Investeerimisele eelneb alati säästmine. Investeerimisportfelli alles üles ehitava investori vara kasvab esmajärjes tänu täiendavale säästmisele ja investeeringutele ning mitte niivõrd finantsturgude tootluse tulemusena. Seetõttu olen seadnud eesmärgiks säästa igakuiselt vähemalt 40% oma sissetulekutest ja investeerida need säästud dividende maksvatesse aktsiatesse ning aktsiafondidesse. Kõlavad sloganid on vahest head ka iseenda innustamiseks. Seega püüan igapäevaselt toimetada vastavalt motole “säästan järjepidevalt, investeerin targalt, saavutan finantsvabaduse“.
Olen jälginud oma tulusid ja kulusid igakuiselt alates 2014. aasta novembrist. Nüüdseks, pärast mõnda aega kestnud tulude-kulude dokumenteerimist, saan öelda, et kuud pole vennad. Elus tuleb ette üllatusi, erakordseid sündmusi ja ootamatuid kulutusi. Seega olen mõistnud, et kuust-kuusse eesmärki saavutada on keeruline. Kuigi pürin jätkuvalt igakuiselt vähemalt 40% säästmismäära poole, siis tõehetk eesmärgi täitmise või mittetäitmise osas saabub kalendriaasta kohta kokkuvõtteid tehes. Aasta lõpus soovin näha, et vähemalt 40% aasta jooksul teenitud tulust olen säästnud (ja investeerinud).
Tulud puhkuse tõttu taas tavapärasest kõrgemad
Septembris sai veel üks nädalake puhatud, mis tähendas seda, et kuu jooksul laekus lisaks tavapärasele palgatulule kontole ka puhkuseraha. Seekord jäi väärt soovitus paluda puhkusetasu kanda üle koos järgmise palgaga kasutamata täitsa inimlikul põhjusel. See lihtsalt ununes ära! Lisaks panustasid septembris tuludesse üpris tublilt ka investeeringutelt laekunud dividendid. Seega olid sissetulekud tavapärasest kõrgemad ja andsid lootust, et ka säästmismäär võiks veidi kõrgem tulla.
Kulud käesoleva aasta madalaimad
Erilist meelehead tegi möödunud kuul hoopis kulude pool. Kui viimase 3-4 kuu jooksul on kulutused olnud tavapärasest kõrgemad kord kolimisega, kord reisimisega seotud põhjustel, siis septembris saabus kulude poolele nüüdseks juba kauaoodatud stabiilsus. Vaatamata hambaarsti külastustele ja mõningatele hobidega seotud ettemaksudele, mis kergendasid kukrut täitsa tuntavalt, kujunes september käesoleva aasta kõige madalamate kuludega kuuks. Elamiskulud olid koguni 7-8% madalamad võrreldes selle kalendriaasta seniste rekordihoidjatega veebruarist ja märtsist.
Rõõmu elust siiski küllaga
Mõeldes nüüd tagasi kuu jooksul toimunu ja tehtu üle, siis kuidagi väga sujuvalt sai see madalam kulude tase saavutatud. Mingeid erilisi pingutusi tegema ei pidanud. Midagi nagu tegemata ei jäänud ja millestki tagantjärele puudust tunda ka ei oska. Pigem vastupidi. Tagasivaatavalt hinnates tundus väga tegus ja rohkelt rõõmu pakkunud kuu. Rohkelt sai avastatud Eestimaad ning varasemast oluliselt enam sai kodus kokatud. Septembrit võib vabalt pidada erinevate läätse-roogade hulluse kuuks. 🙂
Süües kasvab isu ehk juba uued sihid
Tavapärasest kõrgemate sissetulekute ja madalamate kulude toel kujunes kuu säästmismääraks 54%. Puht huvi pärast arvutasin välja ka säästmismäära juhul kui mitte arvestada laekunud puhkuserahasid. Sellisel juhul tuleks säästmismääraks 49%, mis on kah tublisti üle eesmärgiks seatud 40%.
Igatahes viis see mõtted vaikselt säästmismäära eesmärgi suurendamise radadele. Arvestades, et käesoleva aasta regulaarse säästmise ja investeerimise tulemusena peaks dividenditulu 2016. aastal olema selle aasta omast märkimisväärselt kõrgem, puhub kõrgemat säästmismäära soodustav pärituul ka sealt poolt. Seega mine tea, ehk üritan järgmisel aastal juba 50% säästmismäära kätte saada.
Aga enne veel kui unistustes supersäästlikuks saan, tuleb rinda pista 2015. aastaks seatud eesmärgiga. Selle aasta lõpuks loodan näha, et olen säästnud 40% oma sissetulekutest. Täna, pärast kalendriaasta esimest üheksat kuud vahemõõtmisi tehes saan öelda, et pingutamist jagub ka veel sellesse aastasse. Septembri lõpu seisuga olen sel aastal säästnud seni vaid 36% oma sissetulekutest.
Speak Your Mind