fbpx

Eksperiment – avan omale regulaarseks investeerimiseks Kasvukonto

Kui paljud teist on kursis statistikaga, et ligikaudu 80% professionaalsetest fondijuhtidest jääb 5-aastase investeerimishorisondi puhul turuindeksitele alla? Jah, just täpselt nii kõrge see number ongi. 80% ei suuda pakkuda turuga võrdset tootlust.

Oluline on siinkohal veel kord rõhutada, et selles S&P Dow Jones Indices poolt kokku pandud ja lühendi SPIVA all tuntud andmeanalüüsis ei ole tegu erainvestorite ega hobiinvestorite, vaid elukutseliste varahalduritega. Sellistega, kes tegelevad finantsturgudega 8-10 tundi päevas, kellel on ligipääs reaalajas infole ja lisaks omavad veel lugematul arvul erinevaid analüütilisi ning kõrgtehnoloogilisi abivahendeid. Olgem ausad, kui suur on tõenäosus, et üks keskmine erainvestor suudab siin konkurentsi pakkuda?

Laiapõhjalised börsil kaubeldavad fondid kui investeerimisportfelli alustala

Seega statistika suunab meid selgelt sinna poole, et mõistlik on oma raha paigutada laiapõhjalisi turuindekseid järgivatesse börsil kaubeldavatesse fondidesse. 2014. aastal sihipärase investeerimisega algust tehes seadsin eesmärgiks ligikaudu poole rahast suunata dividende maksvatesse üksikaktsiatesse ja teise poole ETFidesse. ETFid pidid ennekõike mängima sellist justkui tagala kindlustamise rolli. Teisisõnu kaitsma minu raha minu enda eest ehk nii-öelda tooma kastanid tulest välja siis kui ma oma üksikaktsiate valikuga kuigi edukas ei ole.

Täna oma eraisiku investeerimisportfellile pilku peale heites näen, et üksikaktsiad moodustavad kõigist aktsiapositsioonidest üle 80% ja ETFide osakaal jääb juba alla 20%. Miks nii? Väga proosalisel põhjusel. Praktiliselt kogu aeg alates 2016. aasta keskpaigast on tundunud, et pigem on häid investeerimisvõimalusi üksikaktsiates. Tasapisi on pähe hiilinud veendumus, et küll neid turuindekseid jõuab ka kunagi osta kui asjad tervikuna aktsiaturul halvad on.

Oma tehingustatistikat uurides näengi, et põhimõtteliselt soetasin eraisiku kontole ETFe viimati 2016. aastal. Ka siis oli tegu pigem spekuleerimishõngulise tehinguga kuna läksin püüdma Suurbritannia dividendiaristokraatide ETFi soodsana tunduvat ostukohta.

Pea märkamatult ongi möödunud kolm aastat ja ETFide osakaal on planeeritud 50% asemel eelmainitud napid 20%. See on siis nüüd põhjus number üks, miks otsustasin Kasvukonto eksperimendi ette võtta. Mulle kui aktiivselt investeerimisega tegelejale tundub alati, et kusagil mujal on paremad võimalused ja indeksfondide kui alustala soetamine lihtsalt ununeb. Just sellise automaatse investeerimislahendusega nagu seda on Kasvukonto, on seda puudust kõige lihtsam ja mugavam parandada.

Aktsiaturgude ajastamine

Teine oluline põhjus, miks võtta eksperiment ette just täna, on üldine majandustsükli faas. Tõenäoliselt on enamus investeerimishuvilisi hästi kursis, et tänaseks on suuremad keskpangad rahapoliitika kurssi korrigeerinud selle lõdvendamise suunas, mitmed makromajanduslikud näitajad viitavad kasvu aeglustumisele või juba kohati ka kokkutõmbumisele ning peatselt saabuvast majanduslangusest hoiatavad üpris mitmed indikaatorid (näiteks ümberpöördunud riigivõlakirjade tulukõver).

Kuigi pisut teiste majandusnäitajate lõikes mõõdetav, kuid paljuski sarnane oli olukord ka 2016. aasta alul. Kõik märgid viitasid majanduslanguse faasi algamisele. Selles valguses kirjutasin 2016. aasta veebruaris siinsamas blogis artikli „Dividendiinvestorina karuturul“. Olin toona ikka üpris veendunud, et nüüd on see siis lõpuks käes. Kauaoodatud majanduslangus, mil saab oma vaba raha lähimate kuude ja kvartalite jooksul tulusalt tööle panna. Reaalsuses saavutas aktsiaturg oma toonase põhja just nädal-kaks enne minu ülalviidatud artikli avaldamist.

Näide number kaks – 2018. aasta jõulupühad. Septembris alanud ja oktoobris intensiivistunud aktsiaturgude langus oli detsembri lõpuks jõudnud sellisele tasemele, kus tõesti tundus, et nüüd on selleks korraks kõik. Meelsus on nii oluliselt pöördunud, et siit enam mõneks ajaks tagasiteed ei ole. Sündis artikkel pealkirjaga „Ettevalmistused aktsiaturgude languse jätkumiseks ja pisut finantsvõimendusest” Avaldasin postituse 23. detsembril, toonase langusfaasi põhi tehti 24. detsembril.

Neist kummalgi korral ma oma investeerimistegevust ei peatanud, küll aga tegin rohkelt ettevalmistusi languse jätkumiseks. Mäletan hästi kui sügavalt veendunud ma mõlemal korral olin, et langus on pigem jätkumas kui ümber pöördumas.

Seega olles täiesti objektiivne – ma juba tean ja tunnen ennast. Tean, et ma ei oska ajastada ei aktsiaturgude põhjasid ega ka tippe. Skeptitsism tõusupotentsiaali osas oleks meisse kõigisse justkui sisse ehitatud. Kui palju oled sa ise või on sinu investeerimishuvilistest sõbrad/tuttavad viimase 3-4 aasta jooksul korrutanud seda, et tõus on kestnud liiga pikalt ja suurem langus peab varem või hiljem nüüd kohe tulema? Päris palju, eks ole?! Mina ka!

Seega põhjus number kaks, miks avan Kasvukonto just täna ja asun seal regulaarselt investeerima, on kaitsta oma jõukust iseenda vigade eest. Vigade eest, mida ajalugu näitab, et teen ikka ja jälle. Kui end selliste vigade eest kaitsta on võimalik väga lihtsal ja mugaval moel, siis miks mitte sellist lahendust kasutada?

LHV Kasvukonto

Neile, kes LHV Kasvukontoga veel tuttavad ei ole, teen siinkohal ka lühikese kokkuvõtte. Need on peamised punktid, mida tasub teada:

  • Investeerida saab juba alates 1 eurost;
  • Saab teha nii ühekordseid kui ka regulaarseid sissemakseid (sõlmida näiteks püsikorralduse või teha väikseid ülekandeid iga kaardimaksega ehk mikroinvesteerida);
  • Mugav lahendus, sest väärtpaberitehingud ehk ETFide ostud teeb pank, ise me selleks internetipanka sisse logima ei pea;
  • Vaba raha olemasolu korral tehakse ETFide ostud igal kolmapäeval ajavahemikul 16:00-19:00 – seega kiirelt raha tööle panekuks hoolitse selle eest, et makse jõuaks Kasvukontole hiljemalt kolmapäeva õhtuks;
  • Lepingu sõlmimine ja Kasvukonto üles seadmine on lihtne, kiire ja tasuta.

Nagu öeldud, siis lepingu sõlmimine on tasuta. Iga ostutehingu eest võtab pank teenustasuks 1%. See on just täpselt selline tehingutasude määr, millest kõrgemat üldjuhul maksta ei ole mõistlik. Teisisõnu võiks tehingutasudeks makstav osa tehingusummast jäädagi erainvestori jaoks maksimaalselt 1% piiresse.  Seega selleks, et saavutada võrdväärne tehingutasude tase ise panga tavahinnakirja alusel ETFidega tehinguid tehes, peaks tehingusummaks olema vähemalt 1600 eurot.

Juhul kui teeksime tehingu ise summas 1000 eurot, maksaksime tehingutasudeks 14,00 eurot ehk 1,4%. Kui tehingusumma oleks 500 eurot, kujuneks tehingutasuks 12,50 ehk 2,5%. Veelgi väiksemate summade puhul, näiteks 100 euro kaupa ise ETFe ostes oleks ühe ostu tehingutasu 11,30 eurot ehk koguni 11,3%. Seega väiksemate summade regulaarseks investeerimiseks on Kasvukonto tehingutasude mõttes ikka päris soodne lahendus.

Kasvukontole ostetud väärtpaberite müümisel rakendub panga tavahinnakiri. Selle artikli kirjutamise hetkel on selleks 11 eurot pluss 0,3% tehingusummast ühe ETFi kohta. Seega kui on soov hoida tehingutasud müümisel taas seal maksimaalselt 1% piires tehingu kogusummast, peaks iga müüdava ETFi positsioon olema vähemalt 1600 euro suurune.

Kontole rakendub ka haldustasu, mille suurus sõltub kontol olevate väärtpaberite turuväärtusest. Haldustasuks on 0,05% kuus pluss käibemaks. Minimaalne kuutasu on 0,50 eurot pluss käibemaks. 30 000 eurot ületava portfelli väärtuse pealt langeb haldustasu 0,025% tasemele kuus. Esimene aasta on haldustasuta. Haldustasuvaba investeerimist saavad nautida ka alla 26 aastased.

Kogu info Kasvukonto kohta on leitav sellelt lehelt. Just seal saab algust teha ka Kasvukonto lepingu sõlmimisega.

Kuidas käib Kasvukonto avamine?

Nagu öeldud, siis Kasvukonto lepingu sõlmimine ja avamine on lihtsad. Juhul kui sul LHV pangas veel arvelduskontot olemas ei ole, siis esimeseks sammuks on arvelduskonto avamine. Seda saab teha muuhulgas ka interneti teel selle lingi kaudu.

Järgmine samm on Kasvukonto lepingu sõlmimine. Selleks logi internetipanka sisse ja otsi vasakpoolsest menüüst „Raha kasvatamise“ sektsioonist üles rida „Kasvukonto“.

Esialgu avaneb sealt nupp, millele klikates saab avada Kasvukonto. Edaspidi pääseb sellele kiirvalikule klikates ligi oma Kasvukonto seisule.

Järgmisena kuvatakse koondinfo Kasvukonto kohta. Juhul kui soovid, et haldustasusid võetakse tavaliselt arvelduskontolt, siis saada sellesisuline soov LHV-le meiliaadressil info@lhv.ee. Kuna Kasvukonto on mõistlik eraisikuna investeerides Maksuametile deklareerida kui investeerimiskonto (sellest täpsemalt edaspidistes postitustes) ja haldustasusid loetakse selle süsteemi mõttes väljamakseteks, on mõistlik lasta haldustasusid võtta tavaliselt kontolt.

Järgmisena tuleb ära määrata, millistesse börsil kaubeldavatesse fondidesse ehk ETFidesse Kasvukonto vahendid automaatselt investeeritud saavad. Kokku saab valida maksimaalselt 6 erinevat ETFi. Hetkel leiab fondivalikust 39 erinevat ETFi ja ühe fondi (LHV Maailma Aktsiate Fondi). Millest fondide valikul lähtuda ja kuidas oma investeerimisportfell ning strateegia üles ehitada, sellest kirjutan juba õige pea eraldiseisva põhjaliku postituse.

Mikroinvesteerimine – nutikas viis kasvatada investeeringuid

Üks sektsioon jääb sel veebilehel olles veel silma. See kannab nime mikroinvesteerimine. Sisuliselt on tegu võimalusega lasta ümardada kõik deebetkaardiga tehtud maksetehingud täiseurodeni ja selle summa ning ostuarve vaheline summa kanda investeerimiseks Kasvukontole. Näiteks kui kaardimakse summa on 2,1 eurot, on järgmine täisarv 3 eurot. Nende kahe arvu vahe ehk 90 senti ongi mikroinvesteeringu summa, mis kantakse automaatselt iga päeva lõpus Kasvukontole.

Mul endal on LHV deebetkaart olemas juba varasemast ajast ja kuna tegu on Partner deebetkaardiga, siis valdavalt kasutan seda oma kodu-Selveris igapäevaste ostude tegemiseks. Uudishimust võtsin kontoväljavõtte kõigi LHV deebetkaardiga tehtud tehingute kohta alates aasta algusest ja arvutasin välja keskmise igakuise mikroinvesteeringutesse minna võiva summa. Minul kujunes selleks keskmiselt 15 eurot kuus. Aastas teeb see siis kokku 180 eurot täiendavalt investeeringutesse suunatavaid sääste ilma, et seda ise tõenäoliselt tähelegi paneks.

Kuigi kõnealune summa võib esmapilgul tunduda väikesena, siis võrreldes seda näiteks oma planeeritava igakuise investeeritava summaga (plaanin käesoleva eksperimendi käigus hakata iga kuu Kasvukontole suunama 100 eurot), moodustab see protsentuaalselt ikka päris olulise osa. Teisisõnu mikroinvesteerimise funktsionaalsust kasutades suunan oma 100 euro suuruse planeeritava investeeringu asemel ETFidesse iga kuu hoopis 15% rohkem ehk 115 eurot.

LHV kirjutab ise, et keskmiselt lisandub mikroinvesteerimisega nende klientidel umbes 1,1 eurot päevas ehk veidi üle 30 euro kuus. Aastas teeb see kokku juba 400 eurot. Samas kõik sõltub lõpuks pangakaardi kasutamise aktiivsusest.

Kuna ma ise igapäevaselt kontoris ei käi ja kesklinnas ei liigu, siis sellevõrra väiksem on ka kaarditehingute arv. Aktiivselt pangakaarti kasutavate inimeste puhul tuleb ka 40-50 eurot kuus kokku üpris kiiresti. Selleks piisab keskmiselt 3-6 kaardimaksest iga päev. 40-50 eurot kuus täiendavat säästmist teeb aasta peale kokku juba ligi 500-600 eurot. See tähendab, et 10 aastaga koguneb täiendavaid investeeringute sissemakseid juba ligi 6000 euro väärtuses. Lisades siia aktsiaturgude ajaloolise keskmise tootlusnumbri (ligikaudu 8% aastas), on sellel rahal potentsiaali kasvada 8500 euroni. No ja katsuge nüüd väita, et need ei ole juba märkimisväärsed numbrid. Eriti kui arvestada seda, et selleni jõudmiseks ei tule ise teha mitte midagi muud kui lisada Kasvukonto lepingu sõlmimisel mikroinvesteerimise funktsionaalsus. 

Lisaks võib mikroinvesteerimise plussina välja tuua selle, et väikeste summadega investeerimine annab alustajale hea võimaluse samm-sammult tunnetada väärtpaberite iseloomu ja turgudel toimuvat, seejuures riskimata üleliia suurte summade kaotusega.

Need, kes soovivad mikroinvesteerimise ja kaasnevate kulude mõju oma investeerimisportfellile läbi mängida, leiavad kindlasti abi sellest kalkulaatorist.

Kalkulaator võtab arvesse järgmised LHV hinnakirja alusel kehtivad tasud: 1) tehingutasu 1% igalt ostusummalt ja 2) haldustasu ligikaudu 0,72% aastas portfelli turuväärtuselt (ehk 0,05% kuus pluss käibemaks).

Mikroinvesteerimise kohta saab veelgi põhjalikumalt lisa lugeda siit.

Kokkuvõtteks

Nagu öeldud, siis alustan käesolevaga reaalelulist eksperimenti. Hakkan iga kuu eraisikuna suunama 100 eurot Kasvukontole. Lisaks olen võimaldanud mikroinvesteerimise funktsionaalsuse ehk täiendavalt liigub sinna investeerimiseks raha iga kord kui kasutan maksmiseks LHV pangakaarti.

Soovin veenduda ise, seda kõike dokumenteerida ja näidata ka siis kõigile investeerimishuvilistele seda, kuidas selline regulaarne ning järjepidev pikaajaline investeerimine päriselt toimib. Mis juhtub siis kui ilmneb, et just täpselt täna saavutasidki aktsiaturud selle tõusutsükli tipu. Või hoopis siis kui see tipp saabub alles paari aasta pärast. Kui suured on võidud, kui suured on kaotused ja kuidas muutub minu varaline seis sellist lihtsat ning automaatset säästmis- ja investeerimisvõimalust kasutades.

Hakkan edaspidi kord kvartalis siin blogis andma ülevaadet sellest, kuidas minu Kasvukonto investeeringutel läinud on. Samuti lahkama asjakohaseid teemasid. Näiteks kasvõi juba õige pea Kasvukonto tulude deklareerimise poolt. Enne veel, tõenäoliselt lähima paari nädala jooksul, võtan ühe detailsema postituse kujul ette Kasvukonto fondivaliku teema. Millised fondid on LHV Kasvukonto valikus, mida omale ETFi valides silmas pidada ja kuidas koostada igaühe eelistustele sobiv fondiportfell? Just täpselt sellele keskendub järgmine Kasvukonto teemaline postitus.

Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös LHV Pangaga.


Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. See on müüt, et fondijuhid on targad ja ilusad ning erainvestor rumal ja kole 🙂 Enamus (ma protsenti ei mäleta) rahakunne on sees tipus ja väljas põhjas, just nagu ka erainvestoridki. Me keegi ei tea kuda turg järgmisena käitub, seega pikaaegne indeksinvesteerimine on ainus kindel raha kasvatamise viis.
    Aga see on tõsi, et psühholoogia on tähtsal kohal selles “äris”. Hirm ja ahnus on need emotsioonid, mis juhivad tegevust. Siiani kirun ennas, et küll võib inimene ikka rumal olla ja teha asju nagu mina 2008 aasta sügisel. Eks igaüks peab vitsad kättesaama ja mõistma, et oh ülla ülla maailm ei saanudgi otsa kuigi kõik appi karjusid. Jõudu ja ära siis unusta, et kõige suurem vaenlane oled sa ise. Läks targutamiseks 🙂

    • Dividend Investor says

      Nõus – investori kõige suurem vaenlane on tema ise. Selle tõdemuse tunnistamine on suurem arenguhüpe kui mõne uue analüüsimetoodika omandamine.

      Ja aitäh oma mõtete ja kogemuste jagamise eest!

  2. Erainvestoril on fondijuhtide ees eelis, et ta ei pea alluma fondi kehtestatud reeglitele ning ka investeeritav summa on oluliselt väiksem, seega on võimalik teha hoopis teistsuguseid tehingud, hoopis teistsugustesse varadesse. See küll ei garanteeri midagi, aga eelis siiski.

    • Dividend Investor says

      Tõsi! Kuigi nüüd tõid mängu varade allokatsiooni poole (varaklasside valiku) ja mitte enam väärtpaberite valiku ühe varaklassi sees.

  3. Tanel says

    Miks eelistasid Kasvukontot ise otse samade ETFide ostmisele?

    • Dividend Investor says

      Nagu öeldud, siis tegu on suuresti eksperimendiga. Soovin näha ise ja seda ka dokumenteerida, milliste tulemusteni viib reaalse rahaga regulaarne ETFidesse investeerimine juhul kui tegu on pisut väiksemate summadega. Seega simuleerin reaalse rahaga justkui sellist investorit, kelle igakuine säästuvõimekus on umbes paarkümmend kuni paarsada eurot ja kes soovib kasutada kõige mugavamat lahendust. Jätkan regulaarselt ETFide ostmist ka iseseisvalt, ennekõike oma ettevõtte alt.

      • Risto says

        “Artikkel on valminud koostöös LHV Pangaga”.
        Edaspidi võiks reklaamartiklid kohe alguses kuidagi ära märgistada. Lugesin ja mõtlesin, et mis nüüd juhtunud on kuniks jõudsin viimase reani.

      • Dividend Investor says

        Risto, olen viimase aasta-kahe jooksul koolitanud päris paljusid investeerimishuvilisi. Samuti oma sõpru. Ikka ja jälle jõuan enamusega neist selleni, et huvi on, aga ei oska, ei taha aega panustada ja väga ei viitsi tegeleda. Kuna Kasvukonto on täna Eestis ainus mugav lahendus, mida saab kasutada väiksemate summadega regulaarselt ETFidesse investeerimiseks, siis näitasingi ise üles initsiatiivi see teema veidi detailsemalt ja regulaarsemalt päevakorda tõsta. Ja selle asemel, et üksi pusida, on vahest mõistlik koostööd teha. Jõuame nõnda rohkemateni ja saame kasulikumad olla. Lisaks, kuna artiklis on nõnda palju juttu ühest konkreetsest finantstootest, nõuab tänapäevane regulatsioon igasugu ääremärkusi ja joonealuseid selgitusi. Ei tasu end sellest kõigest nüüd ülemäära heidutada lasta.

  4. Mul on kasutusel automaatne süsteem, kus igal kolmapäeval kannab 10€ Kasvukontole + lisandub mikroinvesteerimisest tulenev summa. Kokku jääb 60-80 euro vahele kuus ning praeguseks pea 1000 eurot kokku kogunenud. Märkamatult!

    • Dividend Investor says

      Aitäh jagamast! Olen ka aru saanud, et mida automaatsem on kogu see kapitali kõrvale panemine ja investeerimine, seda lihtsam see on, eriti alustajale. Nagu juba nüüd korduvalt maininud olen, siis soovingi selle eksperimendiga illustreerida, kuivõrd lihtne tegelikult raha kõrvale panemine ja investeerimine on ning loodetavasti ka tulus.

  5. Velvo says

    Tegin lapsele ka kasvukonto ja investeerin sinna järgmisel põhimõttel, mida ka Dividend Investor võiks rakendada: igal aastal tõsta investeeritavat summat näiteks +10% ja kui langus on tipust suurem kui ca 15%-20%, siis suurendada ajutiselt makset korda kaks. Nii juhtus, et eelmise aasta lõpus läks iga nädal (soovitus siis jagada 100 eurot hoopis iganädalaseks 25 euroseks makseks) topeltsumma ja tagantjärele vaadates oli see tõesti ostukoht.
    Olin valmis selleks, et topeltsumma läheb näiteks 50 nädalat.
    Kõik see on muidugi niikaua ilus kui muu sissetulek säilib. Majanduslanguse korral ongi kõige suurem oht see, et sissetulek kaob ära ja kõige magusamal hetkel ei ole lihtsalt raha mida investeerida.

    • Dividend Investor says

      Need on head põhimõtted, aitäh jagamast! Samuti see nii-öelda joonealune märkus, mille lisasid. Selle eksperimendi valguses püüan asjad alustuseks hoida väga lihtsad, aga eks vaatame, mis tulevik toob.

  6. Välismaakleri juures on ju siiski soodsam kogu see protsess.

    • Dividend Investor says

      Kahjuks ei tea mina küll täna ühtegi teist sellist lahendust, kus Eesti residendist investor saaks 50, 100 või ka 200 euro kaupa kuus kuluefektiivselt ETFidesse investeerida. Ei pankade ega ka maaklerfirmade seas. Juhul kui tead mõnd välismaist teenusepakkujat, kes võimaldab automaatset investeerimist, kelle juures jääb 100-eurose tehingu puhul tehingutasu alla 1 euro ja kes lisaks pakub seda kõike veel maksuefektiivsel moel (investeerimiskonto süsteemis), siis ootan huviga infot.

  7. Valuutast… teadupärast on pankuril alati lõug rasvane – kas Sind ei häiri, et kasvukontode puhul on fondivalikud kõik europõhised? st pangad hedge’ivad oma reeglitega valuutad ning õhtu lõpuks on ikkagi mikroinvestorid need, kes pangapoiste vead kinni maksavad enese teadmata? teisisõnu – kui EU oma direktiividega “kaitseb” minusuguseid pahade jänkide eest, kes ei viitsi eesti keelde tõlkida fondide prospekte, siis seeläbi nad (targad EU-jõmmid) ju lausa garanteerivad veaparanduste (USD/EUR jms aplad forwardimised) lükkamise väikeinvestoritele? Läks vist tigedusest lappama…

    • Dividend Investor says

      Siin on nüüd väga oluline terminoloogiliselt täpne ja korrektne olla. Eurodes kauplevate ETFide puhul ei ole tegemist maandatud valuutariskiga fondidega. ETFide sisu on ikka dollaris, naelsterlingis või milles iganes, mis tähendab, et eurodes väljendatud ETFi hind sisaldab endas nii aktsia hindade kui ka valuutakursside muutusi. Seega ei pank ega fondijuht sealt midagi “vahelt” ei võta.

      Maandatud valuutariskiga ETFide puhul on enamasti see fondi nimes kirjas (näiteks hedged to EUR).

  8. Andrus says

    Info haldustasude võtmise kohta tavakontolt on küll midagi uut ja väga kasulikku, aitäh selle eest! Peab pangahärradele kirjutama.
    Kasutan esimest aastat Kasvukontot, aga kui väärtus on tulevikus kasvanud juba u 18 000€-ni, siis tuleb haldustasudeks maksta üle 100€ aastas. See tundub ikkagi päris suur summa, peab selle asja veel enda jaoks läbi mõtlema, kas tasub ära.

    • Dividend Investor says

      Tore, et said kasulikku infot!

      Portfelli ja investeeritavate summade kasvades tasub alati üle vaadata ka kuluefektiivsuse pool. Seega võibki täitsa vabalt juhtuda, et 3 või 5 aasta pärast on soodsam tavalise investeerimiskonto või ka mõni muu lahendus. See on juba puhtalt matemaatika – kas kokkuhoid haldustasu pealt kaalub üles varade ümber tõstmise tasud või mitte.

  9. Maksu- ja Tolliametile investeerimiskonto aruannet saates saab valida, kas väärtpaberi soetamise ja võõrandamisega seotud teenustasusid arvestatakse aruandes või mitte. Tegelikult pole olulist vahet, kas lasta haldustasud maha võtta tavaliselt kontolt või Kasvukontolt!?

    • Dividend Investor says

      Tõsi, sisulist vahet ei ole. Seda tavakontolt tasu võtmist tasub kaaluda neil, kes soovivad oma investeerimiskonto/Kasvukonto Maksuametile raporteeritavatest väljamaksetest puhtana hoida. Ehk siis mõnele võib lihtsalt meeldida see, et teeb pidevalt ainult sissemakseid ja haldustasud maksuraportis väljamaksetena ei kajastu.

  10. havoc says

    Kogu eesti investeerimiskontode hea idee tapavad eestis pankade “mõistlikud” tehingutasud. On sul infot, kas on olemas mingid objektiivsed asjaolud, mis nii suure erinevuse välisbrokerite ja eesti pankade tariifides põhjustavad?

    Alternatiivina kasvukontole kasutan kolmandat pensioonisammast. LHV indeks+ on sisuliselt investeerimine laiapõhjalise indeksfondi (+/-MSCI All World) kogukuludega 0,85% (sisenemis ja väljumistasu puudub), mis ilmselt odavam kui kasvukonto, sest ainult 0,05*12=0,6 (%). Kuidas selline alternatiiv tundub?

    • Dividend Investor says

      Eks ma olen seda küsinud ikka nii ühe kui teise panga käest. Samuti seda, et kas võiks oodata nende tasude langemist. Siiski tundub, et praegu tuleb lihtsalt leppida sellega, et praegu nii on – tehingutasude langetamine ei tundu olevat midagi sellist, mida teha oma konkurentsisituatsiooni parandamiseks, see lihtsalt ei pruugi olla finantsiliselt kasulik liigutus. Seega pigem näib parim strateegia pankade seisukohast vaadatuna säilitada olemasolevat olukorda.

      Sinu selline kulude võrdlus ja III samba välja toomine on päris hea näide. Nõnda vaadates tundub see tõesti päris hea alternatiivina.

  11. Tere!
    Oled alates 2014. aastast tegelenud sihipärase investeerimisega ja huvipärast küsiks, et kui oleksid ostnud sel perioodil üksikaktsiate asemel ainult indeksit, siis kas oleks tulu suurem olnud? Ehk siis kas oled viimase viie aasta jooksul aktiivselt investeerides turuindeksit edestanud.

    • Dividend Investor says

      Vastan kahte moodi.

      1. Juhul kui ma võrdlen oma portfelli tootlust näiteks MSCI World indeksit järgiva ETFiga perioodil 2014-2018, siis näen, et portfelli keskmiseks aastaseks tootluseks on olnud +11,0% ja MSCI World on teinud +10,1%. Seega üle kõnealuse perioodi mõõdetuna on justkui väike edumaa olemas. Samas kuna minu portfell on jaotunud mitme eri konto ja mitme eri valuuta vahel, siis tootlusnumbrite saamiseks eurodes olen kõik tehingud sisestanud Morningstari veebilehele. Kahjuks saab seal järge pidada ennekõike portfelli hinnaliikumiste ja mitte kogutootluse kohta. Seega olen võtnud hinnatõusu numbri sealt ning siis lisanud iga kalendriaasta puhul selle aasta keskmise dividenditootluse. Ei ole eriti hea ja täpne meetod, kuid minu jaoks on ennekõike oluline just suurusjärk ja teadmine, et ma enam-vähem käin turuga sama jalga.

      2. Ülalkirjeldatud tootlusarvutused ei võtnud arvesse portfelli rahajääki. Tegelikult on asi minu puhul rahajäägi osas veelgi nüansirohkem. Nimelt alates 2016. aasta I poolest olen olnud ikka väga palju rahas. Peamiselt seetõttu, et tööalaste muudatustega seoses laekus mitmeid suuremaid ühekordseid makseid. Saan öelda, et jätkuvalt suunan seda sama raha tasapisi turule ka veel täna. Seega juhul kui võtta tootlusnumbrite võrdluses arvesse ka asjaolu, et olen olnud justkui rahas ja viivitanud aktsiate ostudega, siis tegelikult on pilt päris selge. Kuna oleme olnud neil kõnealustel aastatel jätkuvalt aktsiaturgude tõusufaasis, siis eurodes (reaalses rikkuses) mõõdetuna oleks olnud mõistlikum kui oleksin kogu aeg olnud täies ulatuses indeksfondi investeeritud. Teisisõnu kui oleksin 2016. aastal nende suuremate laekunud summade eest kohe ostnud näiteks MSCI World indeksit järgivat ETFi, oleks minu portfelli turuväärtus täna kõrgem kui on praegu, mil nende viimase 3 aasta jooksul olen tasapisi investeerinud ja passinud häid sisenemishetki üksikaktsiatesse.

      Seega tootlusnumbrid näivad viitavat sellele, et seni on minu aktsiavalik olnud turuindeksiga võrreldes suhteliselt edukas, kuid samas reaalse rikkuse kasvu turuga samas tempos on pärssinud asjaolu, et ma ei ole olnud kogu aeg 100% (või isegi 90-95%) investeeritud.

      • Anonüümne says

        Tänud sisuka vastuse eest. Olles Sinu blogi jälgija, siis oleks ise ka pakkunud, et tulemus ei ole kehvem turuindeksist. Viie aasta võrdluses võid siis paigutada ennast viiendiku parima fondijuhtide hulka 🙂

  12. Marco says

    Tere
    1. Kas saan õieti aru, et kui Sa eespool mainisid, et min.ost 1600€ ETF -i ise ostes ehk siis kasutades invest.kontot on tehingutasu kulukam , kui sama summa eest osta läbi Kasvukonto? Nt siis 100€ läbi invest,konto ostes tehingutasu 11,3 % , Kavukontoga 1% ?

    2. Kas panustad iga kuu 100€ ühte ETF -i või 2-3 jaotades raha ?
    3. LHV laseb valida jah kuni 6 positsiooni, samas tulevikus on see, et nende nii mitme positsiooni pealt on ka mitmed tehingutasud müües, läheb üsna kulukaks ,kui mitut positsiooni omada, kui saan õieti aru.

    Tegin ka eelmine aasta oma koolilapsele Kasvukonto ,nüüdseks 1a kohe täis saamas, seda küll esialgu 1 positsiooniga, tundub,et peaks endale ka tegema 🙂 samas tahaks ka aktsiad osta.
    Jälgin koguaeg huviga Su blogi ja tänud asjalike õpetuste eest,samuti tänud ( 23.09) ÄP webinari eest.

    • Dividend Investor says

      1. Jah, said õigesti aru.

      2. Sellest kirjutan täpsemalt juba õige pea järgmises artiklis ja näitan ka ära mille kasuks ise otsustasin ning miks.

      3. Tõsi, kui on mitu eri fondi ja lähed müüma, siis tehingutasude mõttes jõuame selle 1% piirini siis kui iga fondi positsiooni turuväärtus müües on umbes 1600 eurot. Samas kuna tegu on pikaajalise kogumistoote ja mitte kauplemistootega, siis ma seda erilise takistusena ei näe.

      Rõõm kuulda, et oled leidnud huvitavat lugemist ja loodan, et ka veebiseminarilt said asjalikke näpunäiteid.

  13. Raido says

    Tere

    Kui Interactive Brokers nüüd tasud ja miinimumsumma ära kaotab, kas siis endiselt oleks mõistlik eraisikuna Kasuvontosse paigutada?
    Või ikkagi ülekandetasud (dollariks konverteerimisega?) paneksid kaalukausi Kasvukonto poole?

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.