fbpx

Arenevate riikide dividendiaktsiatesse investeerivate ETF-ide võrdlus – II osa

Käesolev postitus on järg arenevate riikide dividendiaktsiatesse investeerivate ETF-ide võrdlusloo I osale.

Pilk ETF-i sisse

dividendinvestor.ee arenevate riikide ETFidLisaks alusindeksi ja ETF-i enda parameetrite analüüsile on mul kujunenud tavaks vaadata ka pisut sügavamale ETF-i sisse ehk teostada kiire finantssuhtarvude analüüs kõigi ETF-i komponentaktsiate kohta. Kui enamasti on kogu ETF-i investeerimisportfell kõigile huvilistele ETF-i pakkuja kodulehel kättesaadav, siis ETF-i kuuluvate ettevõtete finantside analüüsimiseks peaks väikeinvestor tegema päris palju käsitööd. Tänu oma töökohale on mul hetkel õnn ligi pääseda Bloombergi kauplemisterminalile, tõmmata automaatselt kõik ETF-i kuuluvad aktsiad Exceli tabelisse ning sinna järele kogu vajalik suhtarvude ja finantsandmete rägastik. Tegin seda nii EUNY (iShares Emerging Markets Dividend ETF) kui EMDV (ProShares MSCI Emerging Markets Dividend Growers ETF) kohta ja tulemused on koondatud alljärgnevasse tabelisse.

dividendinvestor.ee EUNY vs EMDV komponentide võrdlus

Selgituseks olgu öeldud, et „keskmine“ väljendab tavalist aritmeetilist keskmist, „mediaan“ kasvavalt/kahanevalt järjestatud andmerea keskmise liikme väärtust. Kuna äärmuslikud andmepunktid moonutavad aritmeetilist keskmist mõnikord üpris palju, siis on mediaani kasutamine andmeridade analüüsil üpris tänuväärne.

Kiirelt tabeli ridu läbi käies saan öelda, et EMDV puhul on nii käibe kui kasumi kasvu aritmeetiline keskmine kui ka mediaanväärtus oluliselt kõrgemad kui EUNY puhul. Näiteks on EMDV koosseisu kuuluvate ettevõtete viimase aasta käibe kasv olnud keskmiselt +10,9% vs +3,1% EUNY puhul; EMDV kasumid aktsia kohta on viimase 12 kuu jooksul kasvanud keskmiselt +4,2%, samas kui EUNY komponentide keskmine kasum aktsia kohta on hoopis ligi 5,7% langenud.

EMDV koosseisu kuuluvatest ettevõtetest langes müügikäive viimase aasta jooksul 16% ettevõtetest, EUNY puhul 43% ettevõtetest. Kasum aktsia kohta on aastatagusega võrreldes langenud 36% EMDV ettevõtetest, aga hoopis 59% EUNY ettevõtetest.

Dividendide väljamakse määr – jätkusuutlikkuse mõõdik

dividendinvestor.ee dividendide väljamakse määr ehk payout ratioUurimused on näidanud, et optimaalne dividendide väljamakse määr (dividend payout ratio) jääb vahemikku 40-60%. Seega uurisin ka, mis on EUNY ja EMDV koosseisu kuuluvate aktsiate keskmine dividendide väljamakse määr. Nagu tabelist näha, siis EUNY puhul on keskmine väljamakse määr 79% (mediaan 69%); EMDV puhul jääb nii keskmine väljamaksemäär (44%) kui ka mediaan (41%) täpselt sinna optimaalse väljamaksemäära alumisse äärde.

Üle 80% ulatuva väljamakse määra puhul (muidugi teatud eranditega) muutub dividendide jätkusuutlikkus juba küsitavaks. Tervelt kolmandik (34%) EUNY-sse kuuluvatest ettevõtetest evib üle 80% dividendide väljamakse määra, EMDV puhul jääb see number kõigest 7% juurde. Seega on igati arusaadav, miks EUNY koosseisu kuuluvad ettevõtted juba tänaseks on ja on tõenäoliselt ka veel tulevikus sunnitud dividendimakseid kärpima. Lihtsustatult – teenitud kasumid lihtsalt ei kata dividendimakseid enam ära.

Lõpetuseks uurisin ka mõlema ETF-i komponentide dividendimäära kasvu üle viimase aasta. EUNY koosseisu kuuluvate ettevõtete keskmine dividendimakse kasv on üle viimase 12 kuu olnud ligikaudu +11,7% (mediaan kõigest +3,8%), EMDV puhul tõstis keskmine ettevõte oma dividendimakset aastatagusega võrreldes koguni +20,2% (mediaan +12,2%). Mõelda vaid, mediaanettevõtte näitel kasvas EMDV investori jaoks dividenditulu aastaga rohkem kui 12% ilma, et oleks ise pidanud vahepeal üldse vaeva nägema. Teisalt ei ole möödunud aastaga võrreldes dividende tõstnud mitte kõik kõnealustesse ETF-idesse kuuluvad ettevõtted. 36% EUNY koosseisu kuuluvatest ettevõtetest on dividendimakseid aastatagusega võrreldes langetanud, EMDV puhul on see number 12%. Neid numbreid tuleb siiski võtta väikese reservatsiooniga, sest nendesse on sisse arvestatud ka erakorralised dividendimaksed.

Kuidas sünnivad ETF-id?

dividendinvestor.ee ETF piltKui kõrvale jätta laiapõhjalisi turuindekseid järgivad ja ka majandussektori või riigipõhised ETF-id, siis enamuse ülejäänud ETF-ide sünnilugu saab algtõuke mõnest konkreetsest tegurist – kord on selleks tootlus, kord rahavoo pakkumine ja kord madal tururisk. ETF-i pakkujad (BlackRock, Vanguard, State Street jt), indeksipakkujad (MSCI, STOXX, FTSE, S&P Dow Jones Indices jt) ja üpris sageli ka institutsionaalsed investorid ise (suured pensionifondid, kindlustusfirmad ja teised varahalduse ettevõtted) analüüsivad pidevalt uusi ja erinevaid investeerimisstrateegiaid. Juhul kui akadeemilised uurimused või ka praktilised analüüsid annavad vihjeid mõne investeerimisstrateegia ülimuslikkuse osas (see paremus kusjuures võib olla määratletud kasutades õige mitut eri mõõdikut), püütakse sageli antud investeerimisstrateegia valada matemaatilise mudeli keelde. Juhul kui see on võimalik, indeksipakkujate arvates ka praktiliselt teostatav (puuduvad kapitalikontrollid, kulud ja maksumäärad ei söö ülimuslikkust täies ulatuses ära jne) ja sarnase investeerimisstrateegia järgi on potentsiaalselt huvi ka teistel, sünnibki uus ETF.

Käesolevas kirjutises kõnealuseks oleva ProShares MSCI Emerging Markets Dividend Growers ETF-i ehk EMDV puhul on algtõuge tulnud järgmisest arenevate riikide aktsiaid hõlmavast analüüsist. Nimelt võtsid Ned Davis Research’i analüütikud ette kõik MSCI Emerging Markets aktsiaindeksisse kuuluvad arenevate riikide aktsiad ja jaotasid need iga kalendriaasta puhul nelja eri kategooriasse:

  • esimese kategooria moodustasid ettevõtted, mis viimase 12 kuu jooksul olid oma dividendiväljamakseid tõstnud (Dividend Growers);
  • teise grupi moodustasid need ettevõtted, kes viimase 12 kuu jooksul olid dividende välja maksnud (Dividend Payers); siia kuulusid muuhulgas nii need ettevõtted, mis viimase aasta jooksul olid dividende tõstnud, kui ka need, mis olid dividendimaksed samaks jätnud või neid vähendanud;
  • kolmanda grupi moodustasid ettevõtted, kes dividende viimase 12 kuu jooksul välja maksnud ei olnud (Dividend Non-Payers);
  • neljandasse gruppi koondati ainult sellised dividende maksvad ettevõtted, mis viimase aasta jooksul oma dividendiväljamakseid kärpisid (Dividend Cutters).

Järgnevalt investeeriti 1996. aasta 30. juunil igasse neist neljast kategooriast hüpoteetilised 100 dollarit. Alltoodud graafikult näeme, et 2015. aasta 31. detsembriks oli investeeritud 100 dollarit eri gruppide puhul kasvanud vägagi erinevas ulatuses.

dividendinvestor.ee EM dividend growers vs ülejäänute kogutootlus

Kui dividende kärpinud ja dividende mitte maksvate ettevõtete puhul tundub, et investeeritud 100 dollarit ei ole tänaseks kuigi palju rohkem väärt, siis dividende maksvate (graafikul heleroheline joon) ja dividende kasvatanud (graafikul tumeroheline joon) arenevate riikide aktsiate portfellid on üle viimase pea 20 aasta näidanud üpris märkimisväärseid tootlusnumbreid. Dividende maksvatesse arenevate riikide aktsiatesse 1996. aasta keskel investeeritud 100 hüpoteetilist dollarit on tänaseks pea kuuekordistunud, dividende tõstvate aktsiate portfell on ligi 14 korda kõrgema turuväärtusega[1]. Tootluserinevused missugused!

Backtesting ehk alusindeksite ajalooliste tootluste võrdlus

dividendinvestor.ee backtestingSuure tõenäosusega oli just ülalkirjeldatud analüüs indeksipakkujale MSCI sisendiks. Järgmiseks võeti aluseks laiapõhjaline kogu arenevate riikide aktsiaturge järgiv MSCI Emerging Markets indeks ja asuti sealt aktsiaid välja praakima. Prooviti nii üht kui teistmoodi, kasutati kord rangemaid ja siis leebemaid kriteeriume kuni jõuti tasakaalupunktini, mil teoreetiliselt välja arvutatud ajaloolistel andmetel põhinevad tootlused olid märkimisväärselt paremad kui laiapõhjalise MSCI Emerging Markets indeksi tootlused võimaldades samaaegselt igal ajahetkel ajaloolisi andmeid kasutades koostada ka mõistliku hajutatusega investeerimisportfelli. Nii jõutigi lõpuks minimaalselt 7-aastase järjestikuse dividendide tõstmise nõudmiseni ja indeksi koostamiseni võrdseid komponentide osakaalusid kasutades. Indeksi nimeks sai MSCI Emerging Markets Dividend Masters Index.

Õnneks on mul ligipääs nimetatud indeksi ajaloolistele väärtustele olemas ja saame siinkohal teostada ise oma backtesting’u ehk ajalooliste tootlusnumbrite võrdluse. EMDV alusindeksile võtsin võrdluseks kõrvale ka EUNY alusindeksi (Dow Jones Emerging Markets Select Dividend Index) ja kõige laiapõhjalisema kättesaadava arenevate riikide aktsiaindeksi (MSCI Emerging Markets Index).

Alustuseks valisin võrdlusperioodiks kõige pikema kättesaadava ajavahemiku. Kõige lühema alusindeksi andmed ulatuvad tagasi 2005. aasta detsembrisse. Seega saigi 31.12.2005 valitud kui kõige pikema võrdlusperioodi alguspunkt. Alljärgneval graafikul kajastab oranž katkendjoon EMDV alusindeksi MSCI Emerging Markets Dividend Masters Index kogutootlust, valge pidevjoon EUNY alusindeksi Dow Jones Emerging Markets Select Dividend Index kogutootlust ja kollane punktiirjoon laiapõhjalise arenevate riikide aktsiahindu järgiva MSCI Emerging Markets Index kogutootlust. Oluline on siinkohal veel märkida, et mõlemad MSCI alusindeksid on makstud dividendidelt kinni peetud tulumaksu juba tootlusnumbrites arvesse võtnud samas kui EUNY alusindeksi puhul on maksud maha arvestamata.

EUNY vs EMDV vs IQQE alusindeksid alates 31122005

Graafikult näeme, et pikima võimaliku valimiperioodi jooksul on EUNY alusindeks näidanud +8,13% keskmist aastast kogutootlust, EMDV alusindeks +10,46% keskmist aastast kogutootlust ja laiapõhjaline MSCI Emerging Markets indeks +4,48% kogutootlust. Seega pisut üle 10 aasta ulatuva võrdlusperioodi puhul tundub nii EMDV kui ka EUNY edumaa lihtsa laiapõhjalise arenevate riikide aktsiaturu indeksi ees päris märkimisväärne, eriti kui vaadata kumulatiivseid kogutootlusi. EMDV alusindeksi kogutootlus üle valimiperioodi on +177%, EUNY puhul +123% ja tavalise laiapõhjalise arenevate riikide aktsiaindeksi puhul +57%.

Järgmiseks valimiperioodiks võtsin tootlused alates viimase finantskriisi hinnapõhjast ehk alates 31.03.2009. Taas kord näitavad mõlemad dividendiaktsiatele keskenduvad alusindeksid laiapõhjalisest turuindeksist paremat kogutootlust ja EMDV alusindeks on jätkuvalt liidripositsioonil.

EUNY vs EMDV vs IQQE alusindeksid alates 31032009

Viimaseks võrdlusperioodiks valisin kolm viimast aastat. Kuna arenevate riikide aktsiaturud on üle selle perioodi olnud müügisurve all (peamiselt odavnenud toorainehindade tõttu), on huvitav vaadata tootluste dünaamikat ka üle sellise makromajanduslikult keerulise perioodi. Siin näeme, et 3-aastase kogutootluse number on positiivne vaid EMDV alusindeksi puhul (+5,60%). Laiapõhjaline arenevate riikide aktsiaindeks on koos laekunud dividendidega näidanud -1,31% tootlust samas kui EUNY alusindeksi kogutootlus on miinuses juba pea viiendikuga (-19,52%).

EUNY vs EMDV vs IQQE alusindeksid 3Y

See on üks parimaid reaalse elu näiteid, mida üldse tahta. Meenutame, et EUNY alusindeksi metoodika kohaselt valiti välja kõige kõrgema dividendimääraga arenevate riikide aktsiad kusjuures kõrgema dividendimääraga aktsiate osakaal ETF-is on koostamismetoodika kohaselt ka suurem kui madalama dividendimääraga aktsiatel. Kõrge ajalooline dividendimäär tekib keerulistel majandusperioodidel teadupärast kõige sagedamini aktsia hinna kiire languse tulemusena. Seega kipub EUNY investeerima üpris palju sellistesse ettevõtetesse, mille osas turuosalised ootavad raskustesse sattumist või mis juba on raskustesse sattunud.

Erinevalt EUNY alusindeksist nõuab EMDV alusindeks oma komponentidelt jätkusuutlikke ja kasvavaid dividendimakseid. Seega EMDV[2] põhifookuses ei ole mitte võimalikult kõrge dividendimäär, vaid tugevad ja jätkusuutlikud ettevõtted. EMDV puhul eelistatakse selgelt kvaliteeti kvantiteedile (kõrgele dividendimäärale). Ja tundub, et vähemalt ajaloolistele tootlusnumbritele baseerudes see töötab. Töötab paremini kui kõrge hetke dividendimäära jahtimine (nagu teeb EUNY) ja töötab ka paremini kui lihtsalt laiapõhjalise turuindeksi järgimine (nagu seda teeb näiteks IQQE ehk iShares MSCI Emerging Markets UCITS ETF).

Lõpetuseks

Kogu selle pika, kaheosalise kirjatüki eesmärk ei olnud välja reklaamida üht või teist ETF-i või mõnda neist maha teha. Pigem oli mu soov kirja panna ja kajastada osakest ning üht võimalikku viisi sellest, kuidas ETF-e analüüsida. Loodan, et sellest on edaspidi kasu nii juba ETF-e omavatele kui ka neid oma portfelli kaasata soovivatele investoritele.

[1] Selliseid tootluseid tulevikku muidugi üks-üheselt üle kanda ei ole mõtet, jäi ju 2000-ndate esimesse kümnendisse nii üleüldine arenevate riikide aktsiaturgude buum (muuhulgas ka lühindi BRIC loomine) kui ka toorainebuum.

[2] Tähelepanelikkusele suunav märkus – ProShares MSCI Emerging Markets Dividend Growers ETF-i, mille kauplemissümbol USA börsidel on EMDV, ei tasu segi ajada SPDR S&P Emerging Markets Dividend ETF-iga, mille kauplemissümbol on samuti EMDV, aga seda hoopis Milano ja Londoni börsidel.

Värsked postitused, uudised ja sooduspakkumised otse sinu postkasti!

Comments

  1. Väga põhjalik ja huvitav analüüs neis kahes postituses! Kui üldisemalt vaadata, siis kuidas hindate, kus paiknevad praegu arenevate turgude hinnatasemed?

    • Dividend Investor says

      Aitäh positiivse tagasiside eest!

      Hea küsimus, samas keeruline vastata. Eks kogu see hinnatasemete/valuatsiooni küsimus kipub olema rohkem kunst kui teadus. Samuti sügavamate uskumuste küsimus. Minu üks baasilisi investeerimisalaseid uskumusi on tagasipöördumine ajaloolise keskväärtuse juurde (mean reversion). Puhtalt sellest vaatepunktist lähtudes saame öelda, et isegi pärast viimased 3 kuud kestnud tugevat arenevate turgude aktsiate hinnarallit (ca +25%, kusjuures Brasiilia ja Venemaa aktsiad tõusid ligi 50%), on arenevate turgude aktsiate hinnad oma 2011. aasta kõrgtasemetest siiski ligikaudu 35-40% madalamal (Venemaa ja Brasiilia sealjuures isegi pea 60% madalamal). Teisisõnu on arenevate riikide aktsiad olnud languses ja samas näidanud ka kehvemat tootlust kui USA või Euroopa aktsiad järjepanu peagi juba 5 aastat. Ajalugu on näidanud, et sellised asjad pöörduvad. Millal, sellele on raske vastata, aga mida aeg edasi, seda enam arenevate riikide outperformance’i tõenäosus kasvab. Sellist juttu räägib minus emotsioonitult ajaloolistele turuandmetele toetuv investor.

      Analüütiline, arenevate riikide makromajanduse statistikat ja uudisvoogu jälgiv pool minust on samas jälle teisel arvamusel. Kuidagi keeruline tundub see olukord. Riskid ja probleemid, mis arenevate riikide aktsiaturgudel eksisteerivad on riigiti õpris erinevad, kuid makrostatistikat uurides on kuidagi keeruline näha kiiret majandusaktiivsuse paranemist, laenukoormuse murede leevenemist, ettevõtete käibe ja kasuminumbrite tõusule pöördumist ja ka valuutakursside jätkusuutlikku pöördumist tugevnemisele. Seega nõnda analüüsides tundub, et valgust veel tunneli lõpus ei paista ja riske ning määramatust on rohkem kui küll. Teisalt teadupärast raha tehaksegi kõige rohkem just sellistel aegadel, mil allakäiguspiraalist väljasaamine näib võimatuna. Seega eelistan oma investeerimistegevusel anda nii-öelda suurema hääleõiguse eelkõige sellele investorile minu sees, kelle otsused baseeruvad peaasjalikult finantsturgude mineviku tsüklitel ja ajalool.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.