fbpx

Juuli dividenditulu ja minu kulla ning hõbeda positsioonid

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Minu kulla ja hõbeda positsioonid – minevik

Tänaseks on juba päris tükk aega möödunud sellest kui kirjutasin, kuidas mu kulla ja hõbeda positsioonid on portfellis lihtsalt paigal tammunud. Ei hinnatõusu, ei hinnalangust ega ka muul moel mingit tootlust. Need oli mõnes mõttes minu kui investori jaoks ebamugavad ajad. Vaatasin, kuidas aktsiaturud tõusid ja ka minu enda aktsiaportfell muudkui kasvas, kuid täitsa arvestatav summa, mis sai kulla ja hõbeda ETFidesse paigutatud, ei teinud midagi.

Tegin toona ka pisut arvutusi ehk püüdsin leida, kui palju on sellest investeerimisotsusest tingituna jäänud saamata tulu. Jõudsin siis järeldusele, et nelja aastaga jäi mul saamata ligikaudu 2200 euro ulatuses dividenditulu. Võttes arvesse ka aktsiate hinnatõusu, oli saamata jäänud tuluks juba 2018. aastal kokku sellelt 10 000 euro suuruselt investeeringult väärismetallidesse ligikaudu 6000 eurot.

Igatahes lõpuks otsustasin, et jätan need kulla ja hõbeda ETFid kenasti portfelli alles. Sai nad ostetud teatud kindla eesmärgiga ja las nad siis seal olla. Justkui kindlustus mingite ebamääraste ja ebaselgete aegade tarbeks.

Minu kulla ja hõbeda positsioonid – olevik

Tänaseks on olukord muutunud ikka päris oluliselt. Kulla hind on selle postituse kirjutamise hetkel viimase kahe aasta jooksul tõusnud eurodes mõõdetuna ligikaudu +60%, ainuüksi sel aastal +25%. Hõbe, mis esialgu kulla hinnaralliga kaasa ei läinud, on ka nüüdseks otsa tugevalt ülespoole keeranud. Selle aasta jooksul on hõbeda hind tõusnud +40%.

Soetasin kulla ja hõbeda ETFe 2014. aastal. Tänaseks olen kulla fondiga plussis +84% ja hõbeda fondiga +60%. Keskmiseks aastaseks tootluseks kujuneb vastavalt +9,9% ja +7,5%.

Globaalsed aktsiad on üle sama perioodi mõõdetuna näidanud +70% tootlust, USA aktsiad +112%. Seega kõik on justkui hästi! Või kas ikka on?

Kas müüa või mitte, selles on küsimus?

Olen end viimastel nädalatel tabanud mõttelt, et väärismetallide hinnaralli on olnud ikka päris kiire ja äkiline. Ehk oleks aeg kaaluda positsioonide müümist. Või siis kasvõi vähendamist. +80% ja +60% ületavad kasumid on ju selliste muidu mitte midagi tootvate varade kohta päris kobedad, kas pole?!

Eks ühelt poolt kõneleb siin hirm. Hirm, et kuna tegu ei ole tootvate varadega (ei maksa nad ei intressi ega dividendi), siis ühel hetkel võib hind taas langusele pöörata ja tänaseks teenitud kasumid sulavad kui kevadine lumi. Teisalt hoiab mind jällegi tagasi ahnus – mis siis kui kogu selle pandeemiakriisiga kaasas käinud raha pakkumise kasvu (niinimetatud rahatrüki) tulemusena väljuvad olukorrast võidumeestena just nimelt väärismetallid. Teisisõnu, mis siis kui see on alles kulla ja hõbeda hinnatõusu esimene faas, vaid kerge soojendus sellele, mis meid järgmisel 2-3 aastal ees ootab?

Nagu näete siis olen ka mina täitsa tavaline lihast ja luust investor koos kõigi sellega kaasas käivate emotsioonidega. Peamiselt siis üheltpoolt sellise emotsiooniga, mis kardab ilma jääda realiseerimata kasumist, teisalt sellisega, mis hõõrub käsi ja ihkab veelgi suuremat kasumit.

Peamine argument otsustamisel – mis oli investeerimiseesmärk

Seda postitust kirja panema asudes ei olnud mul ausalt öeldes selget ja väljakujunenud seisukohta, veel vähem otsust, mida ma nende positsioonidega teen. Nüüd veidi hinnagraafikuid vaadates, kasuminumbreid uurides ja oma mõttekäike siin avalikult läbi käies hakkab tasapisi küpsema ka tegevuskava.

Tundub, et tuleb teha ikka ja jälle seda, mida neil puhkudel minevikus alati olen teinud. Nimelt küsida endalt küsimus, miks ma raha nendesse investeeringutesse paigutasin. Teisisõnu vaadata tõtt kunagi kulda ja hõbedat ostes kirja pandud investeerimisteesiga.

2014. aastal väärismetalle oma portfelli lisades põhjendasin seda endale järgmiselt. Väärismetallid on läbi aegade olnud hea kaitse määramatuse ja kõrge ebakindlusega perioodidel, ka sellistel, mil kehtiv rahandussüsteem satub löögi alla või langeb selle vastu usaldus. Mingil põhjusel tundus mulle toona sobilik, et väärismetallidesse võiks suunata nii umbes 3-4 kuu elamiskulude suuruse summa. Seda numbrit saame käsitleda nüüd justkui väärismetallide positsiooni eesmärksuurust.

Seega just nüüd neid ridu siin kirja pannes küpseski tegevuskava – müün järgmiste kuude jooksul oma väärismetallide positsiooni vähemalt kahes osas ja nõnda, et alles jääks 3-4 kuu elamiskulude summa suurune positsioon. See tähendab, et kasutan täitsa tavalist ja traditsioonilist rebalanseerimise ehk portfelli tasakaalustamise reeglit. Müün seda, mis on hoogsalt hinnas tõusnud.

Teadupärast töötab rebalanseerimine kahte pidi. See tähendab, et sean kohe ka eesmärgi, et juhul kui väärismetallide hinnad peaksid pärast müüki pöörduma tugevale langusele, siis soetan neid uuesti juurde. Ikka nii, et väärismetallide portfell oleks ligikaudu 3-4 kuu elamiskulude summa suuruses. Selleks, et mitte ülemääraseid tehinguid teha, panen siin kohe paika ka tasakaalustamise sammu – selleks saab 2000 eurot.

Seega juhul kui väärismetallide positsioon ületab 2000 euro võrra seda mainitud 3-4 kuu elamiskulude summat (näiteks 10 000 eurot), siis müün; kui väärismetallide portfelli väärtus jääb 2000 euro võrra alla poole seda summat, siis ostan. Teisisõnu müügi käivitab see, et kui väärismetallide portfelli väärtus jõuab 12 000 euro tasemele, ostu see kui portfelli väärtus kukub 8 000 euro peale. Lihtne ja selge, kas pole?!

Juuli dividenditulu

Juulis laekus dividende 8 ettevõttelt ja ühelt ETFilt. Eurodesse ümber arvestatuna jõudis kontole kuu jooksul 261 euro eest omanikutulu.

Ikka veel on tunda pandeemiakriisi hõngu ja nii mõnegi ettevõtte puhul ei ole dividendimaksed taastunud. Ka ETFide dividendimaksed on jäänud viimastel kuudel lahjemaks kui samal perioodil aasta tagasi. Näiteks Vanguard FTSE All-World UCITS ETFi viimane dividendimakse oli -41% madalam kui aasta tagasi samal ajal, SPDR S&P Global Dividend Aristocrats UCITS ETFi augustikuine peagi laekuv makse samuti ligi -40% madalamal kui aasta tagasi samas kvartalis ja Global X SuperDividend ETFil ligikaudu -36% madalamal. Paremini on käinud USA aktsiate, ennekõike pika dividendimaksete ajalooga dividendiaktsiatele keskendunud ETFide käsi.

See on suurepärane näide elust enesest ja ühtlasi ka vastus paljudele neile, kes on küsinud, miks on minu dividendiportfellis nõnda palju USA firmasid. Eks ikka seetõttu, et seal peetakse seda omanikule dividendi maksmist olulisemaks kui Euroopas. Euroopa ettevõtted löövad suuresti ikkagi tantsu pankurite (laenuandjate) taktikepi järgi. Kui ka sind huvitavad erinevad dividendifookusega indeksfondid, siis ligi 100 dividendifookusega ETFi koondava e-raamatu ja andmebaasi leiad siit.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Algusest lugedes jooksis mul juba mõttesse see, et “vaata, mis esialgne eesmärk oli” kuni selleni jõudsid 🙂 Aga huvitav on lugeda teistsugust meetodit nagu rebalanseerimine, tundub igati loogiline lähenemisviis. Ma ise haldan väärismetallide ja valuutade pikemaajalisemaid positsioone klassikalise trendi jälgimise põhimõtetel – lasen võitjatel joosta kuni minu reeglite järgi trend kestab. Selle miinus on, et alati tuleb lõpus mingi osa tagasi anda, et veenduda (suure tõenäosusega) muutuses, plussiks jällegi see, et rohkematel kordadel kui mitte, ei teki olukorda kus peale kasumivõttu ralli jätkub. Eks samuti omamoodi tasakaalu leidmine.

    • Dividend Investor says

      Aitäh, et oma lähenemist jagasid! See trendiga kaasa sõitmine on jah väärismetallide ja ka toorainete puhul päris tulus lähenemine. Eks ta muidugi nõuab pisut rohkem teadmisi ja analüüsivõimekust, kuid suure tõenäosusega aitab tõesti pikemalt tõusulainel püsida.

  2. Hannes says

    Kas rebalanseerimine on ka see kui näiteks otsustad, et kui kuld on portfellis 10% aga kiire tõusu tõttu on sellest järsku saanud 20%, siis selle asemel et müüa kulda, panustad 100% edaspidi ülejäänud portfelli? Isegi kui see võtab mitu aastat aega, et tagasi nö tasakaalu jõuda.

    • Dividend Investor says

      Standardkäsitluse kohaselt hõlmab rebalseerimine ehk tasakaalustamine siiski ostu- ja müügitehinguid. Erainvestorite puhul on leitud, et piisab kui rebalanseerimist teha kord aastas (see hoiab kulud kontrolli all). Seega selles valguses võime öelda, et kui suunad värske raha muudesse investeeringutesse ja kulda ei müü ning jõuad aasta lõpuks taas kulla osakaaluga 10% juurde, siis justkui oled rebalanseerinud. Juhul kui selle tasakaalu saavutamine võtab ikkagi aega juba aastaid, siis pigem rebalanseerimise alla seda ei liigitaks. Samas ega siin ju õiget ja vale lähenemist ei ole, terminoloogiline aspekt ainult.

  3. Ei ole küll otseselt seotud aga miks sul on 4GLD ja mitte PPFB või XAD5? Teine küsimus on, et kas kuus aastat hiljem ei peaks seda €10k summat ümberarvestama, et kohandada tõusnud kuludega, jne?

    • Dividend Investor says

      Tol ajal kui otsisin füüsilist kulda või hõbedat hoidvaid ETNe, siis minu mäletamist mööda 4GLD oli üks väheseid, mida sai eurodes osta. Kuigi PPFB on ka päris pika ajalooga, siis eurodes kaubeldavaks muutus ta alles 2016. aastal.

      Jah, peaks küll ja hoian ka sellel silma peal. Samas minu igakuised kulud on täna võrrelduna näiteks 2014-2015. aastaga isegi veidi madalamad.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.