fbpx

Novembri dividenditulu ja Euroopa ETFid

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Minu esimene dividendifookusega ETF

Olen varem kirjutanud, et tegin sihipärase investeerimisega algust 2013. aastal. Toona, 2013. aasta lõpus, oli esimeseks dividendiaktsiatele keskendunud börsil kaubeldava fondi ostuks iShares Euro Dividend UCITS ETF (kauplemissümbol IDVY). See ETF keskendub euroala ettevõtete hulgast välja valitud keskmisest kõrgema dividendimääraga aktsiatele. Tegu on üpris kontsentreeritud fondiga, sest portfelli valitakse välja vaid 30 erinevat dividende maksvat firmat.

Täna kuuluvad fondi viie suurima positsiooni hulka sellised euroala dividendimaksjad nagu: Intesa Sanpaolo (osakaal fondis 5,6%), Societe Generale (4,8%), BNP Paribas (4,3%), Proximus (4,2%) ja WFD Unibail Rodamco (4,0%). Ligi 44% fondi varadest on täna paigutatud finantssektori firmadesse, 11% tööstussektori ja 10% kommunaalteenuste ettevõtetesse. Riikide lõikes on esirinnas Prantsusmaa (37%) ja Saksamaa (19%).

Leidsin oma arvuti failikaustades tuhnides üles ka selle sama ETFi portfelli jaotuse ligikaudu kolm aastat tagasi. Siis olid fondi investeerimisportfelli suurimateks positsioonideks Fortum (6,0%), Kesko (5,6%), Deutsche Post (4,7%), Societe Generale (4,6%) ja BASF (4,2%). Jätkuvalt oli kõige rohkem raha finantssektori ettevõtetes (29%), kuid tööstussektori aktsiatesse tehtud paigutused olid toona suhteliselt samas suurusjärgus (24%). Riikidest olid ikka esirinnas Prantsusmaa (31%) ja Saksamaa (25%) ning kolmandana Soome (18%).

Ligi kaks aastat tagasi ehk 2017. aasta sügisel olid fondi suurimateks rahapaigutusteks Fortum (6,1%), Snam (5,2%), Energias de Portugal (5,1%), Assicurazioni Generali (5,0%) ja Casino Guichard Perrachon (4,3%).

Nagu näha, siis esiviisik on pidevas muutumises. Põhimõtteliselt seda sama võib öelda ka kogu ETFi portfelli kohta. Jah, on teatud firmad, mis on fondi investeeringute nimekirjas figureerinud juba aastaid, kuid siiski on voolavus päris suur. See on väga oluline aspekt, mida teada. Eriti selliste ETFide puhul, mis kaasavadki oma portfelli suhteliselt väikese arvu firmasid ja kus meie kui investorite peamine huvi on stabiilse dividenditulu saamine. Nimelt muudab sage portfelli komponentide vahetus ETFi enda dividendimaksed suhteliselt kehvasti prognoositavaks.

Paras aeg tulemuste võrdlemiseks

Ühtlasi tähendab see kõik nüüd seda, et kõnealune ETF on minu portfellis olnud tänaseks juba ligi 6 aastat. See on ikka päris pikk aeg. Ja täpselt paras, et teha mõningaid vahekokkuvõtteid ja võrdlusi. Kuna iShares Euro Dividend UCITS ETF keskendub euroala aktsiatele, siis on mõistlik selle ETFi tulemusi kõrvutada sama regiooni laiapõhjalise fondiga. Mõne sellisega, mis kaasab oma portfelli kõik Euroopa või euroala suured ja keskmise suurusega firmad. Üheks selliseks on näiteks iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF (kauplemissümbol EXSA). Tõsi, see fond sisaldab endas ka Suurbritannia firmasid, kuid siiski on tegu ühe kõnealuse regiooni laiapõhjaliseima fondiga.

Enne veel kui asun eelmainitud fonde kõrvutama, lisan valikusse veel ühe. Sellise, mille näol on taas tegu euroala dividendiaktsiatele keskendunud ETFiga. Selleks on SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETF (kauplemissümbol SPYW). Selle fondi puhul tegin esimese ostu 2015. aasta keskel ehk siis SPYW on minu portfellis tänaseks olnud neli ja pool aastat.

SPYW on mõnes mõttes IDVY kauplemissümbolit kandva fondiga päris sarnane. Välja valitakse suhteliselt väike arv (40) dividende maksvaid euroala ettevõtteid ja fookus on taas kord keskmisest kõrgema dividendimääraga ettevõtetel. Erinevalt iShares Euro Dividend UCITS ETFist on valikusõel SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETFi puhul justkui tihedam. Fondi koosseisu saavad ainult sellised dividende maksvad euroala firmad, mis on stabiilseid või kasvavaid dividende maksnud vähemalt 10 aastat järjepanu.

Hetkel on fondi viis suurimat positsiooni UPM-Kymmene (5,4%), Energias de Portugal (4,4%), Bayer (4,4%), Sampo (4,4%) ja Nokian Renkaat (4,3%). Kõige enam on fondis Saksamaa firmasid (31%), millele järgnevad Prantsusmaa (29%) ja Soome (16%). Sektorite lõikes on esirinnas tööstus (20%), kommunaalteenused (18%) ja finantssektor (14%).

Tagasivaade dividendiajaloole

Alustame dividendimaksete ajaloost. iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF (EXSA) ja iShares Euro Dividend UCITS ETF (IDVY) on neist fondidest pikima tegutsemisajalooga. Esimene loodi 2004, teine 2005. aastal. IDVY alustas dividendimaksetega 2006. aasta alul ja seepärast alustame dividendimaksete dünaamika võrdlust just sellest aastast.

Alltoodud graafikul on kajastatud EXSA ehk kõiki Euroopa ettevõtteid hõlmava ja IDVY ehk ainult valitud dividendiaktsiaid hõlmava fondi dividendimaksed. Kuna fondiosakute hinnad ja dividendimaksed eurodes on fondide puhul erinevad, siis on mõistlik parema võrreldavuse huvides andmed normaliseerida ehk teisendada kujule, kus mõlema ETFi puhul oleks 2006. aasta dividendimakseks olnud justkui 1 euro. Sealt edasi võrdleme siis dividenditulu muutust läbi aastate.

Nagu näha siis 2007. ja 2008. aasta olid dividendimaksete valguses soodsad nii Euroopa aktsiatele tervikuna kui ka kõrge dividendimääraga aktsiatele. Nii EXSA kui ka IDVY dividenditulu kasvas paari aastaga märkimisväärselt. Kuid siis saabus 2008-2009. aasta finantskriis ja paljud ettevõtted olid sunnitud kehvemate majandustulemuste ning finantsolukorra valguses oma dividendimakseid kärpima. EXSA puhul langes dividendimakse võrreldes tippajaga -44%, IDVY puhul koguni -53%. IDVY puhul pöördus dividenditulu 2010. aastal taas tõusule, kuid mitte kuigi kauaks. Juba 2012. aasta ja Euroopa võlakriis tõid uued dividendikärped ja ETFi poolt investoritele välja makstava dividenditulu languse.

Kõige olulisem kokkuvõte minu jaoks sellel graafikul puudutab tõsiasja, et IDVY dividenditulu on täna praktiliselt samal tasemel nagu fondi algusaegadel 2006. aastal. See ei ole kohe kindlasti kuigi atraktiivne omadus. Mõelgem sellest nõnda – kui 2006. aastal saime IDVY fondist dividenditulu 1000 eurot aastas, siis põhimõtteliselt saame ka täna täpselt selle sama 1000 eurot. Samas viimase 13 aasta jooksul on inflatsioon olnud märkimisväärne ning see 1000 eurot on ikka oluliselt vähem väärt. IDVY on suurepärane näide fondist, mis keskendub ainult kõrge dividendimääraga ettevõtete otsimisele, kaasab neid portfelli suhteliselt väikese arvu ja siis vahetab neid ettevõtteid portfellis üpris sageli. Selle kõige tulemusel ei ole pikaajaline dividenditulu, mida ETF välja maksab mitte just kõige parema dünaamikaga.

Järgmiseks võtsin võrdlusperioodina ette 2009-2019. Teisisõnu olukorra, kus oleksime mõlemat fondi soetanud finantskriisi sügavustes.

Siin näeme, et pilt on mõnevõrra parem. EXSA dividendimaksed on võrrelduna 2009. aastaga kasvanud tänaseks +36% (keskmine aastane kasv +3%), IDVY dividendimaksed +63% (keskmine aastane kasv +5%).

Alates 2013. aastast saame dividendimaksete võrdlusanalüüsi kaasata ka SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETFi ehk SPYWi.

Alustuseks jääb mulle silma, et kuigi kõigi kolme ETFi dividendimaksed on sel perioodil kasvanud, on see kasv olnud ikka suhteliselt tagasihoidlik. Silma jääb ka see, et EXSA dividenditulu on olnud kõige enam varieeruv.

Lisaks tasub tähele panna, et SPYW dividendimaksed kogesid 2014. ja 2015. aastal langust. See võib esmapilgul tunduda mõnevõrra veider, eriti kui arvestada, et SPYW koosseisu saavad vaid dividende stabiilsena hoidvad või neid aastast aastasse kasvatavad firmad. Kuidas saab olla nõnda, et vaatamata sellele, et portfelli komponendid pidevalt dividende kasvatavad või stabiilsena hoiavad, on ETFi dividendimaksed langenud?

Vastus peitub siin märksõna rebalanseerimine taga. Teisisõnu teostavad sellised ETFid vähemalt 1x aastas portfelli investeeringute tasakaalustamist. Muudetakse aktsiate osakaale ja vahetatakse mõned aktsiad portfellis välja. Tulemuseks ongi see, et kuigi kõik portfellis olevad aktsiad võivad olla oma dividendimakse säilitanud või neid kasvatanud, siis osakaalude ning komponentide ümbermängimise tulemusena ETFi enda dividenditulu hoopis langeb.

Tagasivaade tootlustele

Teadupärast on dividenditulu siiski vaid üks komponent aktsiainvesteeringute kogutootluses. Olulise osa kogutootlusest annab ka aktsiate hinnatõus ehk niinimetatud kapitali kasv. Lisan nüüd alljärgnevasse kogutootluse numbrite võrdlusesse veel ühe ETFi. Sellise, mis valib euroala ettevõtete hulgast välja need kõige-kõige suuremad (50 suurimat euroala firmat). Siin on sobilikuks ETFiks iShares Core EURO STOXX 50 UCITS ETF (kauplemissümbol SXRT). Nüüd on meil võrdluses ETF, mis katab kõiki Euroopa suurfirmasid (EXSA), euroala kõige suuremaid ettevõtteid kattev fond (SXRT), euroala kõrgeima dividendimääraga firmasid kaasav fond (IDVY) ja euroala stabiilsete dividendimaksjate hulgast kõrgeima dividendimääraga ettevõtteid kaasav ETF( SPYW).

Kogutootluse numbrid viimase 1, 3 ja 5 aasta, samuti viimaste kalendriaastate kohta leiab alljärgnevalt graafikult. Nagu näha, siis viimasel paaril aastal ei ole dividendiaktsiatel kuigi hästi läinud. Laiapõhjalisematele ehk kõiki aktsiaid kaasavatele fondidele jäävad alla mõlemad dividendifookusega ETFid. Samas 5-aastast investeerimishorisonti uurides on dividendiaktsiatele keskendunud ETFidel läinud päris hästi. Kõige kõrgema kogutootlusega paistab siin silma euroala stabiilsetele dividendiaktsiatele ehk dividendiaristokraatidele keskenduv SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETF.

Lisaks kogutootlusele meeldib mulle enamasti uurida ka seda, kas kõrgema tootluse püüdma minemise nimel tuleb midagi ka ohvriks tuua. Teisisõnu uurida, kas kõrgem tootlus on tulnud kõrgema riski hinnaga. Alljärgnev tabel koondab endas kõnealuse nelja ETFi volatiilsuse mõõdikuid.

Nagu näha, siis SPYWi puhul on vähemalt minevikus see kõrgem tootlus tulnud hoopiski madalama riskiga. Päris omapärane, kas pole?! Siin tuleb nüüd mängu SPYWi tihe valikusõel. Fondi koosseisu saavadki vaid stabiilsed ja tugevad dividendimaksjad ning selliste ettevõtete äri kipubki olema turu keskmisega võrreldes stabiilsem.

Kokkuvõtteks

Ülaltoodu sai kirja pandud mitmel eri eesmärgil. Esiteks soovisin ise teha vahekokkuvõtteid sellest, kuidas on läinud minu portfellis olevatel dividendifookusega ETFidel. Kas olen saanud võrreldes kõiki aktsiaid kaasavate laiapõhjaliste ETFidega rohkem dividenditulu või mitte. Samuti, kas kogutootluse mõttes olen turgu edestanud või pigem maha jäänud. Nüüd on pilt selge – vähemalt Euroopa/euroala aktsiaturge vaadates on dividendiaktsiatele keskendumine olnud viimase 4-6 aasta lõikes mõistlik.

Teine põhjus, miks nõnda pikalt sellest kirjutasin, on soov näitlikustada ETFide võrdluse- ja analüüsiprotsessi. Loodetavasti oli sellest kasu ja saate ehk mõne nipi või värske vaatenurga, mida ka oma analüüsiprotsessi kaasata.

Tehes ise läbi just nimelt sarnaseid võrdlemisi ja kõrvutamisi, tunnen näiteks mina end hetkel taas päris kindlalt oma valitud teel liikumise osas. Tean täpselt ja sain taas kord kinnitust oma valitud investeerimisstrateegiale ning jälle on lihtsam kursil püsida. Ja see on väga oluline. Mugavustunnet olemasolevate investeeringute osas ja sihikindlust seatud eesmärgi poole liikumisel ei tasu teps mitte alahinnata. See on üks olulisemaid aspekte ja just täpselt see, mis meid lõpuks püstitatud eesmärgini jõuda aitab.

Novembri dividenditulu

Möödunud kuul maksid dividende 2 ETFi ja 12 üksikaktsiat. Täna on mu portfellis põhimõtteliselt 6 sellist positsiooni, mille osakaal kogu portfellis on suurem kui 4% ja juhtumisi sattusid need kõik nüüd maksma dividende novembris. Enamus neist evivad ka suhteliselt kõrget dividendimäära, mistõttu oli omanikutulu saaks möödunud kuul tavapärasest kõrgem. Kokku laekus kuu jooksul dividende 1415 euro väärtuses.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

Kuu küsimus

Tean omast käest, et teiste tegemistele kaasa elada ja kuuülevaateid lugeda on täitsa tore. Paljuski utsitab meid neid kokkuvõtteid lugema uudishimu sellest, kuidas teistel läheb. Aeg-ajalt saab neist postitustest ka mõne huvitava infokillu või mõtte.

Edaspidi lisan kõigi kuuülevaadete lõppu nüüd ühe küsimuse. Sellise, mille üle mõtisklemine ja millele vastuse otsimine avab ehk mõne uue tahu, tuletab midagi meelde või aitab fookust seada.

Seekordne küsimus kõlab järgmiselt.

Mis on see minu jaoks oluline valdkond/osa minu elust, mis täna on kõige enam tähelepanuta jäänud?

Värsked postitused otse e-mailile

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.