Dividenditulu – august 2015

Dividenditulu_cover_1Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Pühendunud dividendiinvestorina olen seadnud enesele 2015. aastaks ka dividenditulu eesmärgi. Seega paljuski progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Seekordne suurim panus dividenditulusse tuli dividendi-aristokraatidelt

Augustis maksid regulaarseid dividende kaks minu portfellis olevat instrumenti. Kuu dividendilaekumised jäid eelneva kahe suvekuu laekumistele tublisti alla. See on ka arusaadav, sest juunis ja juulis laekusid dividendid Balti ettevõtetelt, mis teatavasti maksavad omanikutulu vaid korra aastas, augustikuised laekumised tulid aga peamiselt kvartaalset dividendimakse graafikut viljelevatest ETF-idest. Suurimaks panustajaks oli seekord SPDR S&P Global Dividend Aristocrats UCITS ETF (ZPRG GY). Kõnealune ETF järgib S&P Dow Jones Indices poolt arvutatavat S&P Global Dividend Aristocrats indeksit. Indeksi eesmärk on investeerida kõrge dividendimääraga maailma aktsiatesse, mille dividendimaksed on vähemalt viimase kümne aasta jooksul igal aastal tõusnud või äärmisel juhul jäänud samaks. Just see tõusva või stabiilse dividendivoo nõue eristab fondi paljudest ainult kõrgele dividendimäärale orienteeritud fondidest. Näiteks praegusel ajal vaid dividendimäära järgi fondi investeeringute reastamine viib nafta- ja üldisemalt kogu toorainesektori ettevõtete osakaalu tõusuni. Nagu näitavad viimaste kuude uudised selle sektori ettevõtete dividendimaksete kärpimisest, ei vii ostu hetke kõrge dividendimäär siiski alati sihile ja ei paku kõrget realiseerunud dividenditootlust. Seega teeb S&P Dow Jones Indices investori eest ära tänuväärse töö ja heidab portfellist välja kõik need ettevõtted, mis on dividendimakseid märkimisväärselt vähendanud või hoopis katkestanud. Sellist kontrolli teostab S&P kaks korda aastas.

Valikukriteeriumid dividendi-aristokraatide indeksisse pääsemiseks

Lisaks eelkirjeldatud kontrollile ja nõudele tõusvate/stabiilsete dividendimaksete osas, on indeksi koosseisu saamiseks veel terve rida kriteeriume. Esiteks peab tegu olema vähemalt 1 miljardi USA dollari suuruse turukapitalisatsiooniga ettevõttega. Tänapäeval ei ole 1 miljardi suurune turukapitalisatsioon globaalses mõttes tegelikult eriti oluline piirang, sest sinna sobituvad juba ka päris paljud niinimetatud väike-ettevõtted (small cap stocks). Lisaks suurusele, peab valituks osutuv aktsia olema ka likviidne ehk piisavalt aktiivselt kaubeldav. Siinkohal on nõudeks vähemalt 5 miljoni USA dollarini ulatuv keskmine päevakäive.

Järgnevad nõuded dividendimaksetele:

  1. Nagu eelnevalt mainitud, peab ettevõte olema maksnud stabiilset või tõusvat dividendi igal aastal vähemalt viimase 10 aasta jooksul.
  2. Dividendide väljamakse määr ei tohi ületada 100%, seega valikust langevad välja need, kelle tulu aktsia kohta (EPS ehk Eranigns per Share) on viimaste majandustulemuste järgi väiksem kui dividend aktsia kohta (DPS ehk Dividend per Share). Samuti arvatakse indeksi koosseisust välja ettevõtted, mille EPS oli viimase majandusaasta aruande kohaselt negatiivne ehk ettevõtted, mis teenisid kahjumit. See kõik tagab ainult jätkusuutlikke majandustulemuste ja dividendide maksevõimega ettevõtete kaasamise indeksi koosseisu.
  3. Maksimaalne lubatud dividendimäär on 10%. Selle kriteeriumi põhjendus peitub ajaloolistes andmetes. Tavaliselt on väga kõrget dividendimäära näitavate ettevõtete dividendimaksed osutunud ebastabiilseteks ja/või ettevõtted on sattunud tõsistesse majandusraskustesse.
  4. Kriteeriumite kontrollimisel lähevad arvesse vaid regulaarsed dividendimaksed. Igasugu jagunemistest tulenevad, erakorralised kapitalitagastused või ühekordsed erakorralised rahalised dividendimaksed on kui boonus investorile ja neid jätkusuutlikkuse arvutustes arvesse ei võeta.

Indeksi koostamiseks reastatakse kõik kriteeriumitele vastavad aktsiad kahaneva dividendimäära alusel. Välja valitakse 100 kõige kõrgema dividendimääraga kõigile ülaltoodud kriteeriumitele vastavat aktsiat. Kõrgema dividendimääraga aktsiad saavad fondis kõrgema osakaalu. Ainsateks lisakriteeriumiteks on, et ühe ettevõtte osakaal indeksis ei või olla suurem kui 3%, igast riigist võetakse maksimaalselt 20 ettevõtet ja ühe majandussektori osakaal ei või moodustada rohkem kui 25% kogu indeksist.

Viimaste andmete kohaselt pärines kõige suurem osa fondi investeeringutest finantssektorist (23,8%) ja kommunaalteenuste sektorist (15,6%). Ettevõtete päritolumaa lõikes olid eesrinnas USA (23,5%), Suurbritannia (15,2%) ja Kanada (15,2%) aktsiad.

dividendinvestor.ee ZPRG sektorite ja riikide jaotus

Allikas: State Street Global Advisors

Augusti dividenditulu

dividendinvestor.ee dividenditulu august 2015Kokku laekus augustis minu pangakontole pea 84 eurot omanikutulu. Selguse huvides olgu öeldud, et dividendid laekusid pangakontole USA dollaris. Arvepidamise tarbeks konverteerin kõik välisvaluutas laekunud dividendid eurodesse laekumise päeva valuutakursiga. Reaalselt jääb raha pangakontole siiski välisvaluutas, antud juhul dollarites, ootama järgmisi sääste, et siis uuesti kogu summa edasi investeerida. Möödunud aasta augustis ükski minu portfellis olev instrument dividende ei maksnud.

 

Suuresti juuni ja juuli Balti aktsiate suurepärase dividendivoo toel on käesoleval aastal minu pangakontole laekunud omanikutulu kokku 1 162 euro ulatuses. Kogu käesoleva aasta eesmärgiks seatud dividenditulust moodustab see nüüdseks juba pea 97%. Kuna september on dividendi väljamaksete kuu vähemalt neljale minu portfellis olevale ETF-ile, siis loodan nende toel selleks aastaks seatud dividenditulu eesmärgi täita juba septembris.

dividendinvestor.ee dividenditulu aastane august 2015

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Hea on su blogi lugeda, alati õpib midagi juurde 🙂

    Kas su välis aktsiad on kõik LHV kontol või kasutad mõnda muud?

    Kui suur saladus pole oleks huvitav ka kogu su portfelli näha.

    Jätka harivate postituste kirjutamist!
    Tänud!

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda! 🙂

      Jah, hoian hetkel ka välisaktsiaid LHV kontol. Olen kaalunud konto avamist ka Interactive Brokers’is, kuid Maksuametipoolse jätkuvalt ebaselge investeerimiskonto käsitluse tõttu olen hetkel sellest loobunud. Soovin neis asjus eelkõige lihtsust ja maksuefektiivsust.

      Kogu portfelli avaldamise osas vastan sullegi sarnaselt nagu mõni aeg tagasi laekunud küsimusele. Otsustasin blogi luues, et avalikustan esialgu infot valikuliselt. Esiteks suunab eht-eestlaslik tagasihoidlikkus ja alalhoiu instinkt kuidagi esmalt varbaga pisut vett katsuma enne kui päris ülepeakaela laintesse sukeldun ja kõik tegemised viimse detailini maailma ees valla löön. Teiseks ja isegi olulisemaks põhjuseks on asjaolu, et olen dividendiaktsiatesse investeerimise teekonna enda jaoks avastanud alles hiljuti. See tähendab, et mul on aastatega kogunenud sääste ja lisaks ka ports investeeringuid, mis nüüdse uue lähenemisega kokku ei lähe. Tasapisi pööran need investeeringud ja kogutud säästud nüüd ümber dividendivoogu genereerivateks investeeringuteks. Kaalun edaspidi, kui dividendistrateegia on piisavas ulatuses rakendatud, ka kogu portfelli või vähemalt instrumentide nimekirja avalikkustamist. Seni käsitlen suuremaid dividendiportfelli positsioone pigem igakuistes dividenditulu ülevaadetes.

  2. Mulle meeldib, et Eestis on tekkinud avalik diskussioon investeeringute üle, kaasa arvatud kasvavate dividendidega aktsiatesse investeerimine. Ilmselt on Sinu igapäevases lugemislistis ka Dividend Mantra olemas? 🙂

    • Dividend Investor says:

      Jah, Dividend Mantra on nimekirjas täitsa olemas, igati väärt lugemine, eriti inspiratsiooni saamiseks!

  3. Tauno says:

    Kas te saaksite defineerida mõisted dividendivoog ja dividendimäär? Ma arvan, et ma saan tehnilisest sisust enam vähem aru, kuid täielikuks mõistmiseks loen hea meelga eesti keelset selgitust.

    Ma loodan, et sellele küsimusele on võimalik vastata, aga millest tuleneb Euroopa ja USA ettevõttete erinev dividendi väljamakse poliitika? Ja millist süsteemi ise peate paremaks ja miks?

    • Dividend Investor says:

      Dividendimäär on ettevõtte (või ETF-i) poolt viimase 12 kuu jooksul makstud dividendide kogusumma ja aktsia turuhinna jagatis. Seega: dividendimäär = viimase 12 kuu dividend aktsia kohta / aktsia turuhind.

      Nagu siit aru saada võib, siis dividendimäär muutub sama kiiresti nagu aktsia/ETF-i turuhind, kuna üks tegur (hind) on kauplemispäeva jooksul pidevas muutumises. Dividendivoo all pean tavaliselt silmas dividendide kogusummat, mida minu portfellis olevad aktsiad ja ETF-id maksavad. Seega kui dividend aktsia kohta on näiteks 0,1 eurot ja mul on 1000 aktsiat, genereerib antud aktsia mulle 100 eurot dividende ehk teisisõnu 100 euro väärtuses dividendivoogu.

      Viimasele küsimusele vastates ma veidi spekuleerin. See tähendab, et järgnev on pigem minu arvamus kui fakt. USA kapitaliturud on olnud aegade algusest üles ehitatud teisel moel kui seda on mandri-Euroopa raha- ja kapitaliturud. Euroopa on ajalooliselt olnud rohkem pankade keskne. See tähendab, et võõrkapitali (laenu) saamiseks on eurooplased juba sajandeid pöördunud pankurite poole ja laen on saadud pangast. Ka USA ettevõte pöördub laenu saamiseks panga poole, kuid pank on siinkohal hoopis vahendaja (niinimetatud investeerimispangandus), kes korraldab laenu soovija ja laenu andjate kokku saamise. Kõige lihtsam on sellist laenu andjate ja võtjate kokku saamist korraldada läbi raha- ja kapitaliturgude ehk antud näite puhul siis korraldada võlakirjaemissioon. Seetõttu on USA-s raha- ja kapitaliturud aktiivsemad ja paremini välja arenenud. Kapitaliturgude sujuv funktsioneerimine nõuab kahe osapoole, kapitali omanike ja kapitali soovijate, kokku saamist. Lihtsustatult – kuna USA ettevõtete jaoks on läbi aegade olnud kapitali kaasamisel oluline roll investoritel, siis on pandud ka suuremat rõhku sellele, et seda kapitali pakkuvad investorid oleksid rohkem rahul ja kaitstud. Sellest ka tava, et USA ettevõtted maksavad dividende suurema sagedusega, tavaliselt 4 korda aastas, samas kui Euroopa ettevõtted teevad seda korra või kaks aastas.

      Minu jaoks vähemalt praegusel hetkel väga vahet ei ole, kas minu portfellis olev aktsia/ETF maksab dividende 4, 2 või kõigest 1 kord aastas. Kuna püüdlen regulaarse säästmise poole, siis nii või teisiti saavad laekunud dividendid kaasatud kogunenud säästude hulka ja kõik koos siis edasi investeeritud. Juhul kui ma oleksin juba saavutanud finantsvabaduse (või pensionipõlve) ja elaksin vaid aktsiaportfelli dividenditulust, eelistaksin pigem sagedasemaid dividendilaekumisi. Puht analüütiliselt vaadates ja end ka näiteks ettevõtte finantsjuhi asemele pannes, eelistaksin ka kvartaalseid dividendimakseid. Ettevõtte rahavoogude planeerimise võtmes on kvartaalsed dividendimaksed enamasti oluliselt optimaalsem lahendus kui ligi 11 kuud dividendimakseks rahalisi puhvreid koguda.

      Loodan, et sain küsimusest õigesti aru ja ülaltoodust oli abi.

  4. Martti says:

    SPDR S&P Global Dividend Aristocrats UCITS ETF (ZPRG GY). Sellist tickerit ei ole enam, kas on miskit asemele pakkuda, või ma otsin valesti?

    • Dividend Investor says:

      Otsi lihtsalt ZPRG, GY viitab juba börsile (Saksamaa Xetra) Bloombergi kauplemissüsteemis.

Speak Your Mind