Dividenditulu – märts 2016

Dividenditulu_cover_1Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Märts – ettevalmistuste kuu

Kui jaanuar ja veebruar olid päris tegusad investeerimise kuud, siis märtsis läks põhirõhk selgelt analüüsimisele. Ja vaatlusnimekirja täiendamisele. Mis asi on vaatlusnimekiri ehk watchlist? Minu kui pikaajalise investori jaoks on vaatlusnimekiri kogum konkreetsetest instrumentidest (üksikaktsiatest ja ETF-idest), mida soovin tulevikus oma portfellis näha ja mille kohta olen läbi viinud esmase kiir-analüüsi, aktsiate korral juba ka põhjalikuma finantstulemuste analüüsi ja ETF-ide puhul põhjaliku fonditingimuste ja alusindeksi analüüsi.

dividendinvestor.ee vaatlusnimekiriLaias laastus jagunevad minu vaatlusnimekirja kuuluvad investeerimisideed/instrumendid  kahte gruppi – ühtede puhul ootan instrumendi kohta täiendavat infot, teiste puhul ootan sobivat hinda.

Esimesse gruppi kuuluvad näiteks need ETF-id, mille tegutsemisajalugu on nõnda lühike, et enne investeerimist soovin näha, kuidas käituvad nii ETF-i hind kui ka dividendiväljamaksed. Siia alla lähevad ka need ETF-id, mille puhul ootan kas kvartaalset või aastast alusindeksi ja seeläbi ETF-i investeerimisportfelli rebalanseerimist, et näha kas ja kui palju ETF-i sisu muutub. Üksikaktsiate puhul ootan peaasjalikult värskeid finantstulemusi, aga ka võimalikke muudatusi dividendide väljamaksetes, ettevõtte juhtkonna värsket väljavaadet järgnevate aastate majandustegevusele, üldist aktsia hinna liikumist võrreldes konkurentide ja turuindeksitega.

Teise grupi moodustavad sellised instrumendid, mille puhul finantstulemuste ja muu ajalugu tundub piisav, analüüs on tehtud ning üle jääb vaid oodata sobilikku sisenemishetke. Katsun selle sobiliku sisenemishetke hindamisel kasutada nii fundamentaalset kui ka tehnilist sisendit. Ehk siis vaatan nii ettevõtte finantstulemuste pealt leitud suhtarve kui ka aktsia hinna graafikut, momentumit jmt. Seda, kas ja kuidas see kõik töötab, näitab tõenäoliselt vaid aeg. Igatahes kuna olen valinud aktiivse dividendiaktsiatesse investeerimise strateegia, siis meeldib mulle igal ajahetkel omada valikut instrumentidest, mille hulgast siis säästude tekkimisel just sellel momendil soetamiseks sobilikud välja valida.

Vaatlusnimekirja olemasolu plussid

Miks on vaatlusnimekirja omamine hea? Esiteks kasvõi sellepärast, et see aitab süstematiseerida infot ja hoida järjepidevust. Ma võin täna ette võtta mõne minu jaoks seni tundmatu ettevõtte ja tema aktsia hinna graafiku, kuid see annab mulle väga vähe infot. Tõusud ja langused hinngraafikul, käibe ja kasuminumbrid finantsaruannetes ning muutused neis jäävad kaugeks ja suhteliselt arusaamatuks kui puudub kontekst ja ajalugu. Seega leides mõne uue, investeerimiseks huvipakkuva ettevõtte, tuleb esimese asjana läbi lugeda mõned viimased finantsaruanded, paar majandusaasta aruannet ning ka mõned investorkohtumiste presentatsioonid. See annab koheselt konteksti. Alul küll vähesel määral, aga mida aeg edasi, seda rohkem tahke hakkab avalduma. Tükk tüki haaval hakkab info selle uue ettevõtte kohta kogunema ning aasta-kahe pärast aktsia hinna graafikut vaadates tuleb kohe äratundmine – ahaa, see langusepisood oli paljuski tingitud näiteks üldisest toorainehindade langusest, see tõusuperiood dollari nõrgenemisest, siin räsis kogu sektorit võimalik negatiivne seadusemuudatus, seal aitas kiirele kasvule kaasa kasumite kasv konkurendi ülevõtmisest.

dividendinvestor.ee muuda fookustTeiseks kiirendab ja kergendab vaatlusnimekirja omamine reageerimist turu hinnakorrektsioonide korral. Selle asemel, et näiteks turu 10% hinnalanguse järel lüüa kokku oma (realiseerimata) kahjusid ja kaaluda riskide vähendamiseks osade positsioonide müümist, liigub fookus vaatlusnimekirja olemasolu korral hoopis ostmisele. Võrreldes turuhindu oma vaatlusnimekirjas olevate instrumentide järele kirjutatud sihthindadega (hind, mille korral aktsia tundub olevat väärt soetamist), keskendume automaatselt hoopis tekkinud võimaluse ärakasutamisele. Rõõm on ju tõdeda, et kui nädal-paar varem pakkus väljavalitud aktsia sisenemisel dividenditootluseks näiteks 3,5%, siis nüüd saab tootluseks juba 3,9% ja 100 aktsia asemel sama raha eest hoopis 110 aktsiat.

Ja uskuge mind, just täpselt nii see ongi. See kõik toimub meie peades automaatselt. Nõnda lihtne ongi oma hirmud (hinnalanguse ees) ümber pöörata. Kuigi jah, teadupärast käivad finantsturgudel hirm ja ahnus ikka käsikäes (või vaheldumisi). Heaks näiteks on siinkohal mu enda hiljutine käitumine – jaanuaris-veebruaris investeerisin kogu oma vaba raha ja kaalusin veel juurde laenamistki, märtsikuise hinnaralli ajal ei raatsinud aga praktiliselt üldse rahakotiraudu avada. Vaatlusnimekirja tabelis olid jätkuvalt sees veebruarikuised madalad hinnad ja nüüd märtsikuiseid hindu sisestades kirtsutasin nõnda kokku kuivavate dividenditootluse numbrite peale ikka kohe kõvasti nina. Ja nii need uued aktsiapositsioonid märtsis suuresti ostmata jäidki. Ahnus oli tee peal ees. Juhul kui aktsiaturg nüüd näiteks veel 3-4 kuud järjepanu tõuseks ja ma selle aja jooksul sentigi värsket raha aktsiatesse ei investeeriks, siis hakkaks ahnuse (madalamate hindade ja kõrgema sisenemishetke dividenditootluse lootuse) asemel võimust võtma hirm – hirm hinnarallist mitte osa saada.

Igaks juhuks olgu mainitud, et midagi eelkirjeldatu sarnast ma teha ei plaani. Pigem püüan jätkata tekkivate säästude regulaarset igakuist/kvartaalset investeerimist ning siinkohal ongi kasuks kui vaatlusnimekiri, mida enne ostuotsuse vastuvõtmist läbi käia, on võimalikult lai ja mitmekesine.

Terve leheküljejagu kauplemissümboleid

dividendinvestor.ee leheküljejagu kauplemissümboleidPärast märtsi rohkeid analüüsitunde on mu isiklik vaatlusnimekiri veninud üpris pikaks, kohe nii pikaks, et mahub vaevalt Excelis ekraanile ära. Kokku on vaatlusnimekirjas 12 ETF-i ja 32 ettevõtet (pluss mõned Balti aktsiad). Üksikaktsiate osas saan öelda, et pea poolte puhul neist ei saabu ostuks sobiv hetk suhteliselt suure tõenäosusega niipea. Vaatamata sellele on siiski hea teada, et olen nende ettevõtetega juba tuttav, akumuleerin edaspidi järk-järgult saabuvat infot, monitoorin hinnaliikumisi ja nüüd jääb üle oodata sisenemiseks sobivat tsükli faasi. Pean siinkohal silmas seda, et vahest ikka kipuvad aktsiate hinnad liiga optimistlikke tulevikuväljavaateid sisse hindama, kuid reaalsus (ettevõtte käibe ja kasuminumbrid) ei taha kuidagi järele jõuda. Üheks selliseks ettevõtteks on näiteks globaalne esmatarbekaupade konglomeraat Unilever, mis kaupleb võrreldes oma ajalooliste hinna/kasumi (P/E) ja EV/EBITDA suhtarvuvahemikega ikka üpris kõrgel tasemel.

Kust saada ideid sobilike instrumentide jaoks? ETF-ide osas hoian lihtsalt silmad lahti uute välja tulevate ETF-ide ja turu trendide osas, aktsiate poolel tuleb valdav enamus ideid kahest allikast. Esiteks uurin aeg-ajalt ikka ja jälle Dave Fish’i poolt kokku pandavat USA dividenditšempionite ja kandidaatide nimekirja. Teiseks võtan vahel ette mõne dividendiaktsiatesse investeeriva ETF-i ning käin üksipulgi läbi kogu selle ETF-i investeerimisportfelli. Valdav enamus minu portfellis olevatest Euroopa dividendiaktsiatest on näiteks olnud leiud SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETF-ist.

Minu vaatlusnimekiri on üpris pikk. Enamusel aktsiainvestoritel vaevalt, et on aega ja viitsimist nõnda palju aega ettevõtete ja ETF-ide analüüsiks kulutada. See on igati mõistetav. Ei peagi tunde ja tunde ettevõtete majandusaruannetes tuhnima või eri ETF-ide investeerimisportfelle rida-rea haaval võrdlema. Neile, kes soovivad mugavamalt läbi ajada, piisab sellest kui korra välja valida 1 või 2 laiapõhjalist ETF-i ja täiendavate säästude tekkimisel neid siis lihtsalt iga kord juurde osta. Need, kes juba veidi enam vaeva näha soovivad, võivad koostada näiteks 2-5 laiapõhjalisest ETF-ist (näiteks regionaalsed ETF-id – USA, Euroopa, arenevad riigid, arenenud Aasia jne) portfelli ja iga kord täiendavate säästude tekkimisel soetada neid ETF-e, mille hind on kõige enam langenud (või kõige vähem tõusnud). Nõnda toimides lõikate kasu ühest vähesest investeerimismaailma tasuta lõunaks kutsutud nähtusest – rebalanseerimisest.

Üksikaktsiatesse investeerimisest huvitatutel tuleb vaatlusnimekirja pidamine ehk kõige rohkem kasuks. Kasvõi juba selle pärast, et see sunnib iga nimekirjas oleva ettevõtte kohta läbi lugema nende finantsaruanded, majandusaasta aruanded ja jälgima uudisvoogu ning võimaldab nõnda nende ettevõtete kohta rohkem teada saada. Alustuseks piisab täiesti kui vaatlusnimekirjas on 3-4 ettevõtet, olgu siis Tallinna börsilt, mujalt mandri-Euroopast või ookeani tagant.

Märtsi dividenditulu

Märts oli taas selline kuu, kus kokku pidi dividenditulu laekuma juba kaheksast eri allikast (4 aktsiat + 4 ETF-i), kuid kuu lõpuks oli minu kontole maabunud vaid 4 aktsia ja ühe ETF-i omanikutulu. Seekordsetele hilinejatele väga midagi ette heita ei ole, sest iShares lõi hiljuti veidi korda majja oma ETF-ide dividendimaksete graafikutes ja sättis paljude ETF-ide dividendide väljamakse päevaks kvartali viimased päevad, antud juhul 29.03. Seega jäi märtsi dividenditulu mu esialgsele prognoosile oluliselt alla, aga eks aprilli laekumised on selle võrra suuremad.

Seekordseteks dividendimaksjateks üksikaktsiate poolel olid Cummins (CMI), Emerson Electric (EMR), Eaton Corporation (ETN) ja Archer-Daniels-Midland (ADM). Olles laekunud dollarid vastava päeva vahetuskursiga eurodeks ümber arvutanud, laekus neist neljast ettevõttest omanikutulu kokku ligikaudu 90 eurot. Lisades siia ühest ETF-ist laekunud dividenditulu, kujunes märtsikuiseks omanikutuluks kokku 136 eurot.

Võrreldes seekordset dividenditulu möödunud aastate laekumistega, siis progress on silmnähtav. 2014. aastal laekus mu kontole kõigest ühe ETF-i (iShares EURO Dividend UCITS ETF ehk IDVY) dividenditulu summas 12 eurot. 2015. aastal maksid märtsis dividende juba kolm portfellis olevat ETF-i, kokku 36 eurot. Seekordseks summaks kujunes siis 136 eurot, kusjuures näiteks seesama eelmainitud IDVY märtsis laekuma pidanud dividend läheb hoopis aprilli arvestusse.

dividendinvestor.ee dividenditulu märts 2016

Käesoleva aasta kohta vahekokkuvõtet tehes näen, et esimese kolme kuuga on omanikutulu laekunud kokku 452 eurot. See on kõigest 11% käesoleva aasta esialgsest prognoosist. Nagu ülaltoodud graafikult näha, siis ajalooliselt on minu portfelli dividenditulu olnud kuude lõikes üpris kõikuv. Paljuski on selle põhjuseks juunis-juulis vaid aastas korra dividende maksvad Balti ettevõtted, möödunud aasta detsembrikuise dividenditulutulba tõstis nõnda kõrgele taas Baltikumi börsifirma dividend, sedakorda SAF Tehnika oma. Seega korjan talve- ja kevadkuudel piskuhaaval ETF-ide ja USA aktsiate kvartaalseid dividendimakseid ja küll suvel säravad dividenditulu poolel kohalikud börsifirmad.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

dividendinvestor.ee dividenditulu aastane märts 2016

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Urmo says:

    Taas väga kasulik lugemine.

    Lisaks: võrreldes 2014 aastaga on ikka div. tulevad summad märkimisväärsed 🙂 – edu edaspidiseks

    • Dividend Investor says:

      Aitäh positiivse tagasiside eest!

      Jah, mõelda vaid, kahe aasta taguse ajaga võrreldes on dividenditulu number ikka tõesti märkimisväärselt suurem. Hakka või uskuma, et järjepidevus ja mõtestatud investeerimistegevus viibki sihile 🙂

  2. Aitäh kasuliku lugemise eest! Olen ise alles täitsa esimesi samme tegemas, mistõttu uuringi, kas oleks kuskilt võimalik pilku peale heita su nimekirjale? 🙂

    PS. Ja ignorantne küsimus ka – hetkel “tunduvad” kõik turud tipus olevat – kas võiks oodata veidi korrektsiooni allapool enne esimeste dividendaktsiate soetamist.

    Tänud ette!

    • Dividend Investor says:

      Võta heaks!

      Hetkel oma vaatlusnimekirja avalikustanud kusagil ei ole ja väga ei plaani ka. Paljuski seepärast, et see paistaks välja investeerimissoovitusena ning oleks pealegi eksitav. Ei ole üldse harvad juhud, kui vaatlusnimekirja kaasanud aktsiad sealt mõne kuu või kvartali pärast hoopis välja arvan. Tänaseks olen juba päris paljude aktsiate ja ETF-ide kohta kirjutanud mineviku postitustes. Kui see kõik läbi lugeda ja omal käel mööda linke edasi uurida, on seda tegelikult alustaja jaoks rohkem kui küll. 🙂

      Aktsiainvesteeringutega alustajad vaatavad tavaliselt kas kohalikku turgu (Tallinna börs) või USA turgu (suurettevõtete aktsiaindeksit S&P 500). Nende kahe turuindeksi pealt tundub tõesti, et “turg on tipus”. Tegelikult on omajagu aktsiaturge, mis on oma viimastelt kõrgtasemetelt langenud isegi pea 20% – näiteks kasvõi Euroopa 600 suurema ettevõtte aktsiahindu järgiv STOXX Europe 600 ja Saksamaa aktsiaturu põhiindeks DAX. Kogu arenenud riikide aktsiaturge järgiv MSCI World indeks on oma kõrgtasemetelt ligi 10% madalamal, arenevate riikide aktsiaturgude viimased tipud jäävad aastasse 2011 ja hinnad on nendelt tasemetelt üle 30% madalamal.

      Ma küsiks vastu, kui suur peaks see “korrektsioon” allapoole olema enne kui julged oma esimesed ostud teha? Kas ootad 10% hinnalangust? Mis siis kui hinnad kukuvad järgmise 2 kuuga -15%? Kas lähed ahneks ja ootad nüüd 25% langust? Või lööd hoopis kartma ja ei julgegi osta? Mõtle selle peale!

      Üldiselt kasutatakse (arenenud riikide) aktsiaturgude puhul terminit korrektsioon kui viidatakse 10% ja suuremale hinnalangusele. Turuajastajatel ja korrektsiooniootajatel tasub alati meeles hoida ka järgmist mõttekäiku: oletame, et aktsia kaupleb täna hinnaga 100 ja jääme ootama vähemalt 10% korrektsiooni; seda aga niipea ei tule ja hind hoopis tõuseb 10%; juhul kui sellele hinnatõusule järgneb nüüd oodatud 10% korrektsioon, siis sisuliselt ostad näiteks poole aasta pärast aktsia praktiliselt sama hinnaga, aga oled selle aja jooksul ilma jäänud võimalikust dividenditulust. Asju saab, näed, vaadata mitut moodi. 🙂

      • Urmo says:

        “Üldiselt kasutatakse (arenenud riikide) aktsiaturgude puhul terminit korrektsioon kui viidatakse 10% ja suuremale hinnalangusele. Turuajastajatel ja korrektsiooniootajatel tasub alati meeles hoida ka järgmist mõttekäiku: oletame, et aktsia kaupleb täna hinnaga 100 ja jääme ootama vähemalt 10% korrektsiooni; seda aga niipea ei tule ja hind hoopis tõuseb 10%; juhul kui sellele hinnatõusule järgneb nüüd oodatud 10% korrektsioon, siis sisuliselt ostad näiteks poole aasta pärast aktsia praktiliselt sama hinnaga, aga oled selle aja jooksul ilma jäänud võimalikust dividenditulust. Asju saab, näed, vaadata mitut moodi”

        See tuleks kõigil alustavatel investoritel nüüd välja trükkida ja ära raamida :). Lisaks kinkida kõigile oma sõpradele sünnipäevaks. Kuldsed sõnad!

      • Dividend Investor says:

        🙂

  3. Aitäh, pani mõtlema küll! 🙂

  4. Millegaabiga jälgid sina oma vaatlusnimekirja?? Kas on Google, Yahoo finance kaudu mis palju arvutusi juba ise sinu eest ära teevad ja uudiseid kogud või oled ikka exceli baasile selle ehitatud??

    Tänud väärt linkide nagu USA dividenditšempionite ja kandidaatide nimekirja ja SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETF eest.

    Ja nagu ikka tänud jälle kord targa lugemise eest

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda, et linkidest kasu oli.

      Ma olen kuidagi jah selline Exceli eelistaja. Olen küll proovinud üles seada alert’e nii läbi Yahoo Finance’i kui Bloombergi kauplemisterminali, kuid varem või hiljem avastanud end uudiste ja infokuhila alt. Seega eelistan lugeda vaid kvartali- ja aastaaruandeid, vahest ka ettevõtete kodulehel olevaid investorpresentatsioone ja võimalusel mõni kord veebis kuulata/vaadata ka niinimetatud earnings call‘e ehk kvartlitulemusi tutvustavaid juhtkonna sõnavõtte. Pean end siiski pikaajaliseks investoriks ja vähemalt praegu tundub, et sellest infost piisab.

  5. Anton says:

    Korralik portfell. Ilmselt alusvarad peavad 5 kohalised olema, millelt sellist tootlust teenida. Ei tea, kui suur on Balti aktsiate osakaal? Ja palju algusaegadel summaarselt säästsid iga kuu, et portfelli kasvatada?

    • Dividend Investor says:

      Balti aktsiate osakaal portfellis on hetkel 21%, kuid neilt laekuvate dividendide osakaal kogu portfelli prognoositavast dividenditulust on 31%.

      Teisele küsimusele on keeruline vastata, sest olen säästnud umbes 15-25% oma sissetulekutest alates 2008. aastast, kuid süsteemselt asusin pikaajalist investeerimisportfelli üles ehitama alles 2013. aastal. Seega olen viimastel aastatel investeerinud paralleelselt nii varem aastatega säästetud vahendeid kui ka igakuiselt kõrvale pandud raha.

      • Urmo says:

        Kas sa ei tahaks välja tuua ETF ja aktsiate tootlust? Saan aru, et nimetusi sa ei soovi ega ka saa välja tuua, kuid %?

      • Dividend Investor says:

        Ma ausalt öeldes väga ei usu, et hetke tootlusnumbrite avaldamine lisaväärtust pakuks. Pigem võib see tõmmata lugejate tähelepanu mõnele instrumendile, mille tootlus on olnud väga hea sooviga ise sama tootlust jahtima minna, kuigi tegelikult võib selleks juba hilja olla. Toon näiteks kasvõi postituses kajastatud Cummins’i aktsia. Esimese ostu tegin 2015. aasta novembris hinnaga 106,50 ja täiendava ostu käesoleva aasta jaanuaris hinnaga 88,50 (kokku sai keskmiseks soetushinnaks 97,50). Eilse sulgemishinna alusel on Cummins’i aktsia hind 116,61. See +19,6% hinnamuutuse pealt arvutatud tootlust ei ole minu jaoks oluline, sest seda aktsiat müüma ma nii kui nii ei tõtta.

        Veebruari keskpaigas alanud aktsiaturu hinnaralli ehk tõus on tõstnud nii-öelda enamusi paate. Pigem tähendab nõnda palju tõusnud aktsia hind minu jaoks kaht asja. Esiteks niipea enam antud aktsiat juurde soetada ei plaani. Teiseks võin lihtsalt oma egole pai teha ja tunda rõõmu sellest, et CMI-d sai soetatud nii-öelda ajaloolise valuatsiooni mõistes soodsatelt tasemetelt (ajaloolistele kõrgtasemetele lähenev dividendimäär, allpool üle 25 aasta mõõdetud hinna/kasumi (P/E) suhtarvu ja EV/EBITDA suhtarvu keskmisest tasemest). See kõik (koos eeldusega, et tegin ettevõtte opereerimismudeli ja finantside analüüsiga head tööd) panebki loodetavasti aluse pikaajalisele heale tootlusele, parimal juhul turgu (S&P 500) ületavale tootlusele.

        Lõppkokkuvõttes selgub kogu minu tegevuse edu või ebaedu siiski minimaalselt 5 aasta möödudes, pigem isegi 10-15 aasta möödudes.

Speak Your Mind