fbpx

Kolm aspekti, mida uurida kui valid omale dividendifookusega ETFi

Dividendiaktsiate populaarsus on kõikuv. Kord investorid tähtsustavad regulaarselt laekuvat omanikutulu, kuid järgmisel hetkel tõmbavad tähelepanu jällegi niinimetatud populaarsed kasvuaktsiad. Sellises turu faasis tunduvad regulaarselt dividende maksvad ja stabiilset äri evivad firmad justkui igavad. Täpselt samasuguseid tsükleid võib leida ka siis kui uurida raha sissevoolu statistikat dividendifookusega börsil kaubeldavatesse fondidesse ehk ETFidesse. Käesolev aasta on kujunenud taas selliseks, kus investorid tähtsustavad laekuvat dividenditulu üha rohkem ehk teisisõnu raha sissevool dividendifookusega ETFidesse on jälle kiirenenud.

Allikas: Morningstar

Ainuüksi USA turu statistikat uurides näeme, et täna on investorid dividendifookusega ETFidesse paigutanud enam kui 173 miljardi USA dollari väärtuses varasid. Seda on ikka omajagu.

Samas enam kui 200 USA ja Euroopa börsidel kaupevast dividendifookusega ETFist enam kui poolte vanus on vähem kui 5 aastat. See tähendab, et valdavalt on tegu päris värskete fondidega ja väga pikalt fondide tulemusi uurides ajas tagasi minna ei saa. Ühtlasi tähendab see enamasti seda, et meil puudub ülevaade, kuidas muutusid nende ETFide omanikutulu väljamaksed viimase finantskriisi ajal aastatel 2008-2009.

Seega üheks esimeseks soovituseks võiks alustuseks kohe välja tuua selle, et võimalusel eelista neid fonde, mille kohta on dividendimaksete ajalugu kättesaadav ka aastate 2008-2009 kohta. Või kui fondi enda kohta statistika puudub, siis vähemalt pakub fondivalitseja/indeksikompanii ligipääsu ETFi alusindeksi pikale ajaloole.

Alljärgnevalt toon välja kolm aspekti, millele tasub mõelda omale dividendifookusega ETFi valides.

Dividendimäär

ETFi dividendimäär leitakse tema viimase 12 kuu jooksul välja makstud dividendide summa jagamisel ETFi hetke turuhinnaga. Juhul kui tegu on USAs registreeritud ETFiga, tuleb neto dividendimäära saamiseks maha lahutada 15% tulumaksu (Swedbankis kontot omavatel investoritel -30%). Euroopas registreeritud ja Euroopa börsidel kauplevad ETFid enamasti deklareeritud dividendimakselt tulumaksu kinni ei pea.

Valdav enamus alustavaid aktsiainvestoreid, keda huvitavad dividendiaktsiad ja dividendifookusega ETFid, panevadki põhirõhu dividendimäärale. See tähendab, et sageli võetakse eri ETFide vahel valiku tegemisel arvesse vaid ETFi dividendimäära – mida kõrgem, seda parem. See ei ole kuigi hea lähenemine. Seda kahel põhjusel.

Esiteks näitab ajalugu, et keskmisest kõrgemat dividendimäära maksavad sellised ettevõtted, mis a) kasvavad suhteliselt tagasihoidlikult ehk aktsia hinnatõusu potentsiaal on nigelavõitu või b) on ajutistes või püsivates raskustes ja dividendimakse ei pruugi üldsegi jätkusuutlik olla.

Teine põhjus peitub võrdlusbaasis. Dividendifookusega ETFe saab moodustada mitut moodi. See tähendab, et koondnime dividendistrateegia taha peitub tegelikult õige mitu erinevat investeerimisstrateegiat. Näiteks saabki dividendifookusega ETFi kokku panna nõnda, et välja valitakse vaid kõige kõrgema dividendimääraga aktsiad.

Samas on olemas dividendifookusega ETFe, mille ainus kriteerium fondi portfelli saamiseks on see, et aktsia maksab dividende. Seega ETFi kaasatakse kõik dividende maksvad firmad ja välja jäetakse need, mis viimase 12 kuu jooksul omanikutulu jaotanud ei ole.

Kolmas võimalik strateegia on dividendikasvu strateegia. Selle lähenemise puhul kaasatakse fondi portfelli ainult sellised firmad, mis on näiteks viimase 10 või 25 aasta jooksul oma dividendimakseid kasvatanud (või hoidnud stabiilsetena ehk ilma dividende kärpimata).

Neljandaks levinud strateegiaks on dividendikasvu strateegia kombineerimine kõrge dividendimääraga. Siin on esimeseks filtriks vähemalt 10 aasta pikkune dividendikärbete vaba minevik, mille järel reastatakse kõik sellised ettevõtted dividendimäära alusel kahanevalt ja valitakse välja näiteks 30 kõige kõrgema hetke dividendimääraga firmat. Sellist lähenemist kasutavad näiteks SPDR nimelise fondivalitseja Dividend Aristocrats nime kandvad Euroopas kauplevad ETFid.

Ülaltoodud strateegiate ja ka muude karakteristikute lõikes on ligi 100 erinevat dividendifookusega ETFi kenasti tabelisse koondatud ka “Dividendifookusega ETFide käsiraamatu” koos andmebaasiga pakutavas versioonis.

Seega ainuüksi dividendimäära vaatamisest omale ETFi valimisel kuigivõrd kasu ei ole. Tasub uurida ka seda, millist strateegiat kasutatakse ja mille alusel fondi portfelli dividende maksvaid aktsiaid välja valitakse.

Dividendimaksete kasv

Nagu öeldud, siis dividendifookusega ETFe saab kokku panna mitmel eri moel. Tasub teada seda, et kuigi investeerimisstrateegia kirjelduses on justkui välja toodud sõnad dividend growth või dividend aristocrats vms, siis alati on hea kontrollida, kas ka fondi enda tasandil on need dividendimaksed minevikus kasvanud.

Jah, see kõlab justkui veidi ebaloogiliselt, aga kahjuks olen ka omal nahal tunda saanud seda, kuidas dividendikasvu strateegia alusel kokku pandud ETFi enda dividendimaksed ei ole teps mitte aasta-aastalt kasvavad. Seda illustreerib hästi kõrvalolev graafik, millel on kujutaud globaalseid dividendiaristokraate oma portfelli välja valiva ETFi dividendimaksed alates fondi loomisest.

Kuidas see võimalik on, võite nüüd küsida. Lihtsalt on. Märksõnu on siin kaks: 1) iga-aastane portfelli koosseisu muutmine ja 2) kvartaalne positsioonide osakaalude muutmine. Nende kahe koosmõjul juhtubki reaalsuses päris sageli see, et fondi pääsevad küll justkui ainult sellised firmad, mis on dividende kasvatanud, kuid kui me portfelli muudkui ümber mängime, siis muutub aeg-ajalt portfelli tasandil mõõdetud dividenditulu meie jaoks negatiivses suunas.

Seega ära lase end pimestada fondi kirjelduses või ka alusindeksi kirjelduses sõnadel dividendikasv, dividendiaristokraadid või muud sarnast. Pigem kontrolli ise üle, kuidas on käitunud dividendide väljamaksed fondi enda ehk ETFi tasandil.

Dividendimaksete jätkusuutlikkus

Päris sageli on dividendiaktsiate portfelli üles ehitama hakates, olgu siis üksikaktsiate või ETFide abil, meie kui investori soov luua omale stabiilne (ja ideaalis kasvav) rahavoo masin. Selline, mis maksab meile omanikutulu nii siis kui maailma majanduses ja finantsturgudel on seis soodne, aga ka siis kui asjad enam nõnda roosilised ei ole.

Mille alusel hinnata ETFi dividendimaksete stabiilsust? Annan siinkohal ühe mõõdiku, mida ise üpris sageli kasutan. Nimelt uurin ETFi dividendimaksete ajalugu ja arvutan välja mitu protsenti langes fondi dividendimakse majanduslanguse episoodide ajal. Olgu selleks siis aastad 2008-2009 või veel pikemalt tagasi minnes 2000-2001. Tegelikult on täitsa heaks mõõdupuuks ka aastad 2015-2016, mil majanduslangust küll ei tulnud, kuid tegelikkuses kogesime siiski ettevõtete kasuminumbrite märkimisväärset langust (niinimetatud earnings recession).

Võrdlusbaasi seadmiseks olgu öeldud, et viimase finantskriisi ajal perioodil 2008-2009 langes näiteks:

  1. Euroopa suurettevõtete poolt välja makstud omanikutulu -44% (võttes aluseks iShares STOXX Europe 600 UCITS ETFi dividendimaksed).
  2. Arenenud tööstusriikide ettevõtete poolt makstud omanikutulu -30% (võttes aluseks iShares MSCI World UCITS ETFi dividendimaksed).
  3. USA suurettevõtete poolt makstud omanikutulu -25% (võttes aluseks SPDR S&P 500 ETFi dividendimaksed).

Kuidas käitusid mõned suuremad ja pika tegutsemisajalooga dividendifookusega ETFid? Näiteks Vanguard High Dividend Yield ETFi dividendimaksed kukkusid -24% ehk suhteliselt samas suurusjärgus kui USA aktsiaindeksit S&P 500 järgivate ETFide dividendimaksed. Kõnealuse Vanguardi ETFi näol on tegu kõrge dividendimääraga firmadele panustava fondiga.

Samas näiteks Vanguard Dividend Appreciation ETFi dividendimaksed kukkusid vaid -5%. Selle ETFi näol on tegu ennekõike dividenikasvu ettevõtetele kontsentreeritud fondiga.

Väärt abiline

Nagu öeldud, siis täna on saadaval sadu erinevaid dividendifookusega börsil kaubeldavaid fonde. Esmase valiku (ligi 100 fondi), mis on kenasti struktureeritud, grupeeritud ja hõlmab iga fondi ning tema investeerimisstrateegia kohta ka lühikirjeldust, leiad “Dividendifookusega ETFide käsiraamatust“. Fondide kohta käivad olulised andmed ja muuhulgas ka viimase 1, 3, 5 ja 10 aasta tootlusnumbrid on samuti käsiraamatu andmebaasiga versioonis poolaasta lõpu seisuga värskelt uuendatud.

Lisaks on e-raamatus ka peatükk ja samm-sammuline juhend selle kohta, mida omale dividendifookusega ETFi valides silmas pidada.

Värsked postitused, uudised ja sooduspakkumised otse sinu postkasti!

Comments

  1. Meelis says

    Tere,
    kas Justetf.com andmebaas sisaldab kõiki EU kodanikele võimalikke etf’e või on neid veel kusagilt võimalik vaadelda?

    lgp

    • Dividend Investor says

      Seal on ikka väga suur osa olemas. Nähtav hulk sõltub veidi sellest, millise riigi investoriks end lehele sisenedes tembeldada. Soovitan valida kas Saksamaa või Luksemburg.

  2. Tere, Märten

    Dividendimäära ja -kasvu silmas pidades kas saab küsida, millisele ülaltoodud strateegiale keskenduda, kui oled noor ja investeerimiseesmärk on pikk ja passiivne? Kas sel juhul on tähtsam keskenduda dividendikasvule ja vanemas eas keskenduda rohkem dividendimäärale?

    Suur tänu!

    • Dividend Investor says

      Põhimõtteliselt jah. Kui investeerimishorisont pikk, siis kohe ju suurt rahavoogu dividendidest pole vaja ja kõrge dividendimäär pole esmatähtis.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.