Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Sel korral tahan veidi rääkida varadest ja kohustustest. Kas sinul on ülevaade, milliseid varasid sa omad? Milliseid laene, järelmakse ja muid kohustusi?
Mida võtta arvesse varadena?
Alustuseks varad. Mida käsitleda varana? Lähenemisi on siin mitmeid. Mulle meeldib mõelda nii – vara on iga asi, mille puhul on mingisugune õigustatud ja realistlik ootus, et see on tulevikus rohkem väärt kui täna. Vara on ka midagi, mis toodab rahavoogu.
Vara on muuhulgas kinnisvara, mets, maa, raha pangakontodel ja tähtajalised hoiused, väärtpaberid ja fondiosakud, välja antud laenud, erinevad kogutavad ja piisavalt aktiivse järelturuga objektid, osalused ettevõtetes, investeerimiskomponendiga kindlustuslepingud, pensionisamba varad, väärismetallid (ka nendest tehtud ehted), välisvaluuta jmt.
Mis ei ole vara? Kõik nii-öelda tarbekaubad või ka kestvuskaubad, mida oleme soetanud isiklikuks tarbimiseks ja mis kaotavad ajas väärtus. Näiteks mobiiltelefon, teler, suuremad sporditarbed.
Kuidas on lood isikliku auto 🚗 ja muude sõiduvahenditega 🏍️?
Jah, mõnes mõttes justkui on tegu varaga, samas tegu on selgelt ajas oma väärtust kaotava varaga. Mulle meeldib sõiduvahenditest mõelda nii – seni kuni see on minu isiklikus igapäevases kasutuses, siis varana seda arvesse ei võta. Juhul kui oman sõiduvahendit ja teenin sellelt renditulu või on tegu uunikumiga, siis võib seda varana käsitleda küll.
Mis on sinu arvamus? Kas isiklik sõiduauto 🚗, mootorratas 🏍️ või jalgratas 🚲 on vara?
Mida võtta arvesse laenuna?
Eraisiku rahaasjade valguses on kohustused suuresti erinevad laenud – eluasemelaen, tarbimislaen, järelmaks, õppelaen, krediitkaardi kasutatud limiit, autoliising jne. Suures pildis on kohustused ka näiteks välja antud garantiid ja käendused, kogunenud, kuid veel maksmata kulud ja arved, tasumata maksukohustused jmt.
Mida oma laenude kohta teadma peaks? Kindlasti vähemalt seda, mis on laenu intressimäär, kui suur on igakuine tagasimakse kohustus ja mis on laenu tähtaeg.
Kui jätame kõrvale igasugu maksmata arved ja muud taolised kohustused ja räägime ainult laenudest ning järelmaksudest, siis kas tead, mitu laenu sul kokku on?
Lugesin kokku ka enda omad. Minul on hetkel 3: eluasemelaen ja firma alt autoliising ning veidi finantsvõimendust ehk Interactive Brokers’i juures laen väärtpaberite tagatisel. Aga sinul?
Sinu netoväärtus
Lõpuks jõuame asja ivani. Nüüd saad välja arvutada, mis on sinu netoväärtus. Netoväärtuse leiad kui oma varade summast lahutad maha kohustuste summa.
Esimene kontrollpunkt – kas sinu netoväärtus on täna positiivne või negatiivne? Ehk siis kas sul on varasid rohkem kui laene?
Valdav enamus meist sünnib siia ilma nii, et meie netoväärtus on null eurot. Täisealiseks saamisel on enamuse netoväärtus kerges plussis. 20ndates ja 30ndas aga juhtub nii, et sissetulekute tõusuga koos hakkavad hoogsalt kasvama ka igasugu laenu, liisingu ja järelmaksu kohustused.
Mis on sinu seis täna? Kas sinu netoväärtus on positiivne ehk kas oled rohkem väärt kui sündides?
Muideks, progressi nägemiseks tuleb asju mõõta. Mulle meeldib varad kokku lüüa iga kuu lõpus, netoväärtuse osas vähemalt korra aastas.
Minu lugu
Jagan siinkohal veidi ka enda lugu. Mitte väga ammu, veel umbes aastal 2012, olin elu keerdkäikude tõttu totaalses miinuses. Mul oli eluasemelaen, kuid eluaset enam mitte. Lisaks veel paari aasta vanune uuena ostetud auto päris kopsaka liisingumaksega. Olin täitsa tavaline palgatöötaja. Tõsi selleks ajaks juba päris hea palga peal. Sääste veidi oli, kuid investeeringuid polnud.
2013. aastal kui lõpuks ometi õnnestus vanast eluasemelaenust lahti saada (maksin veel selle käigus kopsaka kompensatsiooni ja juriidilisi kulusid), vaatasin oma rahaasjadele esimest korda täiskasvanueas kriitilise pilguga peale. Tuli tunnustada, et kogu energia oli läinud teiste raha haldamise ja karjäärile panustamise peale (töötasin siis veel fondijuhina Danske Capitalis). Oma säästud seisid enamasti niisama arvelduskontol. Juba aastaid.
Ega neid kuigi palju ei olnud ka. Nii eelmainitud elu keerdkäikude kui asjaolu tõttu, et olin terve elu olnud palgatöötaja (upside kipub sellisel puhul ikka olema ju limiteeritud). Peas kumises Eesti vanarahva ütelus – kingsepp käib ikka paljajalu 🙂
Seega 2013. aastal võtsin kätte, vaatasin tõesti esimest korda elus üle, mis on minu rahaline seis. Samuti selle, kas ja kuidas saan oma teadmisi kasutada selleks, et ka oma isiklik raha pikaajaliselt kasvama panna. Teisisõnu teha esimesed sammud pikaajalise investeerimise teekonnal.
Pean tunnistama, et see oli ikka päris raske. Olles värskelt läbi käinud neist elu keerdkäikudest, tundsin, et mulle on äärmiselt oluline päris kopsaka rahasumma olemasolu arvelduskontol. See omakorda tähendas seda, et käsi ei tõusnud kuidagi tegema esimesi aktsiaoste teades, et 6 või 12 kuu pärast võib investeeringute väärtus vabalt olla langenud -10%, -20% või isegi -30%.
Lõpuks võtsin südame rindu ja tegin esimesed ostud ära. Nendeks olid ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid. Need tundusid oma hajutatuse tõttu kuidagi turvalisemad ja rahulikumad väärtpaberid kui üksikaktsiad. Teine asi, mis mulle abiks oli puudutas arvutamist. Proovisin nimelt läbi mängida erinevaid stsenaariume ja saada paremini aru sellest kui suur see meelerahu fond ikkagi olla võiks. Julgus esimesed tuhanded sellest aastatega kogunenud rahavarust mängu panna tuli suuresti just nimelt sellest. 2013. aasta lõpu seisu oma pangakontolt vaadates näen, et selleks ajaks olin investeerinud 14 000 eurot. Aasta hiljem oli värskelt sisse pandud kapitali ja hinnatõusu toel pikaajaliste investeeringute portfell väärt juba umbes 45 000 eurot.
Tähtis ei ole hetkeseis, vaid progress
Ükskõik mis on sinu netoväärtus täna, oled sa pluss- või miinuspoolel, kõige olulisem on see, mis saab siit edasi! Kas haarad oma rahaasjadel sarvist või hulbid elumere lainetel edasi?! Kas valid investeerimise ja jõukuse kasvatamise tee või lased oma rahalisi valikuid teha elul ja oma tujudel?! Kumma tee valid sina? (Kui tunned, et abi ses vallas on teretulnud, siis kiika mentorluse lehte või iseseisvaks õppimiseks sobilikke videosalvestusi ja e-raamatuid sisaldavaid sooduspakette.)
Ei ole oluline, kas sinu portfell on täna väärt 0, 1 000 või 100 000 eurot. Või ka miljoni. Meie igaühe olukord on erinev. Võimalused on erinevad. Elud on erinevad. Mõõduvõtt käib selles mängus ikka ja alati vaid iseendaga! Pea seda meeles!
Jah, me kõik tahaksime, et rahavaru oleks suurem, portfell oleks väärt rohkem ja tootlus tuleks sama kõrge nagu mõnel meediakajastust leidnud superinvestoril või -kauplejal. AGA … päriselt ka, see ei ole oluline!
Oluline on see, et võrreldes 2012. aastaga kui minu isiklike rahaasjade bilansist vaatasid mulle vastu üüratult suur eluasemelaen ja kopsakas autoliising, mille vastu varade poolel oli panna vaid arvelduskontodel seisvad meelerahufondi eurod, on olukord muutunud. On muutunud paremuse poole.
Jah, mul on ka täna eluasemelaen, kuid ka selle laenuga soetatud vara kuulub täna mulle (tundub iseenesest mõistetav, kas pole, aga jah, elu keerdkäigud!). Jah, mul on ka jätkuvalt autoliising. Samas selle kõige vastu on mul täna panna pikaajaline investeerimisportfell, mis teenib mulle iga kuu keskmiselt 500-600 eurot dividenditulu. Samuti rahapaigutused dividende mitte maksvatesse aktsiatesse, krüptovaradesse, näpuotsaga ka võlakirjadesse.
Kõige olulisem on ikkagi progress. Edenemine. Samuti mõtteviis. Ma siiralt soovin, et suudaksin edasi anda seda turvatunnet, vabanemise tunnet ja elus valikute tegemise julguse tunnet, mida pikaajalise investeerimisportfelli olemasolu meis ühel hetkel tekitama hakkab. See on ikka täielikult elumuutev. Olen ääretult tänulik, et 2012-2013. aastal “komistasin” paarile inglisekeelsele finantsvabaduse blogile, haarasin oma isiklikel rahaasjadel sarvist ning alustasin pikaajalise investeerimisportfelli ülesehitamist. Minu valikuks olid dividendiaktsiad, sest laekuvate dividendide nägemine tõstis turvatunnet ja pakkus rõõmu. Sinu valikud, vajadused või eelistused võivad olla hoopis teised.
Samuti olen täiesti veendunud, et olen sama tänulik ka 5 või 10 aasta pärast. Kui mitte veelgi rohkem. Me ei tea kunagi, mis keerdkäike elu teeb. Näiteks viimase paari aasta jooksul on mu ema pidanud läbi tegema mitu operatsiooni ja see, et saan soovi korral keset “tööpäeva” sõita maale appi või üldse veeta temaga rohkem aega, on minu jaoks väga suur väärtus. Nagu ka see, et saame koos elukaaslasega hommikul aknast välja vaadates otsustada – jah, täna tuleb ilus ilm, sõidame näiteks Võrru või Viljandisse 🙂
Märtsi dividenditulu
Märtsis maksid eraisiku kontole dividende 2 ETFi ja 16 ettevõtet. Kokku laekus eurodesse ümber arvestatuna omanikutulu 463 eurot.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
Ettevõtte IB kontol oli dividendimaksjaid kokku 12 ja laekus 139 euro väärtuses dividende.
Tervitus!
Rõõm, et sulle laekub dividenditulu ka Eestisse. Eeldan, et see ka arvele jõuab. Mul nii hästi ei lähe 🙁
Probleem on siin toimetavate pankadega, kes ei taha õigeaegselt dividende kanda arveldusarvetele. Olen siiani (aastaid) püüdnud läheneda viisakalt, kuid selgitused “pahadest välismaakleritest, kes hoiavad summasid kinni” mind küll enam ei rahulda. Huvitav, kas ma olen ma ainus, kellele nt 8.aprillil välja makstud divikad pole veel tänasekski arvele jõudnud?
Härrasmees muidugi ei lõuga linnapeal, et mingi restoran on vilets, härrasmees lihtsalt ei külasta rohkem seda viletsat kohta… Mitte, et ma vinguks, kuid suurt valida ju pole meil pankade vahel. Ja nad jäävadki ahneteks ja laiskadeks, kui neid ei torgita. Torgiks?
Ikka tervitades!
Raul
Eks mul laekub neid dividende nii Eesti arvelduskontodele kui ka IBsse. Olen kusjuures ise ka tähele pannud, et täpselt sama aktsia puhul jõuab dividenditulu IB kontole ikka hea mitu päeva varem kui kodumaise panga kontole. Samas kuna ma neist rahavoogudest täna otseselt ei sõltu, siis seni pole numbrit teinud.
Tere! Aitäh järjekordse hariva postituse eest. Küsin, et kas varade hulka tasuks arvestada ka oma II pensionisammas või tasuks see hoida eraldi?
See on hea küsimus. Enne 2021. aasta pensionireformi oleks minu kindel vastus olnud ei. Täna on meil ju siiski võimalus iga kell paarikuulise etteteatamisega see raha kätte saada nii, et täna pigem kaldun vastama jah. Samas ma ise ei ole oma netovara tabeleid veel II samba numbritega täiendanud. Ehk teen seda siis kui need on isiklikule pensioni investeerimiskontole maabunud ehk septembris. Eks näis.
Miks omad väärtpabereid nii eraisikuna kui ettevõtte all? Kas topelt asjaajamine tüütu pole?
Olen praktiliselt terve elu olnud palgatöötaja ja seega tundus mõistlik alustada investeerimiskonto süsteemi kasutades eraisikuna. Kui ettevõtluse pool juurde tuli, siis alustasin ettevõtte alt. Paljud eraisiku investeeringud on aga nüüd investeerimiskonto välised (Interactive Brokersis) ja neid müüa ei taha, sest tekiks tulumaksu kohustus. Seega las tiksuvad. Eraisiku portfell on mul suhteliselt väheaktiivne, kuus 1-2 ostu heal juhul.
Aitäh, tore postitus! Omapoolse tagasisidena võin ainult tõdeda, et jah, see progressi jälgimine ja vabanemise ja valikute tunne on tõepoolest reaalne. Hakkasin ise investeerima ja teadlikult oma sääste ja varasid jälgima umbes aasta tagasi (suuresti just Sinu blogist mõjutatuna), nii et pikka teed pole veel käinud, aga aasta tagasi poleks uneski osanud selliseid eesmärke seada, mida nüüdseks saavutatud on. Jah, on küll ilmselt olnud erakordne aasta investeerimiseks, aga ma siinkohal pean silmas mitte just niiväga portfelli väärtust, kui just seda positiivset perspektiivi, mida taoline rahulik säästmine, investeerimine ja igakuiselt oma edusammude jälgimine elule annab! Selgelt on selle juures muidugi tähtis investeerida just nii, et ööund ei kaotaks…
Aitäh, et jagasid ja tore kui sain hoo lükkamisel abiks olla!
Aitäh! Väärt kirjutis taas! 🙂
Jäin mõtlema Su divide laekumise graafikut vaadates, et kas oled leidnud hunnik selliseid väärtpabereid, kes maksavad dividende igakuiselt või siis on õnnestunud valida selliselt, et kvartaalsed/poolaastased/aastased divimaksed jaotuvad aastale nii kenasti igasse kuusse laiali?
Kui ma oma (üsna väheseid) divimaksjaid vaatan, siis aastas on 4 kuul laekumisi ja ülejäänud kuudel on 0 laekumist.
Tore, et meeldis! Mul on 1 ETF, mis maksab dividende iga kuu, ülejäänud väärtpaberite puhul on maksesagedus tavaline: ETFid 2x või 4x aastas, aktsiad 1x, 2x või 4x aastas. Teadlikult oste kuidagi maksekuupäevade järgi timminud ei ole ja ega sellel poleks suurt mõtet ka. Näiteks nii mõnegi aktsia puhul on nii, et dividendimakse eri aastatel ujub eri kuude vahel. Osad ettevõtted loevad lihtsalt päevi ja teevad dividendimakse iga 90 päeva järel. Ka ETFidega on nii, et nende dividendimaksed muutuvad ja ujuvad kalendrikuude vahel.
Tere!
Kas tohib küsida, mis ETF see on, mis iga kuu dividende maksab?
Aitäh!
Selleks on aastaid tagasi USA börsilt soetatud Global X SuperDividend ETF (SDIV). Ei soovita isegi mitte kaaluda 🙂 Kirjutasin sellest fondist pikemalt selles postituses.
Mis ETF on hetkel sinule parim dividendimaksja olnud? Oma LHV kasuvkonto ETF-e vaadates on selleks olnud ISPA: iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS.
Ma isegi ei tea, kuidas sellele vastata, sest parim on väga suhteline. Kunagi tundus parim selline ETF, mis maksis kõige kõrgemat dividendimäära … kuni selle hetkeni kui dividendimaksed langema hakkasid. Täna pigem hindaksin parimaks sellise ETFi, mille dividendimaksed aasta-aastalt muudkui kasvavad.
Õpilane tuleb praegu õpetajat õpetama, aga ma rääkisin enda blogis alguses päris tihti, et palju lihtsam on nullist alustada just seetõttu, et kui sul ongi mingi rets summa kokku kogutud või said teada, kellele vanaema päranduse jätab ja järgmine päev vanaema “komistas” õnnetult, siis vaimselt on väga raske seda suurt summat paigutama hakata. Kaotushirm on suur, sest tõenäoliselt nii suurt summat uuesti kokku ei saa vms. Palju lihtsam on paari soti kaupa oma nest eggi ehitada ja ükspäev märgata, et tohoh, investeeringute suurus on mitu kg. Ma poleks ise ka never 15k mentosesse pand, aga ajaga ta kogunes vaikselt seal kokku ja päris hea oli 1päev vaadata. See oli juba selline summa ka, et tõmbasin ta sealt välja ja kasutasin muudeks asjadeks, kuhu sai suuremate rahadega ligi – jah, kinnisvara. Ja hakkasin jälle vaikselt mentosesse edasi koguma. See on mindfcuk ütleks mõned, aga see toimib!
Jaa, see on päris hea point! Lisaks teinekord on parem kui alustades asjast nii palju ei tea ka – ma olen seda kõike õppinud ülikoolides, rahvusvahelistel konverentsidel parimaid praktikaid tudeerinud ja siis pikalt selles vallas töötanud. Maru hirmus ikka hakkab kui tead kõiki neid 555 asja, mis võivad valesti minna 😀
Väga huvitav lugemine, tänud.
Tekkis küsimus, et kui keskmine kuus teenitav summa dividendidelt kuskil 500+ Euro peale jääb, siis sellest tänapäeval ilmselgelt ära veel ei ela. See tähendab et rahalise vabaduse teele jõudmiseks on veel teed minna, sest eeldan et kuskilt peab oluliselt suurem sissetulek tulema, mis siiski ka mõnusalt elada ja edasi investerida lubab?
Olen ise pigem kõrgepalgaline ja aastaid on kogutud raha lihtsalt pangaarvele seisma jäänud. Nüüd on soov end lõpuks kokku võtta ja hakata ka ise aktiivselt investeerimisega tegelema. Dividendiaktsiad tundusid mulle endalegi kõige mõistlikum lähenemine.
Samas, pean tõdema, et vaadates kuidas nüüdseks juba 5+ aastaid investeerinuna ja pigem päris korralike summasid (kui ma õigesti aru saan) jääb aastane dividenditulu 10000 Euro alla, siis tekitab see ausalt veidi demotiveeritust.
Oleks huvitav kuulata teie mõtteid sel teemal.
Tore, et meeldis!
Mõistan hästi sinu mõtteid ja ka tõusetuvat küsimust. Minu eesmärk ei ole vägisi maksimeerida rahavoogu. Kui sihiksin seda, siis peaksin paigutama enamuse varadest maksimaalselt kõrge intressiga laenudesse või võlakirjadesse ja maksimaalselt kõrge oodatava dividenditootlusega aktsiatesse. Seda tehes oleks viimastel aastatel ehk olnud võimalik välja pigistada 8-16% rahavoo tootlust ikka. Seda siis tulumaksu eelselt. Mina seda teed läinud ei ole. Olen algusest peale olnud teadlik, et aktsiate varaklassis tuleb tootlus (vähemalt) kahest allikast: 1) dividenditulu ja 2) hinnatõus. Kui püüda oma investeerimisfilosoofiat kokku võtta, siis kõlab see järgmiselt: püüan maksimeerida kogutootlust, aga nii, et valin välja dividende maksvad aktsiad. Need aktsiad võiksid siis maksta jätkusuutlikke ja ajas kasvavaid dividende.
Minu karakterile lihtsalt sobib kui midagi sealt tiksub. Isegi kui neto dividendimäär on kõigest 1%. Tean, et see dividendimakse on ajas kasvav nagu ka firma kasuminumbrid ja seeläbi ka aktsia hind. Heaks näiteks on siin Visa ja Mastercardi aktsiad. Väga madal dividendimäär, samas väga kiire dividendimaksete ja kasumite kasv. Nagu ka aktsia hinna kasv. Võrdluseks võid hinnagraafikule ise panna AT&T aktsia hinna. Päris kõrge dividendimäär (hetkel ca 7%), samas pea 20 aastat on hind liikunud külgsuunaliselt. Mis sa arvad, kumb on olnud pikaajaliselt parem investeering kogutootluse mõttes, Visa või AT&T?
Üle viimase 10 aasta mõõdetuna AT&T kogutootlus +60%. Selle 10 aasta jooksul on AT&T aktsiasse investeeritud 10 000 dollarit toonud dividenditulu pea 6 500 dollarit ja kapitalikasvuna umbes 100 dollarit. Kokku see 10 aastat tagasi investeeritud raha tänaseks väärt 16 600 dollarit. Keskmine aastane tootlus +5,1%. Juhul kui pidevalt dividende reinvesteerida läheb pilt veidi paremaks, keskmine aastane tootlus +5,6%.
Üle sama perioodi on Visa aktsia pakkunud kogutootluseks +1164%. Jah üle 1000% protsendi ehk enam kui 10x. 10 aastat tagasi Visa aktsiasse investeeritud 10 000 dollarit on koju toonud dividenditulu selle aja jooksul ligikaudu 3 400 dollarit ja kapitalikasvuna pea 112 000 dollarit. 10 aastat tagasi investeeritud 10 000 dollarit tänaseks väärt ligikaudu 126 000 dollarit. Keskmine aastane tootlus +28,7%.
Kumma lähenemise valid sina?
Kuna ma nii kui nii sellest 500-eurosest dividenditulust ära ei ela ega ka praegu vaja seda äraelamiseks, siis ei ole suures plaanis oluline, kas saan täna rahavoogu 250, 500 või 2500 eurot kuus. Eesmärk on ennekõike kogutootlus ja seejärel see, et ehitada oma portfelli üles kasvavaid ja jätkusuutlikke dividende maksvatest firmadest. Kui kunagi on aeg käes, et on tarvis hakata investeeringutest elama, siis pigem olen valmis igal aastal elamiskulude katmiseks müüma tükikese Visa tüüpi ettevõtetest (teades, et portfell on selleks ajaks oluliselt kasvanud) kui et korjan praktiliselt üldse mitte kasvanud portfelli pealt kõrget 5-8% dividendimäära (mis nagu ajalugu näitab, et ei pruugi olla väga jätkusuutlik dividendimäär). Ja pealegi, alati on siis võimalik oma portfell ümber mängida ja kaasata näiteks hoopis kõrge kupongimääraga (5-8%) võlakirju või midagi muud. Väga sageli unustatakse ikka ära, et investeerimise puhul on meil kaks täiesti eraldiseisvat faasi: 1) varade kasvatamine (akumulatsioon) ja 2) varade kasutamine (distributsioon).
Mul on tunne, et blogis on taas juba nõnda palju uusi lugejaid, et on asjakohane see teema pikemalt jutuks võtta ja sellele terve postitus pühendada 🙂
Üks täiendus veel. Minu raporteeritavad eraisiku portfelli dividendinumbrid ei ole enam viimase 3-4 aasta jooksul tempokalt kasvanud veel ühel olulisel põhjusel. Palgatöö lõppes minu jaoks 2016. aastal. 2016-2018. oli veel eraisikuna nii-öelda vana rasva ehk kasutamata reserve, mida investeerida. Sealt edasi olen värskelt teenitud raha tööle pannud pigem ettevõtte IB konto alt. See tähendab, et eraisiku dividenditulu muutub nüüd peamiselt kahel põhjusel: 1) muutused dividendimaksetes, 2) muutused portfellis (müün midagi ja asendan millegi muuga). Täiendavat kapitali eraisikuna lisanud ei ole enam aastaid, pigem võib öelda, et olen nii mõnestki müügist (ammused kauplemistehingud) saadud raha jätnud elamiskulude katteks.
Suur tänu väga põhjaliku vastuse eest ja vastas väga hästi mu küsimustele.
Endal kui väga algajal investeerimishuvilisel oli tekkinud mulje, et dividendiaktsiate investeerimise mõte on 90% sissetulev dividenditulu ja vb 10% potentsiaalne aktsiahinna tõus, aga sa seletasid väga hästi ära et päris nii see pole või ei pea olema.
Väga huvitav oli lugeda ja annab endale inspiratsiooni rohkem dividendiaktsiate kohta edasi uurida.
Hea meel, et sain sellesse teemasse selgust tuua!