fbpx

Juuni dividenditulu ja läbi ettevõtte investeerimine

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Ettevõtte alt investeerimine

Kõik tegusad ja ettevõtlikud investorid jõuavad varem või hiljem küsimuseni, kas ehk tasub omale luua ettevõte ning hakata investeerima selle kaudu? Või siis kui juba on oma firma olemas – kas oleks mõistlik liigutada oma investeeringud firma alla?

Ühisrahastuse ja kinnisvarainvesteeringute osas on siin asjad päris lihtsad – ettevõtte alt tegutsemine on oluliselt maksuefektiivsem. Ühisrahastuse puhul ei ole tänini võimalik hapuks läinud laene eraisikuna saadud tulust maha arvata ehk siis maksustamine käib teenitud intressitulu ja mitte netotulu (teenitud tulu miinus laenukahjumid) alusel.

Ka kinnisvarasse otse investeerides on ettevõtte alt tegutsedes omad olulised plussid. Ennekõike see, et erinevad kinnisvaraobjektile tehtud kulutused saab firma all kuludesse kanda. See vähendab kasumit ja tulevikus seeläbi maksukohustust juhul kui on soov teenitud tulu oma firmast dividendidena välja võtta. Eraisikuna investeerides on nüüd ka võimalik osa kuludest teenitud üüritulust maha arvata, kuid mahaarvamise ulatus on piiratud. Seega ettevõtte alt tegutsemine annab suurema paindlikkuse. Eriti siis kui ei ole plaanis piirduda 1-2 objektiga, vaid eesmärgiks on hakata omale üles ehitama üürikinnisvara portfelli.

Väärtpaberitesse investeerimise puhul eksisteerivad samuti selged plussid, miks kaaluda investeerimist ettevõtte alt. Kui enam kui 10 aastat tagasi oli selleks põhjuseks suuresti maksuefektiivus, siis investeerimiskonto süsteemi loomisega see põhjendus suures osas kadus. Täna on aktuaalne pigem kulude pool. Teisisõnu väärtpaberiportfelli ettevõtte alla kolimisega võidame kuludes. Seda kusjuures ikka päris oluliselt.

Investeerime kuluefektiivselt

Kajastan alljärgnevalt kogu väärtpaberitesse investeerimise kuluefektiivsuse poolt oma isiklikust vaatenurgast lähtuvalt. Teisisõnu eeldan, et varem või hiljem jõuad ka sina selleni, et soovid investeerida, kas

  • börsil kaubeldavatesse fondidesse ehk ETFidesse või
  • valida oma portfelli välisbörsidelt ise üksikaktsiaid.

Loomulikult on võimalik ka kombinatsioon neist kahest. Igatahes lähtun allpool sellest, et mingil hetkel tekib soov paigutada raha ka välismaistesse (mitte Balti riikide) väärtpaberitesse.

Investeerimisega seotud kulusid kokku lüües tuleb kindlasti võtta arvesse vähemalt neid kolme kululiiki:

  • tehingutasud,
  • haldustasud,
  • valuutavahetuse kulud.

Teisisõnu, millal iganes sa võrdled kahe või enama teenusepakkuja hinnakirju, siis kindlasti arvesta neid kalkulatsioone tehes nii tehingutasude, haldustasude kui ka valuutavahetuse kuludega.

Näiteks juhul kui soovin osta mõnd Saksamaa Xetra börsil kauplevat ETFi 1000 euro eest, tuleb mul seda LHV kaudu tehes maksta tehingutasudeks vähemalt 14 eurot, SEB kaudu vähemalt 16 eurot ja Swedbanki kaudu vähemalt 18 eurot. Samas näiteks oma Interactive Brokersi konto kaudu saan hakkama minimaalselt 1,25 euro, enamasti 1,90 eurose tehingutasuga. Päris suur vahe, kas pole?!

Teisisõnu meie kohalikke panku kasutades maksan sellise summa pealt tehingutasudeks keskmiselt 1,40-1,80% tehingusummast. Interactive Brokersi juures kõigest 0,13%.

Lisaks tasub siis võrrelda omavahel ka haldustasude ja valuutavahetuse kulude poolt. Kel täpsem huvi selle kõige vastu saab ise eri teenusepakkujate hinnakirju uurida või siis abi sellest 2-tunnisest veebiseminari videosalvestusest.

Millal kaaluda ettevõtte alt väärtpaberitesse investeerimist?

Juhul kui me räägime siin nüüd kodumaisel või ka teistel Balti riikide börsidel noteeritud väärtpaberitesse investeerimisest, siis siin on asjad lihtsad. Investeerimiskonto süsteemi kasutades saame eraisikuna investeerida maksuefektiivselt ja LHV ning Swedbanki vahendusel ka ülimalt kuluefektiivselt (Balti aktsiatehingute puhul tehingutasud seal puuduvad).

Samas nii kui räägime välismaistest väärtpaberitest, siis olukord muutub. Enamasti tuleb eraisikuna investeerides hakata tegema valikuid maksuefektiivsuse ja kuluefektiivsuse vahel. Investeerimiskonto süsteemi kasutamine annab meile eraisikuna investeerides maksuefektiivsuse, kuid sunnib tegema tehinguid läbi krediidiasutuste, mistõttu kaotame kuluefektiivsuses. Kõige kuluefektiivsemad lähenemised hõlmavad tehingute tegemist välismaaklerite juures, mis ei ole krediidiasutused ning seetõttu ei saa sealseid kontosid standardlähenemise kohaselt käsitleda kui investeerimiskonto süsteemi kuuluvaid kontosid. Tõsi, on üks skeem, mille alusel on võimalik ka näiteks Interactive Brokersi kontot käsitleda kui investeerimiskonto süsteemi kuuluva konto pikendust, kuid nagu öeldud ei ole tegu standardse lähenemisega ning praktikas sobib see ja on reaalselt hallatav vaid väga spetsiifilistel juhtudel.

Seega kui soovid üheaegselt nii maksu- kui ka kuluefektiivset lähenemist, siis suunab see meid investeerima välismaistesse väärtpaberitesse läbi ettevõtte ja kasutades mõnd välismaaklerit.

Ettevõtte asutamise ja haldamisega kaasnevad teadupärast kulud. Nii asutamistkulud, raamatupidamise kulud kui ka väärtpaberitesse investeerimisel kulud LEI koodile. Kõike seda arvesse võttes võib rusikareeglina otsustamisel kasutada järgmist – juhul kui prognoosid, et sinu investeeritav varade maht kasvab aasta-kahega vähemalt 10-15 tuhande euroni, siis võid läbi ettevõtte ja Interactive Brokersi kaudu investeerimist kaaluda küll.

Kindlasti tasub läbi ettevõtte ja IB vahendusel väärtpaberitesse investeerimist kaaluda neil, kes teevad palju tehinguid, ükskõik, kas väikeste või suuremate summadega. Samuti neil, kes kasvõi aegajalt teevad optsioonitehinguid.

Kogu vajaliku info Interactive Brokersi kohta, kaasa arvatus juhised, kuidas käib konto avamise protsess ja milliseid dokumente selleks vaja on, leiad sellest põhjalikust veebiseminari salvestusest.

Juhul kui tunned, et sinu aeg on kallis ja vajad kindlustunnet, et kõik saaks tehtud korrektselt, siis abistan kogu ülaltooduga ka konsultatsiooni vormis. Selleks võta ühendust blogi kontaktivormi kaudu.

Minu eraisiku vs ettevõtte portfell

Selle blogi veergudel olen algusest peale kajastanud valdavalt seda, millised on olnud arengud ja mida olen teinud oma eraisiku kontodel. Tänaseks on seis suuresti selline, et aktiivsem investeerimis- ja ka kauplemistegevus toimub pigem ettevõtte IB konto all. Eraisiku portfellis olen teinud mõned vangerdused, kuid nüüdseks ongi tegu suuresti passiivse portfelliga. Regulaarselt uut raha sinna ei lisa. Pigem reinvesteerin lihtsalt kogu saadud dividenditulu. Juhul kui turg peaks taas pakkuma supersuurepäraseid sisenemishetki, siis on veel veidi täiendavaid sääste, mida ka eraisikuna aktsiaturgudele suunata.

Igatahes nagu öeldud, siis põhiaur läheb ettevõtte IB konto peale. Eks paljuski ka seetõttu, et osaga sellest rahast olen viimasel ajal päris aktiivselt ka kaubelnud. Nii aktsiaid kui ka optsioone. Teise kvartali tulemuslikkus pole üldse paha. Siin on kõigi tänaseks suletud positsioonide tootlus arvutatuna investeeritud kapitali suuruse baasilt (ROIC). Võrdluseks siis kõrval globaalsete aktsiate, USA suurfirmade ja ka meie kohaliku börsiindeksi liikumised.

Olen aus ja avameelne – suurema osa sellest tulemusest tõid koju minu hea sõbra, endise kolleegi ja nüüdse koostööpartneri kauplemisideed. Ta ikka oskab neid genereerida ja mis veelgi olulisem – ka ellu viia. Kirjutasin mais veidi sellest, et lõpuks ometi on avanenud võimalus taas koos investeerimise/kauplemisega tegeleda. Minu pisut pikemajalised ideed pluss tema äkilisemad ja kiiremad on kokku andnud ikka päris hea kombinatsiooni.

Ühesõnaga need tootlusnumbrid, mida ülaltoodud graafikul näete, on siis meie ühise mentorluskliendi realiseeritud tootluse numbrid II kvartalis juuni viimaste päevade seisuga, mil neid ridu kirjutan. Meie poolt ideed, investeerimisteesid ja selged juhised trade management‘iks, kliendi ülesandeks see kõik ise oma portfellis ellu rakendada.

Juhul kui sul on huvi lisaks pikaajalisele investeerimisele ka kauplemise vastu ja tunned, et sooviksid sarnases mentorlus- ja koostööprogrammis osaleda, siis saada kiri blogi kontaktivormi kaudu.

Kuna tegu on päris individuaalse lähenemisega, jagame sinuga kogu oma tarkust ja ka oma kauplemisideid ning võtame oma hoole alla veel vaid paar kauplemishuvilist, siis on selge, et sel teenusel on ka vääriline hind. Finantsilist poolt silmas pidades muutub see mõistlikuks juhul kui sinu kauplemisportfelli maht on seal ikka vähemalt paarkümmend tuhat eurot. Teisalt saadavate teadmiste, töövahendite ja tehnikate osas on seda tasuvuspiiri suhteliselt keeruline määrata, sest saad midagi, mis jääb sinuga kogu eluks.

Minu ettevõtte IB konto lugu

Aga nüüd tagasi minu ettevõtte IB konto juurde. Nagu öeldud moodustab ühe osa seal toimetamisest kauplemine. See on see osa portfellist, millega õpin, arenen ja mis veelgi olulisem, rahuldan oma adrenaliinivajadust. See viimane tahk on väga oluline ja aitab mul enamusega portfellist liikuda suhteliselt igavat ja sihipärast teed pidi. Siia lisandub siis veel ka potentsiaalne lisatootluse aspekt, mida samuti ei tasu alahinnata.

Teise osa minu ettevõtte IB kontost moodustavad niinimetatud dividendikasvu investeeringud. Tegu on kõrge kasumite kasvu ja seeläbi ka kõrge hinnatõusu potentsiaaliga valdavalt dividendiaktsiatega. Siin on loogika lihtne – juhul kui kunagi on tarvidus neid investeeringuid müüa, siis selgelt on parem kasumit võtta ettevõtte alt kui eraisikuna investeerimiskonto süsteemi välisel kontol toimetades.

Kolmanda ja minu (meelerahu) jaoks väga olulise osa ettevõtte IB konto vahenditest moodustavad erinevad börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid. Tegin ettevõttele IB konto 2018. aasta novembris. Siis seadsin kohe ka eesmärgiks, et iga kuu ostan vähemalt 500 euro eest erinevaid laiapõhjalisi ETFe.

2018. aasta novembrist tänaseni on möödunud 20 kalendrikuud. See tähendab, et miinimumprogrammi järgi oleksin pidanud kogu selle aja jooksul soetama ETFe 10 000 euro eest. Samas nagu ka varem kirjutanud olen, siis 2019. aasta jaanuar ja veebruar jäid kuidagi vahele ning unustasin oste teha. Teisalt käesoleva aasta märtsis-aprillis olin agaram ostja ning tänaseks on ETFidesse läinud ligi 20 000 eurot.

See tähendab ühtlasi nüüd ka seda, et tasapisi on hakanud kasvama ka ettevõtte kontole laekuvad omanikutulu numbrid. Seda nii ETFide positsioonide kui ka dividendikasvu aktsiate positsioonide tõustes. Huvitaval kombel pakubki praegu hoopis suuremat rahuldust ettevõtte kontole laekuvate dividendinumbrite igakuine kokkulöömine. Väikesed numbrid kasvavad ikka oluliselt kiiremini ning see kiire kasv motiveerib rohkem. Veider, kas pole?!

Juunis sai täis üks aasta esimestest dividendilaekumistest ka ettevõtte konto all.

Ülaltoodud graafikut praegu vaadates märkasin ise ka esimest korda, et kuidagi on õnnestunud portfelli kokku panemine nii, et kasvõi pisut dividenditulu on laekunud iga kuu. Tore! Loodan, et nii ka jääb!

Juuni dividenditulu

Lisan lõpetuseks ka tavapärase kokkuvõtte eraisiku kontole laekunud dividendidest. Juunis maksid dividende 1 ETF ja 17 üksikaktsiat. Kokku laekus kuu jooksul kontole 742 euro väärtuses omanikutulu.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

Käesoleva aasta alul tehtud prognoosini jõudmise tõenäosus on ikka üpris tagasihoidlik. Nagu varasemalt ka kirjutanud olen, siis paar portfellis olevat energiasektori ettevõtet kärpisid viimastel kuudel oluliselt oma dividendimakseid ja lisaks on tavapäraselt kevad- ja suvekuudel laekuvad dividendimaksed edasi lükanud päris mitu portfellis olevat Suurbritannia ettevõtet.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Väga hea postitus Märten!
    Samadel põhjustel hakkasin ka ise kohe ettevõtte alt investeerima.

  2. Tõnis says

    Tere, kas oled vaadanud ka eelisaktsiaid – dividendi saamise võimalused peaksid teoorias paremad olema?

    • Dividend Investor says

      Jah, mõningatel puhkudel tasubki tõesti dividendiinvestoril sihtida eelisaktsiaid. Samas iga olukord/kaasus on erinev ja üksikaktsiaid valides tulebki iga juhtumit käsitleda eraldi.

      Kui räägid eelisaktsiatesse (preferred shares) raha paigutavatest ETFidest, siis olen ka neid korduvalt uurinud ja analüüsinud, kuid minu investeerimiseesmärki need ei teeni. Langus on kriiside ajal sama sügav kui tavalistel aktsiafondidel, samas taastumine ja kogutootlus jääb madalamaks. Lisaks sisaldavad need enamasti minu jaoks liialt palju finantssektori ettevõtete aktsiaid, mis kogumina tervikuna ei ole minevikus olnud kõige tublimad dividendimaksjad ning stabiilse äriga firmad.

  3. Tuule says

    Aitäh hästi kirjutatud postituse eest!
    Mul on ettevõtte alt investeerimise kohta siuke küsimus – kas saab teha ettevõtte, mida kasutadagi ainult IBs investeerimiseks? Olen kuskilt nagu kuulnud, et kui sellel ettevõttel muud tulu pole, siis tuleks see klassifitseerida finantsvaldkonnas tegutseva ettevõttena, millel on siis omakorda suuremad regulatsioonid jms, mis muudavad kogu operatsiooni oluliselt vaevarikkamaks.

    • Dividend Investor says

      Tore, et meeldis!

      Ikka saab teha ettevõtte, mille eesmärk ongi vaid oma varasid investeerida. Regulatsioonid puudutavad ikkagi ennekõike seda kui soovid kellelegi teisele finantsteenuseid pakkuda või kellegi teise raha hallata.

  4. Offshore firma alt kauplemine, kas on mõtet ja milliseid ohte sisaldab taoline tegevus? Eestis vist keelatud pole?

    • Dividend Investor says

      Küsin pigem vastu, et miks? Miks sa peaksid kauplema läbi mõnes välisriigis registreeritud firma? Kulude poolele tasub kindlasti tähelepanu pöörata kui seda teed. Teatud (haldus)teenused võivad olla üpris kulukad, eriti kui kaalud niinimetatud maksuparadiisides registreeritud firma kasutamist.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.