Dividenditulu – jaanuar 2016

Dividenditulu_cover_1Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Prognoosimise mitmetahulisus

Möödunud aasta näitas, et olin oma dividenditulu prognoosi arvutamisel üpris konservatiivne ja sellest õppust võttes võiks seekord olla mõnevõrra optimistlikum. Samas sai plaan ületatud paljuski Balti ettevõtete heldete dividendimaksete pealt, mis sisuliselt väljendasid 2014. aasta suurepäraseid majandustulemusi. Vähemalt seniste majandusaruannete pealt tundub, et 2015. aasta mitmel minu portfellis oleval ettevõttel enam nõnda hästi ei läinud. See tähendab, et suure tõenäosusega väljendub see peagi ka tagasihoidlikumates dividendimaksetes. Kogu minu investeerimisportfellist moodustavad dividende maksvad Balti aktsiad ligikaudu 22% ja kogu 2016. aastaks oodatavast dividenditulust ligikaudu 25%. Seega kogu portfelli ja oodatava dividenditulu tasandil peaks mõju olema täitsa tuntav.

Teine tegur, mis käesoleva aasta dividenditulu prognoose kärbib on tõsiasi, et olen viimastel kuudel võtnud sihikule mõnevõrra madalama hetke dividendimääraga (ja kõrgema dividendide kasvumäära potentsiaaliga) investeerimisideed. Kuna plaanin sellel kursil jätkata veel mõnda aega, siis paisutavad uued investeeringutesse suunatud säästud käesoleva aasta dividenditulu oluliselt aeglasemalt.

Lisaks on prognoosimine nii antud juhul kui üleüldiselt ikka üks suhteliselt tänamatu töö. Näiteks praeguse investeerimisportfelli pealt peaks eurodes laekuv dividenditulu moodustama vaid ligikaudu 40% kogu 2016. aastaks prognoositud dividenditulust. Arvepidamise jaoks konverteerin välisvaluutas laekunud dividendid alati vastava pangapäeva kursiga ümber eurodesse, mis tähendab, et pea 60% ulatuses on planeeritav dividenditulu avatud valuutariskile. Määramatust seega ikka jagub!

dividendinvestor.ee 2016 oodatav dividenditulu instrumentide lõikesOlles arvutanud ja analüüsinud oma portfelli kuuluvate instrumentide dividendimaksete väljavaadet, oma säästmis- ja investeerimisvõimekust käesolevaks aastaks ja plaane nende säästude investeerimisel, olen lõpuks jõudnud ka numbrilise dividenditulu prognoosini. Valuutakursside võimalikke muutusi mitte arvestades võiks 2016. aasta lõpuks olla minu kontole kogunenud 4 200 euro ulatuses omanikutulu. See teeb keskmiselt 350 eurot kuus.

Ettevaatavalt peaks umbes 45% 2016. aasta dividenditulust laekuma erinevatest börsil kaubeldavatest fondidest (ETF-idest), 25% Balti aktsiatest, 19% USA aktsiatest ja 11% Euroopa aktsiatest.

Sõnades peitub jõud

Tähelepaneliku lugejana oled ehk märganud, et olen vältinud sõna “eesmärk” kasutamist. Olen seda teinud teadlikult. Esimese paari aasta jooksul, mil olen dividendikatsiatesse investeerimise teed sammunud, olen õppinud ühe olulise ja kahjuks ka kuluka õppetunni. Õppetunni, mida saavad omal nahal tunda vist kõik alustavad dividendi-investorid – kõrge ostuhetke dividendimäär ei tähenda automaatselt, et antud dividendimakse ka laekub ja see dividendimäär on jätkusuutlik.

Dividendimäär on siiski vaid puhtalt matemaatilise tehte tulemus ehk viimase 12 kuu jooksul välja makstud dividendide suhe aktsia hetke turuhinda. Selles matemaatilises konstruktsioonis puudub igasugune info selle kohta, kas see eelmise aasta (kvartali) dividendimakse, mille pealt dividendimäära arvutus tehtud sai, makstakse reaalselt välja ka sel aastal. Või järgmisel. Või üle-järgmisel.

Naastes nüüd korraks tagasi sõnadepaari “dividenditulu eesmärk” juurde, on selge, et alustaval aktsiainvestoril, kes on omale seadnud ka iga-aastase dividenditulu eesmärgi (nagu näiteks ka mina ise 2015. aastal), on soov oma raha panna tööle võimalikult kõrge dividenditootlusega. Lihtne lahendus selleks on osta aktsiaid (või ETF-e), mille hetke dividendimäär on võimalikult kõrge. Seega pelgalt omades dividenditulu eesmärgi lahtrit oma investeeringuid kajastavas Exceli tabelis (või blogis), suunab see alateadlikult kõrgeima võimaliku hetke dividendimääraga investeerimisvõimaluste poole. Tekib tung ja soov iga säästetud euro panna teenima dividenditulu parimal võimalikul viisil, kusjuures see “parim võimalik viis” on defineeritud läbi käesoleva aasta dividenditulu maksimeerimise. See on libe tee!

Jah, juhul kui ettevõte on värskelt välja kuulutanud, et plaanib maksta ühe kuu pärast dividende 50 senti aktsia kohta ja aktsia kaupleb 10 euro juures, võib olla suhteliselt kindel, et ma saan selle 5% dividenditootluse kätte. Sel aastal! Järgmise aasta suhtes jääb kõik siiski ebaselgeks ja nagu elu näitab, võid pärast järgmise aasta dividendimakse väljakuulutamist leida end istumas investeeringu otsas, mille dividendimäär on näiteks hoopis 1%. Või katkestab ettevõte dividendide maksmise hoopis. Väga kõrge dividendimääraga (üle 10%) ettevõtete puhul pole see kaugeltki mitte harv nähtus!

Teoks saanud ookeanitaguste finantsblogijate õudusunenägu

Hästi illustreerib antud õppetundi siinkohal näiteks Kinder Morgan Inc (KMI). KMI on olnud paljude USA dividendiaktsiatega finantsvabaduse poole püüdlejate lemmikuks ja üheks dividendiaktsiate portfelli alustalaks juba aastaid. Paljude jaoks oli see portfelli kõige suurem positsioon. Arvestades KMI ja tema eelkäija Kinder Morgan Energy Partners L.P. (KMP) ühist 18 aastani ulatuvat omanikutulu jaotamise ajalugu, on numbrid ahvatlevad. KMP ja hiljem struktuurimuudatuste tulemusena KMI on kokku maksnud kasvavaid dividende ligi 18 aastat, kusjuures keskmiselt on omanikutulu väljamakse kasvanud 13% aastas.

Toornafta tugeva hinnalanguse tuules on surve alla sattunud ka KMI aktsia hind. Oma 2015. aasta aprillikuisest kõrgtasemest on aktsia hind langenud tänaseks rohkem kui 65%. Kuigi aktsia hind pöördus langusele juba möödunud aasta varakevadel, siis dividendimaksed jätkasid kasvamist. 2015. aasta aprillis tõstis ettevõte kvartaalse dividendimakse 0,45 dollari pealt aktsia kohta 0,48 dollarile, juulis 0,49 dollarile ja oktoobris 0,51 dollarile.

dividendinvestor.ee KMI hinnagraafik

Veel detsembri alul, enne järjekordse dividendimakse teatavaks tegemist, kauples ettevõtte aktsia 15 dollari piirimail. Investorid, kes ilma ettevõtte finantsidesse süüvimata ootasid senise dividendipoliitika jätkumist, arvestasid, et isegi 0,51 dollariline kvartaalne dividendimakse tähendab sisuliselt 13,6% dividendimäära. Tundus päris ahvatlev! Ja kõrge dividendimäära ihalejaid näis jaguvat.

Peagi tuli uudis, mis pani ookeanitaguste finantsblogijate read kihama – KMI teatas ilma igasugu eelneva hoiatuseta dividendide kärpimisest. See kärbe kusjuures oli kaugel kosmeetilisest. Senise 0,51 dollari asemel lubati aktsionäridele järgmises kvartalis kõigest 0,125 dollarit omanikutulu ehk 75% võrra vähem.

Isiklikud õppetunnid

Minu isiklikul dividendikatsiate portfellil õnneks nõnda halvasti läinud ei ole – ebausklikuna koputan nüüd kolm korda vastu lauda ka. 🙂 Küll aga olen saanud oma õppetunnid eelkõige dividendiaktsiatesse investeerimisele keskendunud börsil kaubeldavate fondidega. Detsembrikuises dividenditulu ülevaates kajastasin oma kogemusi iShares Asia Pacific Dividend UCITS ETF-iga (IQQX), septembrikuises dividenditulu ülevaates kirjutasin pikemalt iShares Emerging Markets Dividend ETF-ist (EUNY). Tänaseks on olemasoleva EUNY positsiooni järjekordne dividendimakse laekunud ja saab analüüsida, kas mu toonane mure dividendide jätkusuutlikkuse osas oli õigustatud.

Detsembrikuiseks dividendimakseks (mis laekus reaalselt alles jaanuaris) kujunes EUNY-l 0,2442 dollarit aktsia kohta, 2015. aasta kõigi nelja kvartaalse dividendimakse tulemusena maksis EUNY dividenditulu 1,0745 dollarit aktsia kohta. Kui 2015. aasta esimese üheksa kuu dividendilaekumised olid 0,4% võrra suuremad kui aasta varem, siis nüüd sarnast võrdlust kogu aasta kohta kokku tehes on pilt kurvem. 2014. aastal maksis EUNY dividende 1,1731 dollarit aktsia kohta. Seega jäi 2015. aasta 1,0745 dollariline dividenditulu 2014. aasta omale alla tervelt 8% võrra. Detailsem ETF-i komponentaktsiate analüüs näitas oktoobris, et suhteliselt suure tõenäosusega võib järgmise 12 kuu jooksul oodata dividendikärpeid 20-25% ulatuses. Kõrvutades 2015. aasta 4. kvartali dividendimakse (0,2442 USD) 2014. aasta sama kvartali maksega (0,3463 USD), peab tõdema, et kärped on juba saabunud, sest dividendimakse langus aastatagusega võrreldes on pea 30%.

dividendinvestor.ee EUNY dividend aktsia kohta

Seega sügisesed kartused materialiseerusid juba üpris kiiresti ja toona tagasivaatava dividendtulu pealt arvutatud ahvatlevalt kõrge dividendimäär paistab mitte realiseeruvat. Seega tagantjärele tarkusena on hea teada, et ei lasknud end 7% ajalooliste dividendilaekumiste pealt arvutatud dividendimäärast pimestada ja ei tõtanud positsiooni ummisjalu suurendama.

Kogemused EUNY ja IQQX ETF-idega sundisid mind umbes aasta tagasi üle vaatama oma investeerimisstrateegiat. Esiteks hakkasin oluliselt rohkem tähtsustama dividendimaksete ajalugu. See suunas mind dividendiaristokraatide ja -tšempionite juurde. Teiseks sain aru, et paljud dividendiaktsiatele fokuseerunud ETF-id tähtsustavad eelkõige kõrget hetke dividendimäära ja vähem nende dividendide jätkusuutlikkust.

Nende kahe tõdemuse koosmõjuna otsustasin edaspidi investeerida vaid sellistesse dividendiaktsiate ETF-idesse, mille koosseisu saamiseks peab ettevõte olema maksnud stabiilseid või kasvavaid dividende vähemalt 10 aastat. Lisaks jõudsin järeldusele, et ei teeks paha valida välja oma lemmikud dividendikuningate, aristokraatide ja tšempionite nimistust ning investeerida osa rahast ka otseaktsiatesse. Nendesse, mis käesoleval hetkel on sattunud erinevatel põhjustel müügisurve alla, kuid mille dividendimaksete jätkusuutlikkuses võib siiski pärast finantsanalüüsi tegemist suhteliselt kindel olla.

Jaanuari dividenditulu

Jaanuari dividendilaekumisi kokku võttes oli segadust omajagu. Dividendide väljamakse päev oli ühel minu portfelli ETF-il ja ühel aktsial. Samas jäid detsembris laekumata kahe ETF-i ja ühe aktsia dividendid, mille maksepäevad olid siiski detsembris. Seega jaanuaris jõudis minu kontole kahe detsembris laekuma pidanud ETF-i ja ühe aktsia dividenditulu. Ka jaanuari kuusse planeeritud ETF-i dividendimakse laekus kenasti kuu keskel, kuid tulemata jäi taaskord ühe Hispaania ettevõtte (Red Electrica SA) dividend. Seekord tundub viivitus ikka päris pikk, sest maksepäev oli juba 3. jaanuaril, kuid kuu lõpuks sentigi veel minuni jõudnud ei olnud.

Igatahes olen otsustanud, et dividenditulu arvestust pean siiski ka edaspidi kassapõhiselt ehk dividenditulu võtan arvesse just sellel kuul, mil see reaalselt minu kontole laekub. Eks edaspidi tuleb siis arvestada, et hispaanlastel võtab raha välja saatmine keskmisest rohkem aega – tavapärase paari päeva asemel vähemalt kuu jagu.

Kokkuvõttes laekus dividenditulu kolmelt ETF-ilt ja ühelt aktsialt jaanuaris 124 euro ulatuses. Nii 2014. kui ka 2015. aastal ükski mu portfellis olevatest investeeringutest dividende ei maksnud. Seega aastataguse ajaga seekordset laekumist väga võrrelda ei anna.

dividendinvestor.ee dividenditulu jaanuar 2016

Lisan progressi paremaks jälgimiseks ka ülevaate laekunud dividendidest aastate lõikes. Senise dividenditulu eesmärgi olen graafikul asendanud sõnaga “prognoos” ja edaspidi katsungi ahnuse vältimiseks dividenditulu kontekstis vältida sõna “eesmärk” kasutamist. Ei tasu alahinnata sõnade jõudu meie psüühikale!

dividendinvestor.ee dividenditulu aastane jaanuar 2016

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Speak Your Mind