fbpx

Dividendifookusega fondid Kasvukontol ja 1 aasta Kasvukontot

Olen juba korra kirjutanud võimalusest kaasata Kasvukontol oma portfelli erinevaid niinimetatud megatrendidele panustavaid fonde. Näiteks saab panustada nii automatiseerimise ja robootika võidukäigule, küberturvalisuse firmade edule, aga ka puhta energia tootjatele ning tervishoiuinnovaatoritele. Sel korral kirjutan pikemalt veel ühest võimalikust investeerimisstrateegiast. Selleks on dividendistrateegia ehk panustamine ennekõike dividende maksvatele ettevõtetele.

Dividendifookusega fondid Kasvukontol

LHV pakub Kasvukonto fondivalikus kokku kolme ainult dividendiaktsiatesse raha paigutavat fondi. Nendeks on:

  1. Dividendimaksjad – iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETF (kauplemissümbol ISPA)
  2. Eurotsooni dividendimaksjad – SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETF (kauplemissümbol SPYW)
  3. USA dividendimaksjad – SPDR S&P U.S. Dividend Aristocrats UCITS ETF (kauplemissümbol SPYD)

Neist esimene paigutab raha dividende maksvatesse aktsiatesse üle kogu maailma, teine keskendub euroala dividendiaktsiatele ja kolmas USA pika dividendimaksete tõstmise ajalooga dividendiaktsiatele. Alljärgnevalt uurime, millest täpselt iga nimetatud fond koosneb, kuidas fondidesse investeerimisobjekte valitakse ja lõpetuseks pakun välja ka paar dividendifookusega ETFe sisaldavat Kasvukonto mudelportfelli.

Globaalsed dividendimaksjad

Globaalsetesse dividendimaksjatesse saab Kasvukonto alt investeerida iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETFi abiga. Kasvukonto fondivalikust leiab selle fondi, kas kauplemissümboli ISPA või märksõna „dividendimaksjad“ alt.

Millest siis koosneb iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETF? Nagu ka nimi viitab, siis tegu on üle maailma dividende maksvaid aktsiaid välja valiva börsil kaubeldava fondiga. Samas siin tuleb kohe mängu esimene nüanss, miks ainuüksi nime järgi fondivalikut teha ei tasu. Kuigi fondi nimes on sõna globaalne, siis kõikide riikide aktsiaid ETFist ei leia. Fondi alusindeks STOXX Global Select Dividend 100 pannakse kokku ainult arenenud tööstusriikide börsidel kaubeldavatest dividendiaktsiatest. Veelgi enam, nii indeks kui ka fond ise kaasavad üksnes 100 erinevat aktsiat. Teadupärast ulatub arenenud riikide börsidel noteeritud aktsiate arv samas pigem tuhandetesse.

Seega esimene tähelepanek ongi see, et kuigi tegu on globaalse ulatusega fondiga, siis välja valitakse kõigest 100 dividendiaktsiat. 40 aktsiat pärinevad Ameerika mandri börsidelt, 30 Euroopa ja 30 Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide börsidelt. Järgmine samm kõnealuse dividendiaktsiate indeksi ja fondi portfelli koostamisel on dividendimaksete ajaloo kontrollimine.

Qontigo ehk indeksikompanii, kes kõnealust indeksit koostab, on igale potentsiaalsele portfelli kandidaadile seadnud muuhulgas järgmised nõudmised:

  1. Ettevõte peab olema maksnud dividende vähemalt neljal aastal viimasest viiest aastast.
  2. Ettevõtte dividendimakse peab olema sama suur või suurem kui 5 aastat tagasi.
  3. Ettevõtte peab olema teeninud viimasel majandusaastal kasumit.
  4. Maksimaalselt võib ettevõte dividendidena välja maksta 60% teenitud kasumist.

Kõik kõnealuse filtri läbinud aktsiad reastatakse seejärel nende dividendimäära alusel kahanevalt ja valitakse välja 40 kõige kõrgema dividendimääraga aktsiat Ameerika börsidelt, 30 Euroopa börsidelt ja 30 Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide börsidelt. Ülejäänud firmad jäetakse kõrvale. See tähendab siis seda, et indeksisse ja seeläbi ka fondi portfelli jõuavad vaid iga regiooni kõige kõrgema dividendimääraga aktsiad.

Mõnes mõttes tundub kogu ülalkirjeldatu päris hea valikukriteeriumina, kas pole?! Tegelikult sõltub see nüüd iga investori investeerimiseesmärgist. Eelkirjeldatud viisil fondi portfelli koostamise selge pluss on tõsiasi, et selline portfell pakub oluliselt kõrgemat dividenditulu kui kõigi globaalsete aktsiate omamine. Näiteks augusti lõpu andmetele baseerudes on võimalik laiapõhajalisse STOXX 1800 indeksit järgivasse ETFi investeerides teenida dividendimäära 2,4%. Samas STOXX Global Select Dividend 100 portfell keskendub kõrge dividendimääraga aktsiatele ja pakub dividenditootluseks koguni 4,7%. Seda on pea kaks korda enam. Teisisõnu selle asemel, et kõigisse globaalsetesse aktsiatesse investeeritud 10 000 euro pealt teenida oodatavalt 240 eurot dividenditulu aastas, on iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETFi oodatav aastane dividenditulu 470 eurot.

iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETF on loodud 2009. aasta lõpus. Viimase 10 aasta dividendimaksete ajalugu on välja toodud alljärgneval graafikul.

Kui me uurime, millistesse majandussektoritesse on fond enamuse oma investeeringutest paigutanud, siis näeme, et üle kolmandiku rahast on läinud finantssektori aktsiatesse. Sellest pea poole moodustavad pankade ja teise poole kindlustusfirmade aktsiad. Suuruselt järgmised majandussektorid on kinnisvara ja kommunaalteenuste firmade aktsiad. Lisaks jääb silma, et näiteks tehnoloogiasektori ja tervishoiusektori aktsiate osakaal on päris madal.

Riikide lõikes fondi portfelli jaotust vaadates ilmneb, et kõige suurem osa rahast (22%) läheb USA aktsiaturule, pea 11% moodustavad Hongkongi aktsiad ja 9% nii Austraalia kui ka Kanada dividendiaktsiad.

Nagu öeldud, siis investeerimiseesmärgid võivad olla erinevad. See, kes hoolibki ainult võimalikult kõrgest oodatava dividenditulu saamisest, võib täiesti selle fondiga rahulduda. Samas aktsiatesse raha paigutades huvitab paljusid investoreid ikkagi kogutootlus. See kujuneb kahe teguri koosmõjul: saadud dividendid pluss aktsiate hinnatõus. Seega kui ka sinu huvi on leida ikkagi võimalikult hea oodatava kogutootlusega fond, siis tasub uurida pisut ka mineviku tootlusnumbreid.

Ennekõike on mõistlik võrrelda tootlusnumbreid mõne sellise fondi või indeksiga, mis kaasab kõik globaalsed aktsiad. Teisisõnu uurida, kas ülalkirjeldatud valikufiltri kasutamine mõjus kogutootlusele positiivselt või negatiivselt. STOXX Global Select Dividend 100 puhul on mõistlik võrrelda selle 100 dividendiaktsiast koosneva portfelli tootlust kõigi sama piirkonna aktsiatega ehk STOXX Global 1800 indeksiga. Kogutootluse numbrite võrdlus on välja toodud alljärgneval graafikul.

Graafiku ülemisel paneelil on tootlusnumbrite võrdlus mõõdetuna alates 2012. aasta algusest, alumisel graafikul näeme kogutootluse numbrite võrdlust kalendriaastate kaupa. Nagu näha, siis vähemalt vaatlusaluse veidi pikema kui 8 aasta jooksul on STOXX Global Select Dividend 100 tootlus jäänud alla laiapõhjalisele ligi 1800 aktsiat kaasavale indeksile.

Eurotsooni dividendimaksjad

Euroala dividendiaktsiatesse on võimalik Kasvukonto kaudu investeerida läbi SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETF nime kandva börsil kaubeldava fondi. Fondi kauplemissümbol on SPYW. Selle ETFi portfell pannakse kokku vastavalt S&P Euro High Yield Dividend Aristocrats indeksile. Kõnealune indeks koondab endast 40 euroala börsidel kauplevat dividendiaktsiat. Euroala dividendiaristokraadi tiitli saavad sellised firmad, mis on järjepanu maksnud stabiilseid või kasvavaid dividende vähemalt 9 aastat. See tähendab, et indeksisse saavad ainult sellised ettevõtted, mis viimase 9 aasta jooksul oma dividendimakseid kärpinud ei ole.

Kõnealune kriteerium on niinimetatud miinimumnõue, mida aktsiad täitma peavad. Kõik sellise kvaliteedifiltri läbinud aktsiad reastatakse seejärel oodatava dividendimäära alusel kahanevalt. Indeksisse ja seeläbi ka fondi valitakse 40 kõige kõrgema dividendimääraga euroala dividendiaristokraati. Selle postituse kirjutamise hetkel on fond viimase 12 kuu jooksul dividendidena välja maksnud 0,6413 eurot osaku kohta, mis teeb dividendimääraks 3,3%.

Kuna valikukriteeriumid on suhteliselt kitsad ja konkreetsed, siis toimub nii indeksi kui ka fondi koosseisus päris sagedasi muutusi. Viimaste andmete kohaselt on fondi suurimad investeeringud Soome energiafirma Fortum (5,2% osakaaluga), Hispaania energiaettevõte Red Electrica (4,6%), Saksamaa kindlustuskontsern Allianz (4,6%) ja Prantsuse energiagigant Total (samuti 4,6%). Majandussektorite lõikes on esirinnas kommunaalteenuste ettevõtted (kokku 22% fondi mahust), tööstussektori firmad (15%) ja keemiatööstuse ettevõtted (15%). Riikide lõikes pärineb hetkel kõige suurem osa firmadest Saksamaalt (26%), millele järgnevad Prantsusmaa (24%) ja Hollandi (11%) ettevõtted.

Lähtudes selle fondi kokku panemise reeglitest võiks oodata, et dividenditulu peaks läbi aastate olema kasvav või vähemalt stabiilne. Meenutuseks, et indeksisse ja seeläbi ka fondi said ainult selliseid tublid dividendimaksjad, mis on dividendimakseid kasvatanud või stabiilsena hoidnud vähemalt 9 aastat järjepanu. SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETFi viimase 8 aasta dividendimaksete ajalugu on näha alltoodud graafikul.

Nagu näeme, siis fondi dividendimaksed ei ole olnud ajas kasvavad. Ka stabiilseks ehk samal tasemel püsivaks ei saa neid kahjuks nimetada. Millest siis selline tulemus? Põhjuseks on siinkohal asjaolu, et kuigi fondi kaasatavad aktsiad ise on stabiilsed dividendimaksjad, siis see, kuidas fond neid kokku kombineerib (ja vahest ka asendab), viib pisut kõikuvama dividenditulu tulemuseni. Kuidas aga on lood selle fondi kogutootluse numbritega? Mäletatavasti sõltub aktsiainvesteeringu tootlus ikka vähemalt kahest komponendist – aktsiate hinnatõus pluss teenitud dividenditulu. Kõnealuse euroala dividendiaristokraatide fondi alusindeksi ja kõigi Euroopa aktsiate kogutootluse võrdlus viimase 10 aasta jooksul on välja toodud alljärgneval graafikul.

Graafikult näeme, et mingil perioodil on dividendiaristokraadid kogu Euroopa aktsiaturule veidi alla jäänud, siis jälle turgu tervikuna ületanud. Vähemalt kõnealuse 10-aastase investeerimisperioodi lõpuks on dividendiaristokraatide kogutulemus kriipsuvõrra parem kui Euroopa aktsiatel tervikuna.

USA dividendimaksjad

Kasvukonto fondivalikus peitub märksõna USA dividendimaksjad taga SPDR S&P U.S. Dividend Aristocrats UCITS ETF. Fondi kauplemissümbol on SPYD. ETFi alusindeksiks, mille järgi fondi investeeringute portfell kokku pannakse, on S&P High Yield Dividend Aristocrats nime kandev indeks. Sellesse indeksisse pääsevad sellised USA ettevõtted, mis on järjepanu oma dividendimakseid kasvatanud vähemalt 20 aastat.

Kas panite tähele? Võrreldes euroala aristokraatide indeksiga on siin kaks olulist erinevust. Esiteks on nõue, et dividendimakse peab olema kasvanud igal aastal. See tähendab, et isegi kui firma jätab dividendimakse möödunud aastaga samale tasemele, siis ikkagi ei sobi see ettevõte enam indeksisse ja ka ETFi. Seega võime öelda, et see dividendimaksete kriteerium on justkui rangem. Teine erinevus tuleb sisse dividendimaksete ajaloo pikkuse vallast. Teisisõnu USA aktsiate puhul vaadatakse ajas tagasi tervenisti 20 aastat. Jällegi, oluliselt rangem tingimus kui euroala aktsiate puhul olnud 9 aastat.

Üheks oluliseks erisuseks on antud indeksi ja fondi puhul veel see, et ei eksisteeri ülempiiri komponentide arvu osas. iShares STOXX Global Select Dividend 100 UCITS ETFil oli selleks näiteks 100 erinevat aktsiat ja SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats UCITS ETFi puhul 40. SPDR S&P U.S. Dividend Aristocrats UCITS ETF kaasab fondi kõik sellised firmad, mille puhul see minimaalselt 20 järjestikuse aasta dividendikasvu tingimus on täidetud. Hetkeseisuga on fondis 117 tublit USA dividendimaksjat. Fondi suurimateks positsioonideks on selle postituse kirjutamise hetkel energiafirma Exxon Mobil (2,2% fondi mahust), telekomihiid AT&T (2,2%), börsil kaubeldav kinnisvarafond National Retail Properties (1,9%) ja finantssektori firma People’s United Financial (1,7%). Majandussektorite lõikes on esirinnas tööstussektori aktsiad (18%), millele järgnevad finantssektori (18%) ja esmatarbekaupade sektori ettevõtted (14%). Fond investeerib ainult USA aktsiatesse.

ETFi viimase 12 kuu dividendimaksete baasilt arvutatud dividendimäär on hetkel 2,5%. Uurides järgmise sammuna fondi dividendide väljamaksete ajalugu, avaneb järgmine pilt.

See on juba dividendiinvestori jaoks päris kena vaatepilt, kas pole?! Järjepanu igal aastal tõusvad dividendimaksed alates fondi loomisest 2011. aastal. Selle ligikaudu 9 aasta jooksul on SPDR S&P U.S. Dividend Aristocrats UCITS ETFi investori poolt saadav dividenditulu kasvanud ligikaudu 88%. See teeb keskmiseks aastaseks dividenditulu kasvunumbriks ligikaudu +7,5%.

Dividenditulu on samas mäletatavasti siiski vaid üks komponent kogutootlusest. Alljärgneval graafikul on välja toodud kõnealuse ETFi alusindeksi tootluse võrdlus kogu USA aktsiaturu koondindeksiga.

Näeme, et enamuse ajast on kogutootluse numbrid käinud suhteliselt ühte jalga. Vahe on sisse kärisenud 2019. aasta viimasest kvartalist alates. Peamiseks põhjuseks on siinkohal asjaolu, et fondis praktiliselt puuduvad tehnoloogiasektori aktsiad. Need, mis viimase aasta-pooleteise jooksul on USA aktsiaturul nautinud eriti tugevat hinnatõusu.

3 võimalikku mudelportfelli

Järgnevalt pakun välja kolm võimalikku mudelportfelli kandidaati, mis kõik on nii-öelda kaldu dividendiaktsiatesse investeerimise poole. See tähendab, et võrreldes teiste investeerimisstrateegiatega pakuvad need edaspidi tõenäoliselt turu keskmisest rohkem dividenditulu. Juhul kui sind huvitavad ka muud võimalikud mudelportfellid, siis need leiad sellest põhjalikust postitusest.

1. Põhirõhk dividenditulul

Selle võimaliku mudelportfelli puhul on põhirõhk dividenditulul. Seda fondijaotust võivad kaaluda need, keda huvitabki ennekõike võimalikult kõrge dividenditulu teenimine ja aktsiate hinnatõusupotentsiaal on teisejärguline. Mudelportfell ise näeb välja järgmine.

Nagu öeldud, siis selliselt kokku pandud portfelli fookuses on saadav dividenditulu. Kui globaalne aktsiaturg tervikuna pakub täna keskmiselt 1,7% dividendimäära, siis ülaltoodud mudelportfelli oodatav dividenditootlus on 3,8%.

2. Ainult aristokraadid

Selle võimaliku mudelportfelli puhul on põhirõhk saadava dividenditulu stabiilsusel ja kasvul. See tähendab, et portfelli leiavad tee ainult pikaajaliselt stabiilseid või kasvavaid dividende maksvad firmad. See on kindlasti ka antud portfelli suurim pluss. Samas võimaliku puudusena saab välja tuua selle, et nõnda portfelli kokku pannes koosneb see ainult ligikaudu 150-160 aktsiast. Neist 40 pärinevad euroalalt ja pea 120 USAst. Maailmas on samas erinevaid börsil kauplevaid aktsiaid tuhandeid. Seega jääb portfelli nõnda kokku pannes suuresti välja nii USA tehnoloogiasektor, aga ka näiteks Hiina aktsiaturg.

Nõnda kokku pandud portfelli oodatav dividendimäär on selle postituse kirjutamise hetkel ligikaudu 2,8%. Meenutuseks, kogu globaalse aktsiaturu keskmine on hetkel 1,7%.

3. Dividendisuunitlusega aktsiaportfell

Nii esimese kui ka teise mudelportfelli üheks kitsaskohaks oli see, et portfelli jõuab siiski suhteliselt väike arv ettevõtteid. Lisaks jäävad täielikult välja arenevate riikide aktsiad ja suhteliselt tagasihoidliku osakaalu moodustavad nii tehnoloogiasektori kui ka tervishoiusektori aktsiad. Selleks, et jõuda paremini hajutatud portfellini, võib kaasata ühe komponendina kogu maailma aktsiaturgu hõlmava fondi. Kasvukonto raamistikus on selleks maailma ettevõtete nime all leiduv Vanguard FTSE All-World UCITS ETF. See fond sisaldab nii arenevate kui ka arenenud tööstusriikide aktsiaid, kokku enam kui 3500 erinevat väärtpaberit.

Seega parema tasakaalu saavutamiseks võib kaaluda kahe dividendiaristokraatide ETFi ja kõnealuse laiapõhjalise aktsiafondi kombineerimist. Tehes seda näiteks alltoodud viisil kujuneb portfelli oodatavaks dividendimääraks 2,3%.

1 aasta Kasvukontot

Septembriga sai täis ka 1 aasta sellest samast minu reaalelulisest Kasvukonto eksperimendist. Nimelt otsustasin 2019. aasta septembri lõpus avada omale Kasvukonto, lisada sinna iga kuu alul 100 eurot automaatse püsikorraldusega pluss aktiveerida mikroinvesteerimise võimaluse. Mis on seis tänaseks?

Selle möödunud 12 kuu jooksul moodustasid regulaarsed sissemaksed kokku 1200 eurot. Mikroinvesteerimisega lisandus 291 eurot. See teeb keskmiselt 24 eurot kuus. Seega olen ise raha sisse pannud 1491 eurot. Aastaga olen dividende teeninud 9,72 eurot, kusjuures viimase kvartali dividendimakse peaks laekuma õige pea. Selle oodatava dividendimakse summa on nüüd juba palju suurem – ligikaudu juba 7,50 eurot kõigest ühe kvartaliga. Nagu näha, siis regulaarselt investeerides kasvab dividenditulu ikka õige tempokalt. Selle 1-aastase investeerimisperioodi jooksul on juhtunud ikka päris palju. Mõnes mõttes alustasin selle eksperimendiga nüüd tagantjärele vaadates peaaega aktsiaturgude tipust. Umbes 4 kuud veel tõusutrend jätkus, kuid siis tuli pandeemiakriis ja minu Kasvukonto valikus olnud fond (VWRL) langes umbes pooleteise kuu vältel enam kui -30%.

Vanguard FTSE All-World ETFi hinnadünnamika viimase aasta jooksul

Samas siin tulebki kohe välja ka regulaarse investeerimise suur pluss. Kui jätkata investeerimist ka langusfaasis, siis nüüd saab oma portfelli lisada fondiosakuid senisest soodsama hinnaga.

Tagasi eksperimendi tulemuste juurde. Tasudeks on aasta jooksul läinud ligikaudu 15 eurot ehk 1% sisse pandud rahast. Igatahes pärast ühe aasta pikkust eksperimenti olen omadega plussis ligikaudu 3%. Arvestades maailma majanduses ja finantsturgudel toimuvat, on see igati hea tulemus.

Minevik minevikuks, aga mind hakkas hoopis huvitama, et mis võiks olla seis 4 aasta pärast ehk siis kui olen oma eksperimendiga jõudnud 5. sünnipäevani. Selle jaoks võtsin appi mõni aeg tagasi meisterdatud investeerimiskalkulaatori. Eeldan arvutuste tarbeks, et jätkan igakuise 100 euro suuruse püsimaksega ja mikroinvesteerimisest lisandub ligikaudu 24 eurot kuus. Just nii palju nagu möödunud aasta jooksul. Kõik kulud, nii tehingu- kui ka hooldustasud, on juba arvesse võetud. Kalkulaator näitab mulle, et 5. aasta lõpuks olen ise sisse maksnud 7440 eurot. Eeldades, et aktsiad näitavad sel investeerimisperioodil keskmiseks aastaseks tootluseks ligikaudu +8%, jõuaks Kasvukonto väärtus selleks ajaks 8758 euro tasemele. See on juba päris korralik summa, kas pole?! Eriti kui arvestada seda, et ise ei pea selle 5 aasta jooksul ikka kohe üldse mingit vaeva nägema.

Loomulikult tekkis huvi ka selle vastu, et mis siis kui jätkan sama moodi veel pikemalt. Milline oleks seis minu eksperimendi 10. sünnipäeval? Või 15. sünnipäeval? Kalkulaatorist numbreid läbi lastes ilmnes, et jätkates samal rajal 10 aastat oleksin ise selle aja jooksul sisse maksnud kokku 14 480 eurot ja portfelli oodatavaks väärtuseks on 21 169 eurot. Eksperimendi 15. aasta lõpuks moodustaks ise sisse pandud raha 22 320 eurot, portfelli oodatav väärtus aga juba nii palju nagu 38 758 eurot.

Lisan siinkohal ka kalkulaatori enda, et igaüks saaks ise läbi mängida, kuidas muutub tulemus kui muuta investeeritava summa suurust ja investeerimisperioodi pikkust. Summa osas kasutasin mina siis nii regulaarse sissemakse summat (100 eurot kuus) pluss keskmist oodatavat mikroinvesteerimisest lisanduvat summat (24 eurot kuus). Juhul kui soovid niinimetatud inflatsiooniga kohandatuid numbreid, siis tasub keskmise aastase tootlusnumbrina kasutada näiteks 5% või 6%. See on läbi aja olnud aktsiaturgude keskmine aastane reaaltootlus ehk tootlus miinus inflatsioon.

Kuidas seda 1. aastat siis kõnealuse eksperimendi valguses kokku võtta? Minu jaoks läbi kahe märksõna – mugav ja muretu. Ei mingit mõtlemist, planeerimist ja tehingute tegemist. Kõik käib automaatselt. Samas, mis veelgi olulisem – ei mingit emotsiooni. Eks see emotsiooni olemasolu või puudumine aktsiahindade kiire languse korral võib sõltuda ka investeeritavatest summadest, kuid kuna tegu on niivõrd automaatse lahendusega, siis vähemalt minu jaoks töötab ja toimib see kõik kusagil taustal. Kuu lõpus oma rahaasjadest kokkuvõtteid tehes vaatan üle, mis on hetkel Kasvukonto portfelli väärtus ja kas viimase kuu jooksul dividende olen saanud või mitte. See ongi kõik.

Kuidas siis edasi? Kas jätkan selle eksperimendiga? Vastus on jah! Nagu öeldud, siis mugav, muretu ja selliste summade indeksfondidesse paigutamisel ka kuluefektiivsuse valguses igati mõistlik lahendus.

Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös LHV Pangaga.

Värsked postitused, uudised ja sooduspakkumised otse sinu postkasti!

Comments

  1. Anonüümne says

    Kui võtta ainult mikro investeering 24 eur ja 7 % aastane tootlus. ning 1 aasta ja maksta ka haldus tasusid siis on ainuke kasu saaja Pank ning ise jääd sügavasse miinusesse millele lisandub ka inflatsioon. Lisatud kalkulaator haldustasusid vist ei arvesta.

    Jõudu

    • Dividend Investor says

      Kalkulaator võtab arvesse kõik kulud – nii tehingutasu 1% igalt ostusummalt kui ka haldustasu ehk 0,05% kuus portfelli turuväärtuselt pluss käibemaks. Seega sinu poolt mainitud sisendite kohaselt (24 eurot kuus, 7% aastane tootlus ja horisont 1 aasta) ületab oodatav portfelli väärtus sissemakseid (292 eurot vs 288 eurot).

      Tegelikult see kalkulaator ülehindab paljude jaoks kulusid. Peamiselt seetõttu, et esimene aasta on kõigil ilma haldustasuta pluss lisaks veel asjaolu, et alla 26-aastased saavad nautida üldse haldustasuta Kasvukonto kasutamist.

      • Anonüümne says

        🙂 aga väljamakse on 11 € + 0,3%, ja see 292 tundub et on ka veel väikese arvutus veaga. Aga eks pikas perspektiivis ole pilt parem, ainult jääb tõdeda et 7 % on ikka väga julge ootus pikas perspektiivis.

      • Dividend Investor says

        Müügi tehingutasu jäi mul tõesti arvestamata. Ses osas sul õigus. Samas on Kasvukonto mõeldud ikka pigem pikemaajaliseks investeerimiseks kui 1 aasta. Või siis ma sõnastaksin isegi nii, et aktsiatesse investeerimise puhul tasub oma horisont ikka omajagu pikemaks lükata.

        Aktsiaturgude ajalooline keskmine tootlus on olnud umbes 8-12% aastas. Sõltuvalt siis riigist ja parasjagu vaatlusalusest aastakümnetes mõõdetavast perioodist. Seega ma ei ütleks, et 7% on ebamõistlik. Samas ma saan aru, kust pärinevad need kahtlused ja kõhklused. Täna tundub, et aktsiaturg on ülespoole rühkinud üpris pikalt, valuatsioonid on keskmisest kõrgemad jne. Lõpuks sõltubki kõik ju ka horisondist. Mis on tõenäosus, et 2021. aasta tootluseks kujuneb +7%? Ürpis väike, kas pole?! Aga tõenäosus, et keskmiseks aastaseks tootluseks kujuneb +7% ajavahemikul 2021-2030? Vähemalt minu jaoks päris märkimisväärne.

      • Haldustasu puhul oluline aspekt on väikeste summadega see min 0,50€ + km punkt. Seda ei paista kalkulaator arvestavat? 292€ portfelli puhul on see näiteks 0,20% kuus, mitte 0,06%.

      • Dividend Investor says

        Tõsi, siinkohal läksin kalkulaatoriga lihtsuse teed ja kasutasin tasuna 0,05% kuus. Alates 1000 euro suurusest portfellist see miinimumi mõju kaob.

  2. Tänud huvitava postituse eest! Kuna tekstis mainitud fondid tekitasid huvi ka väljaspool Kasvukontot, siis otsisin vastavad tickerid välja ka Swedbanki aktsiaotsingust. SPYW kohta leidsin näiteks sellise vaste: SPDR S&P EURO DIV ARISTOCRATS
    SPYW.DE (EUR). Tundub justkui sama, aga nimes puudub UCITS ETF. Sarnane teema ka VWRL nimega. Kas on võimalik, et sama tickeriga tulevad välja erinevad ETF-id või on tegu ikka sama fondiga?

    • Dividend Investor says

      Erinevad maaklerid ja platvormid võivad kuvada ETFide nimesid erinevalt. Seepärast käib ETFide puhul otsimine ja ostmine ikka peamiselt ticker’i (pluss börsi) alusel. Seega kui näed, et kauplemissümbol, valuuta ja börs korrektsed, siis oled jõudnud ka õige fondini.

  3. MarkoL says

    Tere,
    Kas peale selle artikli jaoks koostatud analüüsi teed muudatusi oma kasuvkonto fondide valikus? (Ma ei tea hetkel kas kasvukonto fonde saab muuta). Saan arut, et kasvukonto hetkel teil on VWRL 100%

    • Dividend Investor says

      Ei, mina hetkel oma Kasvukonto valikus muudatusi ei tee. Jätkan 100% VWRL fondiga.

  4. Meelis says

    Väga hea artikkel, sain juurde kindlust ja teadmist, et olen ikka õigel teel:-) Oman juba pikemat aega näidisportfelli nr.1. Selle aasta kevadel suure languse ajal sai suurendatud sissemakseid ning soetatud kõike odavamalt veel juurde. Kõik saadud dividendid lähevad mul lisaks mikroinvesteerimisega seotud kontole robootika ja automaatika fondi. Selle fondi väärtus kasvab mul mühinal. Kokku ongi Kasvukontos 4 fondi. Olen enda valiku ja süsteemiga täitsa rahul ning sain sellele veel kinnitust, tänud:-)

    • Dividend Investor says

      Tore, et kirjatükk meeldis ja samuti rõõm lugeda, et investeeringud kasvutrajektooril. Edu ka edaspidiseks!

  5. Raino says

    Tere,

    Minul tekkis üks küsimus. Mis see mikroinvesteering on? 100 eurot kuus kasvukontole, aga see 24 eurot jääb selgusetuks. Võibolla natuke rumal küsimus, aga olles väga algaja, siis pigem küsin 🙂

    Jõudu!

    • Dividend Investor says

      Sisuliselt on tegu võimalusega lasta ümardada kõik deebetkaardiga tehtud maksetehingud täiseurodeni ja selle summa ning ostuarve vaheline summa kanda investeerimiseks Kasvukontole. Näiteks kui kaardimakse summa on 2,1 eurot, on järgmine täisarv 3 eurot. Nende kahe arvu vahe ehk 90 senti ongi mikroinvesteeringu summa, mis kantakse automaatselt iga päeva lõpus Kasvukontole. Loodan, et oli abiks!

      • Raino says

        Ma juba veidi peale kirjutamist jõudsin kuskil su artiklis juba selle lingini, kus rääkis või suunas LHV enda lehepeale ja sain aimu, millega tegemist 🙂

        Igatahes super sisu ja lugemist kui palju!

      • Dividend Investor says

        Tore, et meeldib ja aitäh, et külastad!

  6. Raino says

    Tahaks panustada sellesse VWRL ostmisesse, aga ettevõtte konto all on see nimetusega XETRA vwrl – vanguard ftse all-world ucit ja teine variant on NYSE.. otsisin siit infot ka, aga kuidagi ei leidnud, et mis on vahe. Erinevad börsid? Erinevad asukoha riigid, mis puudutab maksuefektiivsust?

    • Dividend Investor says

      Veidi keeruline on aru saada, mida täpselt silmas pead. Üldiselt on alati oluline, et nii kauplemissümbol kui ka börs oleksid korrektsed. Uuri Vanguardi enda kodulehelt, millisel börsil vastav ETF kaupleb ja millise kauplemissümboli all.

  7. Raino says

    LHV pakub VWRL-i kahel börsil. Üks XETRA ja teine NYSE. XETRA nagu ma vist leidsin, on saksamaa ja NYSE on usa. Küsimus oli siis selles, et kumb neist mõistlikum võtta on? Aga õige vastus on vist pigem XETRA?

    • Dividend Investor says

      Sõltub sellest, millises valuutas soovid fondi osta. Nagu ütlesin, siis mine Vanguardi ja selle fondi kodulehele ning sealt näed kogu infot.

  8. Raino says

    EUR oleks mõistlikum, aga jääbki selgusetuks hetkel algajale, et kas see XETRA on EUR või lõpuks hoopis nael. NYSE vist tundub USD olema. Tulingi targematelt küsima 🙂

    • Dividend Investor says

      Mul on tunne, et sa tegelikult ei pea silmas lihtsalt NYSE, vaid NYSE Euronext Amsterdami börsi ja seal kaupleb ka kenasti eurodes.

  9. Raino says

    Jah, tõsi. Minu paha. Seal oli tõesti see Euronext Amsterdam 🙂 Mis vahe neil kahel siis üldse on ? Lugesin ka su maksuefektiivsuse postitust ja pigem sealt tulnudki see küsimus, et kui on valida, siis ei laseks maksustada neid dividende kui ei pea.. ja kõik need detailid ajavad kogu selle suure informatsioonitulva sees veidi segadusse. Et kui ma neist kahest tahan valida ühte, mis ettevõtte alt investeerides oleks mõistlikum maksuefektiivsuse mõttes.. otsin ja uurin, aga no mitte ei saa kuskilt kindlat vastust. Ma saan aru, et siin on teema ka selles, et keegi ei tohi otseselt finantssoovitust või midagi sellist anda, aga ma ei oska võibolla nii küsida ka, et see poleks soovitus kuigi ma tahaks kangesti teada, et kumb see neist kahest minu tingimustele rohkem vastab 🙂

    • Dividend Investor says

      Läheb veidi dialoogiks ja konsultatsiooniks, vastan viimane kord praegu. Kui soovid oma küsimustele konkreetseid vastuseid, siis seda saame teha konsultatsiooni vormis. New Yorgi börsilt Eesti erainvestor enam ETFe nii kui nii osta ei saa. Seega USA börsilt fondide ostmisega ei ole mõtet hetkel pead vaevata.

  10. Raino says

    Arusaadav, arusaadav! Tänud sellegipoolest info eest

  11. Hea ülevaade! Kahjuks näitab see, et mõneti väga huvitavaid EEA’sse kuuluvaid firmasid (ehk need, mis on registreeritud Oslos, Kopenhaagenis ja Stockholmis) ei kaasa mitte ükski neist (ebatõenäoline, et nad läbi neist ISPA filtritest jõuavad).

    Teine küsimus (esimene rohkem mõte siiski…), mis mul tekkis selle peale on, et kas nt SPYW’i kompositsioon teatud kuupäeval minevikus on teada? Selle järgi oleks võimalik vaadata, kas portfellil oleks paremini läinud rebalanseerimiseta kui tegelikult läks.

    • Dividend Investor says

      Kui nüüd SPYW ETFist räägid, siis see on euroala ettevõtetele keskendunud fond ehk siis Norra, Rootsi ja Taani on puhtalt selle pealt kõrvale jäetud. Soome firmad on läbi aastate sees olnud küll – Fortum ja Konecranes näiteks.

      Mul on selle ETFi kompositsioon minevikust Excelisse maha salveststud küll 2015, 2016 ja 2017 aasta kohta ka. Kas teed analüüsi ära? 🙂 Keeruliseks teeb arvutused see, et peaks siis käsitsi kogu aeg arvesse võtma dividendimaksed ja need reinvesteerima.

      • Eks ma ise astusin ämbrisse. Saada edasi info ning ma vaatan, kuidas aeg ja võimalused (ehk viitsimine).

      • Dividend Investor says

        Panin meili teele.

      • Kuu aega hiljem aga äkki sai asja…

        http://krikson.net/2020/12/etfi-kompositsioonide-tootlikkuse-vordlus-spywi-naitel/

        Väga huvitav mõtlemine oli, kuid nagu ma kirjutan, ei anna kahe ajapunkti võrdlus väga kindlat tulemust. Samas, mind paneb mõtlema see, et mõlemad staatilised portfellid on parema tootlusega kui dünaamiline ETF.

      • Dividend Investor says

        Tore, et ette võtsid ja aitäh, et tulemusi ka teistega jagasid! Kindlasti oli see päris suur töö.

      • Tänan! Tegelikult põhiline probleem selles, et sellised analüüse saab teha kas konkreetse juhtumi jaoks või üldiselt. Üldine lahendus oleks palju vaevalisem olnud, seega ma otsustasin spetsiifilise variandi kasuks, kus tõesti natuke aega läheb kopeerimiste, jne, alla. Samas, ei ole mul võimalik laiendada seda harjutust teistele ajahetkedele ilma kõike algusest peale tegemata. Mida aeg edasi, seda selgem üldiselt, et igasugused lihtsamad lahendused ei ole pikemas perspektiivis seda väärt. Praeguseks aga jah, tehtud… Võib-olla kunagi mõtlen edasi sel teemal.

      • Tervist jällegi. Hakkasin jälle SPYW’i koosseisu vaatama ning nägin, et tänase seisuga on 0.5% SPYW’ist moodustamas ENR, mille prospekti järgi nad kuni 2022 (ehk FY2021 eest) ei maksa dividende. Oskad öelda/arvata, mis (automaatne?) kriteerium sai sellise mitte-dividende-maksva aktsia sinna fondi panna?

      • Dividend Investor says

        Pakun, et tegu võib olla mingi spin-off’i või jagunemisega ja tõenäoliselt järgmisel rebalanseerimisel siis ebakõla korrigeeritakse.

    • Sul õigus. Tegu oli spin-off’iga Siemens’ist.

      • Dividend Investor says

        Taustainfoks, et juhul kui jagunenud ettevõte asub kohe dividende maksma või neil on välja hõigatud selge dividendipoliitika, siis tavaliselt jäetakse see uus firma ka sisse seni kuni pole kärbet tulnud. ENR kaasus tundub selline piiripealne ehk tekib justkui 1-aastane auk. Pakun, et pigem visatakse välja.

  12. Tere, väga hea postitus. Hakkasin mõtlema, et mul on nii Tulevas III sammas, kus iga kuu panen 500€ sisse, et saada maksimum tulumaksust tagasi. Nüüd aga kui teen endale veel kasvukonto/investeerimiskonto lisaks ja lihtsalt ostan SP500 SXR8 igakuiselt/kvartaalselt 500€/1500€. Siis nagu liitintressi vaatevinklist on see ju täielik raiskamine. Kahele erinevale kontole (Tuleva III + LHV investeerimiskonto) korjan sama suurt indeksfondi rahahunnikut ja 20 aasta pärast mõlemasse olen pannud 120k€.

    Et mõtekam oleks ikka see Tuleva III üldse ära lõpetada ja järgmised 20 aastat panna see 120k€+120k€ hoopis LHV investeerimiskontole ja Vanguardi/SP500 osta? Siis liitintressiga ikkagi võidab rohkem, kui kahte eraldi indeksfondi hunnikut korjata?

    • Dividend Investor says

      Mõistan su mõttekäiku, aga samas kui teed ise Excelis lihtsustatud arvutused läbi, siis veendud, et kogudes kahes eraldi kohas 500 EUR kuus või ühes kohas 1000 EUR kuus ja eeldades sama tootlust, on lõpptulemus tegelikult sama 🙂 III samba kasuks räägib siis veel reaalsuses lisaks tulumaksutagastus.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.