fbpx

Septembri dividenditulu ja aktsiainvestorite koolituspäeva järelkaja

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Aktsiainvestorite koolituspäeval toimunust

Sel laupäeval pidasime Viru hotelli konverentsikeskuses maha järjekordse aktsiainvestorite koolituspäeva. See on üritus, mida korraldame kord aastas kolmekesi koos – mina, Kristi Saare ja Jaak Roosaare. Sel aastal olid asjad pisut teistmoodi.

Esiteks – tavaliselt leiab see üritus aset kevadel, aprillis või mais. Teame ju küll, mis sellel kevadel toimus. Seega tuli koolituspäev edasi lükata sügisesse. Siinkohal aitäh kõigile osalejatele ja ka esinejatele mõistva suhtumise ning paindlikkuse eest!

Teiseks, teemade ja konverentsi kava ette valmistamisega alustasime tegelikult juba möödunud aasta detsembris. Nagu ikka viimastel aastatel, siis mõtlesime taas, et kas ja keda kutsuda rääkima sellest, millal võiks saabuda järgmine kriis. Läks aga hoopis nii, et enne veel kui saime koolituspäevale kokku koguneda oli kriis läbi. Vähemalt börsidel.

Tegelikult see oli ka koolituspäeva alguse üks esimene küsimus, mida Kristi osalejatelt küsis. Kohal oli üle 125 aktsiatesse investeerimise huvilise ja mobiilihääletuse teel läbi viidud küsitlus näitas, et tervenisti 80% ei usu, et kriis selleks korraks läbi on. Mõnes mõttes päris üllatav tulemus, kas pole?! Börsiindeksid teevad muudkui uusi tippe, kuid tunnetuslikult pole enamuse jaoks kriis veel läbi.

Kas ajastada turgu või mitte – selles on küsimus

Päeva alustasin mina ettekandega sellest, mida arvan turgude ajastamisest ja millised on turgude ajastamise pooltargumendid. Lühidalt räägitut kokku võttes käisin üle oma portfelli ja tõin välja, millise osaga portfellist lähen turgu ajastama (dividendiaktsiad ja kauplemisportfell) ja millisega mitte (ETFid). Jagasin ka kolme meetodit, mida ostude ajastamisel kasutada saab. Põhjalikumalt võtsin ette fundamentaalnäitajatel baseeruva aktsiaostude ajastamise.

Muideks, kajastasin koolituspäeval toimuvat ka dividendinvestor.ee Instagrami konto kaudu ehk kõik, kes veel ei tea, siis Instagramis panen ikka igal nädalal paar-kolm korda üles asjakohast infot ja tähelepanekuid turgude kohta. Dividendinvestor.ee Instagrami leiad siit.

Turgude ajastamise vastuargumente presenteeris Tuleva asutaja ja juht Tõnu Pekk. Suuresti tõi ta välja erinevat statistikat selle kohta kui keeruline on turge ajastada. Nõustun paljuski Tõnuga ja olen seda meelt, et enamuse investorite puhul peakski oluline osa kui mitte enamus aktsiainvesteeringutest olema mõnes laiapõhjalises indeksfondis. Aktsiavaliku ja ajastamisega tasub tegeleda valdavalt vaid siis kui sul on aega ja huvi sellega tegeleda pluss ikkagi mõõdad ka jooksvalt oma tulemusi ning võrdled turuindeksite tootlusega.

Võimendus ja optsioonid – teemad edasijõudnutele

Järgmisena jagasid oma kogemusi laval Kristi ja Jaak. Kristi rääkis finantsvõimenduse kasutamisest läbi arvukate näidete ja portfelli simulatsiooni. Vaatasime koos üle, millistel puhkudel ja kui suures ulatuses on mõistlik võimendust kasutada nii, et tegu oleks ikkagi vastutustundlikku käitumisega. Kristi ise eelistab kasutada võimendust pigem pikaajalise rahulikuma portfelli peal (dividendiaktsiad ja ETFid) ja enamasti maksimaalselt kuni 20% ulatuses portfelli turuväärtusest.

Jaagu teema oli nüüd veidi keerukam. Selleks oli optsioonide müümine. Kuigi Jaak ise oli pärast ettekannet üpris kahtleval seisukohal, et kas oli hea mõte nii keerulisest teemast rääkida, siis minu arvates oli see igati vajalik. Esiteks on parem õppida selle konkreetse optsioonistrateegia kohta (valdavalt put optsioonide müümine) pigem ikka sellelt, kes räägib asjadest nii nagu nad on. See tähendab, et Jaak jagas nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi. Alternatiiv on see, et kusagil Youtube’is või Instagramis näed mingil hetkel reklaami, kuidas optsioonide müümise strateegia on justkui tasuta raha, mis ootab vaid üles korjamist. Teiseks, mina pooldan seda, et pigem avada uksi ka veidi keerukamates teemades ja näidata, et investeerimisega või kauplemisega saab minna veelgi spetsiifilisemaks. Kui keegi ikkagi rahulikult räägib ja näitab neid asju, siis mõistame kiiremini, et asjad on ikka päris nüansirohked ja võib-olla pole tegu nii-öelda minu tassikese teega.

Pärastlõunane panganduspaneel

Lõunapausi järel oli kord panganduspaneeli käes. Eesti on ses suhtes ikka toredalt väike riik – kus veel oleks võimalik see, et kolme panga tegevjuhid tulevad laupäevasel päeval investeerimishuviliste ette. Sel korral olid arutluspaneelis Swedbanki tegevjuht Olavi Lepp, LHV Groupi tegevjuht Madis Toomsalu ja Coop Panga tegevjuht Margus Rink. Aktsiainvestori vaadet esindas Äripäeva Investor Toomas Juhan Langi isikus.

Pangajuhid jõudsid kõik kohale lõunapausi ajal veidi enne paneeli, mis tähendas, et saime lauas omavahel eelnevalt omajagu juttu puhuda. See oli selline mõnus ja vabas vormis jutuajamine, mis suure tõenäosusega panigi aluse sellele, et ka arutluspaneelist kujunes selline tore, põhjalik ja avameelne vestlus.

Pangajuhid jagasid sisevaadet selle kohta, kuidas kriisis hakkama saadi, mis olid väljakutsed ja otsused, mis vajasid vastu võtmist. Üheks olulisemaks oli siinkohal kiire maksepuhkuste võimaldamine. See oli tõenäoliselt üks kõige olulisemaid finantsmaastikul tehtud otsuseid üldse kevadise kriisi ajal, mis aitas hoida Eesti ettevõtted ja eraisikud jätkusuutlikul teel.

Mulle meeldis ka see, kuidas LHV juht kummutas müüdi nagu pank tahaks iga hinna eest laenuvõtjalt tema raskuste korral tagatisvara kohe kätte saada. Ei ole nii. Tagatisvara ülevõtmisega kaasnevad panga jaoks erinevad kulud (muuhulgas näiteks täiendava kapitali hoidmise kohustus) ja see on ikkagi viimane asi, mida pank tänapäeval teha tahaks.

Pikk vaade

Igal aastal oleme palunud esinema ka mõne pikaajalisema vaatega eksperdi. Sel korral oli selleks Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. Arenguseire Keskuse tegemistest saab rohkem lugeda ja nende publikatsioonidega tutvuda siin. Tea keskendus oma ettekandes valdavalt kahele teemale. Esiteks sellele, milline võiks järgmise 30 aasta pärast olla seis pensionite vallas ja teiseks eestlaste varaprofiilidele.

Esimese teema raames oli läbi simuleeritud 3 erinevat Eesti arengustsenaariumit (majanduskasv, finantsvarade tootlus, muutused ühiskonnas jne) ja selle raames uuriti, milline on oodatav pensioni asendusmäär inimesele, kes läheb pensionile umbes 30 aasta pärast. Teadupärast on meil tööjõuline elanikkond vähenemas ehk siis sotsiaalmaksu baas läbi selle justkui languses.

Veel ühe huvitava trendina tõi Tea välja selle, et üha enam inimesi on lahkunud traditsiooniliselt palgatöölt ja asunud toimetama mõnes muus vormis (ettevõtjana, käsunduslepingu alusel jmt). Iga sellise inimese pealt, kes lahkub palgatöölt, jääb riigil saamata ligikaudu 2300 eurot sotsiaalmaksutulu aastas. Viimase 3 aasta jooksul on selliseid inimesi olnud 17 000. See tähendab, et edaspidi jääb riigil sotsiaalmaksuna saamata pea 40 miljonit eurot aastas. Raha, mis oli ette nähtud vanaduspensionite maksmiseks.

Lõbusad lõpusõnad

Enne veel kui päeva päris kokku võtsime jagas LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel statistikat selle kohta, kuidas eestlased kevadise kriisi ajal aktsiaturgudel käitusid. Ilmnes, et vähemalt LHV kliendid tõid alates märtsist kuni juunini päris palju raha aktsiaturgudele. Juulis asuti suuremal määral kasumit võtma ja aktsiaid müüma.

Samas jagas Sander ka huvitavat sisevaadet selle kohta, kuidas 2019. aasta lõpul hakkas tulema päris palju signaale, et optimism on laes. Üheks selliseks oli panga klientide kasvanud soov oma lähedastele aktsiaid kinkida. LHV asus siis pakkuma nii-öelda kinkekaarte või aktsiaosaluse õigust näitavaid sertifikaate.

Päeva võtsime koos Jaagu ja Kristiga kokku käies läbi meie enda kevadise kriisiaja parimad ja halvimad tehingud. Näiteks Jaagu üheks parimaks tehinguks osutus tervishoiusektori ettevõte Owens & Minor, mis tegi pandeemiakriisi ajal ilma maskide tootmisvõimsuse toel. Minul oli selleks näiteks kodu- ja ehituskaupade kett Lowe’s Companies.

Kuigi teeme seda põhjalikku koolituspäeva kolmekesi juba mitmendat aastat ja võiks arvata, et korra käid ja siis on pilt ees, siis sellel üritusel osalejate jaoks on ikka ja jälle tagasi tulemiseks peamiselt kaks põhjust. Esiteks me ei väsi üllatamast teemadega ja teemakäsitlustega. Taas kord kuulsime tagasisidet stiilis “ma jälgin teie kõigi tegemisi kogu aega ja olen teid nii palju koolitustel kuulnud, aga ikka räägite uutest asjadest”. Teate, mis? See ei ole juhus 🙂 Eks sinna teemade ja ka esinejate valimisse läheb päris palju auru ka!

Teine ja väga oluline põhjus, miks see koolituspäev populaarseks on osutunud peitub selle ülesehituses. Nimelt istuvad kõik osalejad 6-8 kaupa laudkondades ja päeva jooksul anname korduvalt võimaluse laudkondades erinevaid teemasid arutada. Nii saavad osalejad uusi tuttavaid ja lisaks uusi mõtteid ning ideid ka teiste osalejate käest.

Hoiame pöialt, et tervishoiu valla ohud meid enam nõnda suurelt kummitama ei tule ja järgmise aktsiainvestorite koolituspäeva saame teha juba tavapärasel ajal ehk 2021. aasta kevadel.

Septembri dividenditulu

Septembris maksid dividende 2 ETFi ja 15 erinevat aktsiat. Omanikutulu laekus nii eurodes, dollarites kui ka Suurbritannia naelsterlingis – kokku ligikaudu 490 euro väärtuses.

Möödunud aastal oli septembrikuine dividenditulu pea 100 euro võrra suurem. Vahe tuleb sisse osaliselt sellest, et üks energiasektori firma on möödunud aasta sama ajaga võrreldes dividende kärpinud. Teise põhjuse leidsin pärast portfelli revideerimist veel. Nimelt olen vahepeal maha müünud tervenisti neli üksikaktsiate positsiooni. Osad neist olid pikaajalise dividendiportfelli koosseisus (näiteks Emerson Electric, mille müügi põhjuseid lahkasin pikemalt selles postituses), üks ka spekulatiivne positsioon (Gilead Sciences). See viimane sai maha müüdud 18. ja 19. märtsil, mil aktsia hind jõudis oodatava koroonavaktsiini uudise valguses viimase paari aasta kõrgtasemeni. Siiski oli peamiseks müügi põhjuseks see, et selleks ajaks oli enamuse teiste aktsiate hind langenud veebruari kõrgtasemest -30% kuni -40% ja tundus igati mõistlik võtta Gileadist kasum välja ning suunata see raha suurema tootluspotentsiaaliga aktsiatesse.

Siin on pilt sellest, kuidas on käinud nende 5 aktsia käsi, mida soetasin just nimelt neil päevil müügist saadud raha eest (eri värvi joongraafikud). Gileadi positsiooni edasine käekäik on näidatud küünalgraafikuna (-18%).

Päris õnnestunud otsus, kas pole?! Neist viiest ostust kolm on kenasti ületanud ka sama perioodi S&P 500 indeksi tootlust (+44%). Vahest siiski ikkagi tuleb revideerida oma portfelli ja püüda lõigata kasu turuliikumistest.

Tegelikult tahtsin uuesti ära mainida ka selle, kui põnev on ikka vaadata väikseid numbreid kasvamas. Täna on kasvutrajektooril pigem mu ettevõtte aktsiaportfell ja seepärast teevad ennekõike rõõmu just nimelt firma kontole laekuvad dividenditulu numbrid. Eriti veel siis kui neid summasid möödunud aastaga kõrvutada.

Kui 2019. aastal laekus septembris firmale dividende 77 euro väärtuses, siis selle aasta septembris juba 177 euro väärtuses. Möödunud aastal oli dividendimaksjaid 2, sel aastal 4.

Mina ei tea, midagi nendes dividendilaekumistes on, mis mulle ikka väga meeldib. Küll on tore oma progressi just nimelt nõnda mõõta. Jah, eks ka see valmistab rõõmu, et portfelli turuväärtus on kasvanud, kuid olgem ausad, seda turuväärtuse numbrit ei kontrolli meist keegi. Tõsi, ka dividenditulu on ajas kõikuv, kuid nagu kirjutasin selles ammuses postituses, siis oluliselt vähem kui aktsiate hinnad.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Natalja says

    Tere.
    Mind huvitab miks 2018. aasta dividenditulu oli prognoositavast tulust vähem?

    • Dividend Investor says

      Kajastasin seda pikemalt selles postituses.

      Lühidalt: Aasta alul paika seatud prognoosile jäi tulemus alla peamiselt tingituna paari dividendifookusega ETFi müügist (ja sealt saamata jäänud dividenditulust). Samuti mõjutasid tulemust oluliselt 3 Balti aktsia erinevatel põhjustel saamata jäänud dividendimaksed – Harju Elekter sai maha müüdud, Olympic võeti üle ja dividende ei makstud jne.

  2. Võibolla oled seda ka kuskil varasemas postituses maininud, aga huvitav oleks teada – kui suur osakaal Sinu portfellist asub Balti turul, USA turul, Aasia turul jne? Ligilähedaselt. Ja kui suurt tähelepanu sellisele jaotusele üldse pöörad?

    Tänan järjekordse huvitava postituse eest!

    • Dividend Investor says

      Eraisiku portfelli osas on mul seda lihtne kohe järgi vaadata, sest olen minevikus ehitanud ühe ülevaatliku Exceli tabeli. Sealt näen, et Baltikumis on eraisiku aktsiaportfellist 4%, USAs 53%, Suurbritannias 15%, euroala aktsiates 22% ja globaalse ulatusega ETFides 7%. Ettevõtte portfell on laias laastus sarnase jaotusega – erinevuseks see, et sealt puudub Baltikum täielikult ja globaalse ulatusega ETFe on rohkem (ca 25%).

  3. Kas see, et eurod ja dollarid mitmuses aga naelsterling ainsuses tähendab, et dividenditulu laekus £1? 🙂

    Tundub, et tegu oli vägeva mõttefoorumiga igatahes. Olen ka mujalt näinud praeguseks väga positiivset tagasisidet.

    • Dividend Investor says

      Sel korral tuli naelsterlingites tegelikult päris kopsakas summa, üle 200 GBP isegi 🙂

      Aga jah, üritus oli tore ja mulle tundub, et üha enam on see muutumas ainsaks suuremaks investeerimiskoolituseks, mis ei ole mõeldud algajatele, vaid pigem edasijõudnud ja juba kogemusega aktsiainvestoritele. Eks näis, mis teemad kevadel plaani võtame. Kui kellelgi on ettepanekuid, siis võib siia kommentaaridesse neid julgelt kirja panna!

  4. Meelis says

    Igaks juhuks küsin, kas mainitud igakuine dividenditulu on nn puhastulu, kuskohast on haldustasud ja maksud maha arvatud? Tänud ette!

    • Dividend Investor says

      Jah, tegu on niinimetatud neto dividendituluga. Dividenditulust on maha arvatud välismaal kinni peetud tulumaks. Muud tasud lähevad täiendavalt maha jooksvalt panga- või maaklerkontolt sõltuvalt sellest kas ja kui palju tehinguid teen ning kas teenusepakkuja võtab igakuist konto hooldustasu või mitte.

  5. Tere. Oled varem maininud maksude osa portfellis. Kas oskad öelda, kas USA MLP 40% maksumäärast välisinvestoritele saaks pääseda näites läbi MLP ETF-i investeerides?

    • Dividend Investor says

      Olen MLPde maailma mõni aeg tagasi uurinud ja vähemalt toona mõistsin asju nõnda – MLPd on vabastatud ettevõtete tulumaksust, kuid samas kehtib neile kohustus välja maksta suur osa oma teenitud kasumist kasumijaotistena (dividendidena). Kuna MLPdel ettevõtte tasandil tulumaksukohustus puudub, siis maksustataksegi kõrgemalt just nimelt need väljamaksed. Seda sõltumata sellest, kas osanikuks on kodumaine või välismaine investor. Lisaks on seal veel palju nüansse, mis puudutavad ennekõike USA investoreid (kas väljamakse oli parasjagu kapitali tagastus või kasumijaotis, eraldi maksuvormil deklareerimise kohustus jmt). Vähemalt minuteada ei päästa läbi ETFi investeerimisega sellest kõrgemast maksust.

      Oma kogemusest oskan lisaks välja tuua seda, et kui mingil juhul justkui tundus, et sain hakkama madalama maksumääraga, siis järgmise 9-12 kuu jooksul tehti ikkagi nii-öelda korrigeerimine ehk võeti maaklerkontolt maksu juurde (alul rakendus 15% maksumäär, hiljem võeti juurde ja lõpuks rakendus ikkagi kõrgem määr).

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.