% kandis.
Ma olen seni lugenud kõike, mida Sa kirjutad. Uued katsetused on ka ilmselt põnevad, aga ma loen alati kõige suurema heameelega just neid rahulikke analüütilisi blogipostitusi.
Aitäh selle eest, et kirjutad erapooletult ning julgustad lugejaid alati kõike ise läbi mõtlema. Sul on imepärane oskus keerulised asjad põnevaks teha!
Aitäh! Neid ridu oli väga tore lugeda!
Mina olen ka pidev blogi lugeja ja olen viimasel ajal märganud, et fookus on ehk natuke liikunud dividendiinvesteeringutelt mujale ja sellest on tegelikult kahju, kuna kedagi teist sellist blogijat Eestis ei paista olevat. Mind ennast huvitab pigem rohkem just üksikaktsiate (dividendimaksjate) teema, on vist juba aastaid sellest, kui mingit üksikaktsia analüüsi blogis tegid:)
Aga mida kajastada igakuistes postitustes on minu arust seotud sellega, mis Su enda eesmärgid on. See ju investeerimise ABC, et mida ja kuhu investeerid peaks peamiselt olema seotud ikka oma ajahorisondi ja eesmärkidega. Nii et see fookuse nihkumine võib näidata ka seda, et Su enda eesmärk ja/või ajahorisont on teistsugune kui alustades? Ehk alguses paistis rõhk olevat pigem passiivse sissetuleku saavutamisel dividendidest mingi lähikümnendi jooksul, siis nüüd võibolla hoopis pigem netoväärtuse kasvatamine? See, kas varad on eraisiku või ettevõtte all ei oma minu arust mingit tähtsust, ise ma ilmselt vaataksin seda kõike koos ja isegi ei hakkaks mingeid erinevaid graafikuid tegema.
Mida tahan öelda, on see, et ilmselt kõige loogilisem oleks kajastada oma arengut just võrdlusena eesmärgiga… Ehk kuidas eesmärgi poole liikumine läheb. Ja selle ümber siis meile meeldikski lugeda, et mis toimib ja mis ei toimi ja Sinu edust (ja vigadest?) ehk ka midagi õppida!
Lembi, aitäh, väga head mõtted! Vot selle oma eesmärgi ja fookuse nihkumisega tabasid sa naelapea pihta. Tasapisi on juba mõtted selginemas ka, et mida ja kuidas siis edasi kajastan.
Ja tõsi ta on, dividendiaktsiate analüüsid on tõesti jäänud päris tahaplaanile. Eks vist suuresti seetõttu, et mul endal käivad asjad juba päris automaatselt ja kiiresti pluss ega lõputult uusi aktsiaid radarile ei tule ka. Aga igatahes võtan sind kuulda ja lisan postituste plaani ka ühe dividendiaktsiate analüüsi teema.
Tere,
Mõte dividendi tulust passiive tuluallikana kõlab väga ahvatlevalt. Tahaksin meelega kirjutada provotseeriva ja lihtsakoelise arvutuse finantsvabaduse saavutamisest passiivse dividenditulu põhjal. Kui võtta stsenaarium, et finantsvabadus võiks tähendada 2000 eurost passiivset sissetulekut kuus ja rääkides dividendiaktsiate keskmisest tootlikkusest aastas 0,5-2,5 mõnel juhul 3% aastast siis tähendaks see seda, et sellise summa saavutamiseks, näiteks lahmides raha näiteks dividendiaristokraatide ETFi (SPYW, tootlus 3% aastas praegu) eeldaks see investeeringut 800 000 euri. Kui eeldada, et maksta iga kuu veel juurde 1000 eurot (12 000 aastas) saaks sellise summa 66 aastaga palgatöö kõrvalt. Muidugi pole siia sisse arvestatud liitintressi. Kui kasutada liitintressi kalkulaatorit, siis aeg on ligikaudu 40 aastat. Keegi võiks mu arvutust kontrollida, kui viitsib.
Muidugi pole siia arvestatud sisse dividendisummade suurenemist
Mõtteid sel teemal? Julgustavaid sõnu? 😀
Jaa, võib juba öelda, et sellised arvutused käivad siit blogi kommentaaridest ja mulle saabunud kirjadest läbi igal nädalal 🙂 Mul on valmimisel üks postitus, kus võtan just nimelt portfelli pikemaajalise kasvatamise arvutused fookusesse. Seega praegu väga sinu arvutusi kommenteerima ei hakka. Mainin ära vaid järgmise: 1) meil on alati 2 täiesti eraldiseisvat faasi ehk vara kogumine ja vara kasutamine, eri faasides võib investeerimisele läheneda erinevalt 2) ei tasu ära unustada kogutootlust ja sellest tulenevalt ka 4% reeglit (see tähendaks siis 600 000 portfelli olemasolu).
Ahjaa, üks asi veel. Kumma sa valid, kas selle, et sul pole 10-20 aasta pärast üldse investeeringuid, sest tundub mõttetu alustada (nii kui nii 800 000 kokku ei saa) või selle, et oled jõudnud kasvõi poolele teele? 😉 Ja veel, kui räägime ikkagi pensionieast, siis ei tasu ära unustada, et meil on kasvõi väikses mahus ka riiklik pension (I sammas), paljudel ka II sammas, mõnedel ka III sammas. Need kõik vähendavad seda investeeringute mahtu, mis peab täiendavalt olema endal kogutud.
Aga jah, mõistan, et veidi provotseerid 🙂 Suures plaanis ei ole oluline, kas elad laekuvatest dividendidest, üürikorteritelt laekuvast üürist või müüd jupi kaupa vajadusel investeeringuid. Teid jõukuse suurendamiseks on mitmeid. Neist kõige kiirem suure tõenäosusega ettevõtlus. Mõnele sobib, paljudele mitte. Seega alles jääv parim variant on kulutada regulaarselt vähem kui sisse tuleb ja soetada selle raha eest mingeid nii-öelda tootlikke varasid. Ükskõik, kas siis rahavoogu maksvaid või mitte maksvaid.
Kui pidevalt maksimalisti pilguga maailma vaadata, siis pole põhjust ühegi hobiga ka tegelema hakata. Mis mõtet on käia 30- või 40-selt sulgpalli või tennise trennis? Nii kui nii ei saa sinust maailmameistrit. Mis mõtet on igal aastal lolli järjekindlusega osaleda erinevatel maratonidel kui sa nii kui nii ei võida? Mis mõtet on alustada investeerimisega kui sa nii kui nii sellega kunagi maailma esirikkaks ei saa?
Minu jaoks näiteks annab minu investeerimisportfell ja see pisikegi igakuine dividendivoog mulle julguse elada. Pärast 2016. aastal palgatöö lõpetamist ma praktiliselt 3 aastat lihtsalt olin – elasin, puhkasin ja tegelesin oma hobidega. Mitte ealeski ei oleks ma seda julenud teha kui mul poleks neid sääste hinge taga olnud. Erinevalt oma kolleegidest (meid kõiki koondati kui LHV meid üle ostis) oli mul tollel hetkel hea ülevaade oma igakuistest kuludest, oli investeerimisportfell ja ka investeerimisplaan, mis andis julguse mitte tormata kohe kusagile järgmisesse kohta palgatööle. Ja isegi kui see dividenditulu on tõesti ainult 500 eurot kuus, aga elamiseks on vaja näiteks 2500 eurot kuus, siis see passiivselt laekuv 500 eurot annab julguse tööandjale öelda, et ma eelistan edaspidi töötada 4 päeva nädalas.
Ma tean, et maailm liigub juba praktiliselt ülehelikiirusel, aga varuge veidi kannatust. Käsi südamel, kui sa oled regulaarselt iga kuu pannud sissetulekutest midagi kõrvale ja investeerinud järjepidevalt vähemalt 3-4 aastat, siis midagi muutub. Ei, mitte, et sa oled nüüd rikas. Muutub midagi sinu sees – tõuseb enesekindlus, kasvab julgus, maailmapilt muutub avaramaks. Ja need on asjad, millele on tegelikult päris raske hinnalipikut külge panna. Need on asjad, mis tegelikult ja päriselt ka määravad ära selle, kas sa elad ja julged elada seda elu, mida tõeliselt tahad. Vot sellised mõtted 🙂
Aktsiaid pole mõtet varuda nagu vanasti koguti deposiiti.Aktsiad on kaup ja pead ise ka olema müügimees!Mis 3%?.Peale vaadates on asi ühtemoodi,sisse vaadates palju parem.Varsti podiseb Su `kompott` 50+ ja rohkem.Edu investeerimisel!
Hei,
Nagu blogi nimi ka ütleb, siis siit käin peamiselt dividendiga seatud teemasid lugemas. Teist sellist siinpool lompi ei ole leidnud.
Minu arust võiksid vabalt eraisiku ja ettevõtte dividendi graafikud kokku liita. Keha muutus, aga tegevus jäi samaks.
Samas mulle graafikul olevate pulkade vaatamisest suurt kasu ei ole – rohkem nagu sinu rahakotis sobramine. Palju huvitavam ja harivam oleks lugeda mida laekunud dividendidega teed – mida juurde ostad ja kuidas põhjendad oste. Teispool lompi kajastatakse sellist infot rohkem.
Kuna sa kajastad ainult dividendi laekumisi, siis lugejatele jääbki mulje, et see on ainus tootlus. Äkki lisada portfelli tootlus võrrelduna S&P500-ga või mõne dividendi ETF-iga. Nagu SSD oma igakuises kirjas kajastab – tead küll ;).
Igatahes edu!
Aitäh! Head tähelepanekud ja mõtted, eks ma kaalun neid.
Aitäh uut fondi tutvustamast ja analüüsimast!
1. Small cap algab 300 miljonist dollarist? St ka Balti börsi suurimad peaksid 0.00.. % sees olema? Kiirelt otsides ei leidnud. Lihtsalt, et asjad perspektiivi panna.
2. Kui pikk on ahel investor-LHV vm kohalik pank – vahendajad … – Vanguard? Kas tead midagi Vanguardi vt Eestisse tulemise plaanidest? Tuleva oma aastaaruandes justkui viitas.
Jõudu blogiga, tänud!
Tore, et meeldis!
1. Jah alusindeksisse võivad mõned Balti börsi suuremad tegijad ehk isegi kuuluda, kuid fondi enda portfellist mina ka neid hetkel ei leidnud. Siin tuleb tõenäoliselt mängu see, et kas fondivalitsejal on mõtet üldse neile aktsiaturgudele tulla kui igast riigist vaid 1-2 aktsiat indeksis ja osakaal tõesti 0,000..%. Tavaliselt kuluefektiivsuse huvides seda ei tehta.
2. Ei oska kommenteerida ja ei pea tänast turustruktuuri arvestades tegelikult üldse oluliseks seda, et Vangurad oma ametliku esinduse siin avaks. Tema Euroopas registreeritud ja kauplevaid ETFe saame me osta nii kui nii. Teatud erinevus tuleb sisse vaid traditsiooniliste indeksfondidega. Samas ka siin on tegelikult võimalik kohalikel pankadel võtta ohjad enda kätte ja öelda, et soovitakse neid fonde vahendada. Näiteks nagu Swedbank teeb Franklin Templetoni fondidega.
Ikka jätkata. “Ainult 500 kuus” on algaja jaoks lausa 500 kuus.
Võiks olla jah normaalne raamatupidamine “Virtuaalportfelli kasv” kus sees nii eraisik kui ettevõte. Välja toodus kui palju teenitud passiivselt, kui palju töö, ehk ettevõtlusega, ning kui palju reinvesteeritud sellest passiivsustesse. Kui rahanumbrid salajased siis mingite protsentidena välja tuua kuid nii, et ka kasv viie aasta tagusest välja joonistuks.
Subscription service, no oleneb hinnast, ainult 500 ja lausa 500 meestele sobivad ju erinevad hinnad. Ja IB-s kas mitte 15 sõbra portfelli ei saa hallata ja neile vahendus% määrata ;D
Aitäh arvamusavalduse eest! Nagu näed siis olen uue eesmärgi välja hõiganud, mida esmajärjes mõõdan ja kajastan. Dividenditulu üle pean arvet ka edaspidi ja ka kajastan seda.
Sõbra portfellide halduse teemal – see meil siin Eestis siiski litsentseeritud tegevus, millega avalikult ilma Finantsinspektsiooni registreeringu või tegevusloata toimetada ei tohi. Pealegi, see asi tasub end tegijale ära heal juhul alles siis kui halduses olevate varade maht on nii umbes 5 miljonit eurot. Võib-olla olulisem on samas isegi see, et ma siiralt ise usun, et enamuse investorite jaoks ongi parim lahendus ETFide ostmine ja seda uskudes ei ole viisakas rahahimus muud juttu rääkima minna ja rasvaseid haldustasusid küsima hakata. 🙂
Kui rääkida V3AA ETFist või üldse eestlasena ETFide ostmisest, siis mis võiks eri börside eelised olla (London Stock Exchange, Euronext Amsterdam, Borsa Italiana, Deutsche Boerse) või polegi erilist vahet? Sama küsimus valuuta kohta (EUR vs USD) eeldusel, et vahetus toimiks soodsalt IB kaudu ega oleks ilmselt eriline argument vahetustasude seisukohalt. Omades kohaliku panga kontol nii EUR kui USD, on mul põhjust emba-kumba eelistada IB’sse kandmisel ja ETF’ide ostmisel (EURina näiteks Amsterdami ja USDina Londoni börsil)?
Ühelgi börsil otsest eelist ei ole. Kõige olulisem on siin vast kuluefektiivsus ehk siis see kui sul on kontol juba eurod, siis osta võimaluse korral midagi, mis kaupleb eurodes. Nii väldid valuutavahetuse kulusid ja kursivahesid.
Kui väga detailidesse minna ja räägime juba suurematest ostusummadest (500-5000 ETFi osakut), siis tasub hakata börsi veidi valima ka selle järgi, kus on parem likviidsus ehk väiksem ostu-müüginoteeringu vahe ehk spread ning suurem turusügavus. Siin on tihtipeale abiks sõna primary exchange ehk siis fondivalitsejad on ära määranud, milline börs on nii-öelda peamine ehk esmane börs.
Plaan on tõepoolest natuke suuremates mahtudes osta (lump-sum) ja V3AA puhul on tõesti näha, et nii EBS kui LSEETF mahud jäävad väga selgelt alla IBIS2 omadele. Aitäh vihje eest!
Võta heaks!
Küsin valuuta kohta. Kui antud ETF kaupleb EUR-s, kas see tähendab, et IB-st ostes rakendub EUR hinnakiri (min 1.25 või 0,05 tehingu kohta)? Või see IB hinnakiri USD 0,35 ja EUR 1,25 valik käib millegi muu näitaja alusel?
Tänud
M.
Jah, Tiered hinnakirja alusel käib see just nimelt nii. Lisaks mõjutab ka siis see, et millise regiooni/riigi börsilt väärtpaberit ostad. Kui mõnelt Euroopa börsilt ja eurodes, siis min 1,25 EUR, kui aga mõnelt Euroopa börsilt dollarites, siis min 1,70 USD. Kui USA börsilt ja dollarites, siis min 0,35 USD.
Tere
Kas need on samad vanad Vanguardid?
Swedi otsingus annab nii:
* VANGUARD FTSE ALL-WRLD UCITS ETF (VWCE)
* VANGUARD FTSE ALL-WORLD ETF (VWRL)
Küsin sest Sinu kriba-näidetes on UCITS sees aga VWRL otsingusse pannes annab siis ilma UCITS-ta.
Tänan
Ahti
Jah, need on ikka need samad vanad tuttavad. Esimene dividende välja ei maksa, VWRL maksab dividendid välja. Nagu ETFide koolitustel ja veebiseminaridel rääkinud olen, siis nime järgi ei ole ETFe väga usaldusväärne otsida, sest erinevad pangad/maaklerid sisestavad neid nimesid oma süsteemi erinevalt, kõige usaldusväärsem on ikka otsida kauplemissümboli järgi.
Leidsin ühe teise EU-s tegutseva investori blogi, tema on toonud välja Vanguardi Lifestrategy fondid (5 erinevat, 4 neist sisaldavad ka võlakirju) https://www.bankeronwheels.com/vanguard-lifestrategy-ucits-etfs-europe/
Kui eesmärk investeerida on aastakümneid, ehk vahepealsed turukõikumised ei tohiks segada, on mõtet ka eraldi võlakirju portfelli võtta, või pigem olla agressiivselt 100% Equity peal? Vanus 30ndate algus.
Ega siin ühest vastust ei ole. On nii neid koolkondi, kes pooldavad elutsükli fonde (investori vanuse kasvades võlakirjade osakaal muudkui kasvab), aga ka neid, kes ongi terve elu valmis omama praktiliselt vaid aktsiaportfelli. Suuresti sõltub see igaühe isiklikust riskitaluvusest ja karakterist. Selge on see, et aktsiainvesteeringud on pikaajaliselt näidanud paremat keskmist aastast tootlust kui võlakirjad. Seega, kui ikka veel paarkümmend aastat minna selle ajani, mil raha vaja võiks olla, siis mulle endale tundub mõistlik mõte seda pigem hoogsamalt kasvatada kui juba praegu konservatiivsem olla. Samas meelerahufond ehk ootamatuste jaoks mõeldud rahavaru peab siis kindlasti kõrval olemas olema.
Tere,
Jätkusuutlikest fondidest rääkides, oskad ka soovitada EU alternatiivi säärasele fondile?
VEGN US Vegan Climate ETF – New York Stock Exchange
Sisu tundub tore, aga paraku on see vaid “asjatundlikele klientidele” 🙁
https://www.veganetf.com/
K.
See on väga omapärastel alustel kokku pandud indeks ja ETF ning kahjuks ei tea, et midagi sarnast või analoogset Euroopas kaupleks.
Börside eeliste juurde tagasi tulles, küsiks seda, et kust kohast neid esmaseid nii öelda “primary exchange”-e otsida..?
Näiteks vanguardi ETF-ide puhul, googeldades “vanguard primary exchange”, ütlen ausalt, väga targemaks ei saanud 😀
Vanguardi puhul ei leia jah. Ajalooliselt oli selleks Euronext Amsterdam, samas paljude uute fondide puhul pigem Deutsche Boerse. Kõige lihtsam on vaadata mõnelt interneti hinnaplatvormilt sama ETFi eri börside ajaloolisi käibeid ja siis selle baasilt oma järeldused teha. Näiteks Yahoo! Finance või TradingView siin abiks.
Ma saan aru, et kui mingi aktsiaga/ETF’ga saab kaubelda erinevates ajatsoonides, siis ühe börsi sulgemishind kujuneb teise börsi avamishinnaks ja vastupidi (dual listed stock).
Aga küsiks seda, et mismoodi nendega on, kui näiteks sama aktsia/ETF kaupleb erinevatel turgudel (nt amsterdam ja frankfurti börs), mis on samas ajatsoonis, siis ju kauplemine toimub mõlemas samal ajal.
Et kuidas nende puhul see hind kujuneb, kas need erinevad börsid mõjutavad üksteise aktsia/ETF-i hinda ka kuidagi…?
No näiteks, ütleme, et frankfurti börsil on käive 10x suurem võrreldes amsterdami omaga. Kas siis amsterdami börsi hind kujuneb ka suuresti selle järgi, mis toimub frankfurti börsil (kuna frankfurti börsi puhul käive on oluliselt suurem)..?
(Ja teistpidi võttes, siis seega amsterdami börsil toimuv frankfurti börsi hinda väga ei mõjuta..?)
Või hind kujuneb ikkagi ainult konkreetse börsi nõudluse ja pakkumise tulemusena..? (ja sama aktsia hind erinevatel börsidel pole kuidagi omavahel seotud)
Aitäh, hea küsimus! ETFi puhul tasub meeles hoida, et sellel on olemas NAV ehk niinimetatud raamatupidamislik õiglane väärtus. See muutub siis koos aktsiahindade ja valuutakursside muutumisega. See sama NAV on ka see, mis käitub justkui ankur ETFi hinna puhul vaatamata sellele, millisel börsil täpselt ETF kaupleb ja kui suur on just sellel börsil nõudluse pakkumise suhe. Jah, väiksed erinevused börside lõikes päeva sees on, aga need ei erine kuigi palju fondiosaku puhasväärtusest ehk NAVist. Loodan, et said vastuse.
Lisaks on fondivalitsejad nii-öelda palganud omale likviidsuse pakkujad ehk tururegijad, kelle ainus ülesanne ongi pakkuda ostu- ja müügitehingute võimalust ümber selle sama NAVi. Turutegijad hoiavad siis pidevalt väljas nii ostu- kui müügiordereid. Põhjalikumalt saad sellest lugeda sellest postitusest.
Aitäh.
Et siis suuresti NAV-i tõttu need ETF-ide hinnad ongi suht samas augus ja saan aru, et investorite ostu-müügi pakkumised ega käive seda hinda oluliselt ei mõjuta.
Aga aktsiate puhul, kuidas see toimib, kui näiteks vaadelda Apple aktsiat, mis on nii USA-s (AAPL.O), kui ka saksa börsidel (APC.DE ja APC.F), kus kaubeldakse EUR-ides (9 a.m. to 5:30 p.m.)
Saksa börsidel kaubeldakse mõlemal samas ajas ja kõigi kolme puhul ühtib kauplemine ajaliselt vahemikus 16:00-17:30
Kui ma vaatan kõigi kolme hindu, siis praeguse seisuga kõik suht samas kandis (121 EUR vs 140 USD)
Kas nende vahel ka mingi seos on, et hind ju kõigi puhul suht sama..?
(Ja kas AAPL.O käive võib mõjutada ka saksa börsidel selle aktsia hinda?)
Teoreetiliselt eksisteerib mitme eri börsinoteeringu puhul selline võimalus nagu arbitraaž ehk võimalus osta justkui ühelt börsilt odavamalt ja müüa teisele börsile kallimalt juhul kui hindades on selline erinevus. Praktikas on seal teatud nüansid ja see pole päris nii lihtne, aga suuresti võime öelda, et see sama arbitraaži võimalus hoiab hinnad eri börsidel suhteliselt sarnastena.
Kas nüüd pool aastat hiljem oled jätkuvalt arvamusel, et A3AL(A) puhul võiks olla parima laiapõhjalise ETF-iga?
Räägime siis Vanguard ESG Global All Cap UCITS ETF (USD) nime kandvatest fondidest, mille kauplemissümbolid on V3AL ja V3AA. Neil fondidel on minu jaoks jätkuvalt üks suur pluss VWRL-iga võrreldes – nad sisaldavad väikefirmade aktsiaid ehk on veelgi laiapõhjalisemad kui VWRL. Mõne jaoks võib oluline eelis olla ka ESG ehk vastutustundliku ja jätkusuutlikku investeerimise aspekt. Ühesõnaga veidi subjektiivsust on ka siin hinnangute andmisel sees. Igatahes mulle need fondid meeldivad. Täna siiski veel on oluline miinus see, et fondide mahud on suhteliselt väikesed ja kauplemisaktiivsus ka päris tagasihoidlik. Teisisõnu suuremate summadega (10 tuhat eurot ja üles) tehinguid tehes tasub kindlasti kasutada limiithinnaga tehingukorraldusi ja jälgida veidi order book’i.
Tänud vastuse eest. Sattus kahjuks jah kirjaviga sisse 🙂 Tegemist tõesti väga arvestatava “all-in-one” ETF-iga millele tundub, et kõrvale hajutamiseks ei olegi ühtegi muud ETF-i vaja võtta. IBIS2-l kaupleb kenasti ka eurode eest nii, et jääb ostmisel ka valuutavahetuskulu ära. Jääb üle ainult oodata, et mahud kasvaksid. Või kui suureks riskiks sa seda ise kogemuste pealt hindad, et fondimaht hetkel alla 100M on (55 ja 74 siis vastavalt mõlemad variandid)? Ehk kas hetkel oleks endiselt mõistlik veel pigem eemale hoida ning näiteks VWRL-i jms. vaadata likviidsuse ja kõige muu mõttes.
Ma fondi likvideerimise riski väga suureks ei pea, värske fond, 2-3 aastat antakse sellele ikka aega. Lisaks, kuna neid kahte versiooni juhitakse ühe fondina, siis on varade maht tegelikult üle 100 miljoni. Tähele tasub ennekõike panna suuremate summadega tehinguid tehes ehk siis võimaluse korral kasutada igaks juhuks limiithinnaga tehingukorraldusi.