fbpx

Pikaajalised aktsiainvesteeringud: ETFid vs Swedbank Roburi fondid

Taas kord võtan jutuks Swedbank Roburi investeerimisfondid. Eelmises sellel teemal kirjutatud postituses jagasin Swedbank Roburi fondivalikut, vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise lähenemist fondivalitsemisele ja vihjasin ka sellele, et tehinguid saab nende fondide puhul teha ilma tehingutasudeta. Sel korral keskendumegi ennekõike kulude poolele ja teen ka ise oma rahaga läbi ühe ostu.

Tasude võrdlus

Tahan alustuseks rõhutada, et selles ei ole nüüd midagi uut, et panga või pangandusgrupi enda fondidega saab tehinguid teha ilma tehingutasudeta. See on nii olnud juba päris pikalt. Küll aga ei ole eestlastel seni olnud võimalust paigutada raha ilma tehingutasudeta passiivselt juhitud niinimetatud traditsioonilistesse indeksfondidesse. Nagu eelmises artiklis öeldud, siis Swedbank Roburi fondide hulgas on ka traditsioonilisi indeksfonde (otsi fondi nimest sõnu Access või Access Edge). Muuhulgas näiteks Swedbank Robur Access Edge Global, Swedbank Robur Access Edge Europe ja Swedbank Robur Access Asien (Asia). Kogu fondivalikuga saad tutvuda siin.

Sisuliselt tähendab see nüüd seda, et meil on eestlastena esimest korda ligipääs nii börsil kaubeldavatele indeksfondidele (ETFidele) kui ka niinimetatud traditsioonilistele indeksfondidele (sellistele, mis börsil ei kauple). Seega on meil võimalus ka võrrelda, milline neist kahest variandist on regulaarsel investeerimisel kuluefektiivsem.

Võtame edasise võrdluse aluseks praktiliselt iga pikaajalise aktsiainvestori portfelli sobiliku kõige laiapõhjalisema ehk globaalse ulatusega Swedbank Robur Access Edge Global nimelise fondi. Kuna Swedbank Roburi fondid järgivad vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise põhimõtteid, siis püüdsin leida sobiva võrdlusbaasi tarbeks ka sarnased ETFid. Minu arvates sobib selleks hästi näiteks Vanguardi värske fond, mis kannab nime Vanguard ESG Global All Cap UCITS ETF (USD). Samuti BlackRocki poolt juhitud iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF. Alljärgnevas tabelis on välja toodud nende fondide võrdlus.

Kuigi mineviku tootlus ei garanteeri tulevasi tootlusnumbreid, siis veidi tahaks ikka tootlusnumbreid ka võrrelda. Kuna Swedbank Robur Access Edge Global on suhteliselt värske fond, siis kuigi pikka tootlusajalugu me siit ei leia. Hetkel on võimalik ajas tagasi minna praktiliselt ainult 3 kuud. Selle perioodi jooksul on Swedbank Robur Access Edge Global tootluseks +6,9% ja iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETFi puhul +6,5%. Vanguardi fond tuli turule alles 23. märtsil nii, et seda fondi ei saa isegi nõnda lühikese perioodi tootluste võrdlusesse veel kaasata (muidu tootlus perioodil 23.03-10.06 sellel fondil +5,9%).

Investeerimise kogukulude võrdlus

Ülaltoodud tabelist näeme, et globaalse ulatusega ESG fonde võrreldes on ETFidel soodsam fondi kulukuse määr, kuid Swedbank Roburi fondidesse raha paigutades pääseme nii tehingutasudest kui ka igakuistest konto hooldustasudest. Kuidas saada teada, milline lähenemine on kuluefektiivsem? Kas osta 1x kuus ise mõnd börsil kaubeldavat fondi või panna igakuiselt raha Swedbank Roburi fondidesse?

Ega muud moodi ei saagi kui tuleb asuda arvutama. Tegin selle töö nüüd teie eest ära. Lisaks uurisin, kas ja kui palju mõjutab tulemust igakuiselt investeeritava summa suurus.

Enne veel kui tulemusi jagan, siis olgu öeldud, et tegin ka mõned eeldused. Eeldasin, et investeerime iga kuu täpselt ühe ja sama summa (näiteks 100 eurot) ning teeme seda järjepanu 10 aastat. Mulle endale tundub, et millal iganes räägime pikaajalisest investeerimisest, siis see on sobilik minimaalne number, mida erinevaid arvutusi tehes kasutada. Järgmiseks eeldasin, et välja valitud aktsiafondid pakuvad järgmise 10 aasta jooksul keskmiselt +8% aastast tootlust. See on selline aktsiaturgude ajaloolise keskmise tootlusvahemiku (8-12%) alumine äär. Eeldasin ka seda, et värske raha läheb investeeringutesse iga kuu alul ja kontole rahajääki ei teki.

Siin on tulemused kui igakuise investeeritava summa suuruseks on 100 eurot.

Kasutades oodatavaks tootlusnumbriks keskmiselt 8% aastas on portfelli oodatav turuväärtus 10. aasta lõpuks 18 416 eurot. Juhul kui kasutada investeerimiseks Swedbank Robur Access Edge Global fondi, ei kulu selle 10 aasta jooksul tehingutasude ega konto haldustasude peale mitte ühtegi senti. Ise 1x kuus iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETFi (või ka mõnd muud ETFi) ostes kulub Swedbanki vahendusel tehinguid tehes igal aastal tehingutasude peale 118,80 eurot ehk 10 aasta peale kokku 1 188 eurot. Konto haldustasu selle stsenaariumi puhul ei rakendu, sest Swedbankis on välisväärtpaberite hoidmine kuni 30 000 euro suuruse portfelli puhul tasuta. Igatahes keskmiseks aastaseks kuluks tuleb ligikaudu 0,65% portfelli turuväärtusest.

See oli tehingutasude ja konto hooldustasude pool. Arvesse tasub võtta ka fondide kulukuse määra. Swedbank Robur Access Edge Global fondil on see 0,30% aastas, iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETFil 0,20% aastas. Need tasud vähendavad samuti meie oodatavat netotootlust. Teisisõnu juhul kui järgmise 10 aasta jooksul aktsiaturud pakuvadki keskmiselt +8,00% aastas tootlus, siis Swedbank Robur Access Edge Global fondi investori oodatav netotootlus on +7,70% ja iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETFi investoril +7,80%.

Liites nüüd kokku kõik erinevad kulud ja arvutades välja oodatava keskmise aastase netotootluse pikaajalisele investorile, jääb Swedbank Robur Access Edge Global fondi puhul selleks see sama +7,70%. Teisisõnu keskmiseks aastaseks kogukulu määraks tuleb 0,30% aastas. Võttes arvesse ka ETFiga tehingute tegemise tasud jääb iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETFi investori jaoks, kes iga kuu soetab ETFi 100 euro eest, oodatavaks keskmiseks aastaseks netotootluseks +7,15%. Keskmine aastane kogukulude määr on sellisel puhul 0,85%.

Suurendame nüüd igakuiselt investeeritavat summat 250 eurole kuus. Siis on tulemused sellised. Swedbank Roburi globaalset fondi kasutades jääb keskmine kogukulude määr aastas jätkuvalt 0,30% tasemele, tabelis viidatud ETFi ostmisel on kogukulude määraks 0,46% aastas.

Tegin läbi arvutused ka selle kohta kui iga kuu investeerida 500 eurot.

Samuti kui investeerida 1000 eurot kuus.

Lähtusin ülaltoodud arvutustes siis sellest, et igakuised säästud lähevad turule koheselt ehk iga kuu teeme ühe tehingu. Loomulikult on võimalik ise ETFi ostes koguda 3 või 6 kuud ja teha ostusid parema kuluefektiivsuse saavutamiseks harvemini. Samas teisalt kui sind huvitab investeerimine rohkem kui ühte fondi, siis ise ETFe ostes tehingutasud jällegi kohe tõusevad. Swedbank Roburi fondide puhul seda muret ei ole. Igakuise 100 eurot võib soovi korral jagada kasvõi viie fondi vahel ja tehingutasu on ikkagi null.

Üks pluss on Swedbank Roburi fondidel võrreldes ise ETFide ostmisega veel. Investeerida saabki täpselt sellise summa, mis sulle parasjagu jõudumööda on. Olgu selleks siis 25, 125 või 525 eurot. Kogu summa saab alati täies ulatuses investeeritud. ETFide puhul saab valdavalt siiski ise osakuid/aktsiaid osta täisarvuna. See tähendab, et kui juhtumisi kaupleb ETF hinnaga 55 eurot, siis tulebki minimaalselt 3 kuud koguda ja see 25 eurot kõrvale panna, et saaks teha esimese ostu.

Kuidas osta?

Fondide ostuks on tarvilik sisse logida Swedbanki internetipanka. Minul oli konto ammusest ajast olemas, kuid tegin nüüd investeerimise tarbeks täiesti eraldi konto ja andsin sellele ise kohe ka nimeks Investeerimiskonto. Selle deklareerin siis järgmisel aastal Maksuametile kui oma investeerimiskonto.

Tehinguid saab teha otse fondide nimekirja veebilehelt klikates veerule „Tegevused“.

Samas saab tehingukorraldusi edastada ka siis kui klikkad juba konkreetsele sind huvitavale fondile.

Näidistehinguks valisin praegu ise välja Aasia suunalise indeksfondi Swedbank Robur Access Asien (Asia). See on fond, mis järgib MSCI All Country Asia Ex-Japan nimelist indeksit ehk koondab endas nii arenenud kui arenevaid Aasia regiooni riike välja arvatud Jaapan. Alusindeksi suurima osakaalu moodustavad Hiina aktsiad (42%), millele järgnevad Taiwani (16%), Lõuna-Korea (15%) ja India (10%) aktsiad.

Nagu alltoodud ekraanitõmmiselt näha, siis olulised väljad, millele ostutehingut tehes tähelepanu pöörata on fondi nimi, konto, millele fondi soetad, tehingu suund (ost või müük) ja investeeritav summa.

Just täpselt nõnda lihtne see ongi. Üks asi, mida on veel hea teada on see, et tehingukorralduse anname sisse küll hetkega, kuid fondiosakud jõuavad meie kontole 2-3 päeva pärast tehingukorralduse sisse andmist. Seega ei tasu ära ehmuda kui esialgu näed, et raha on kontolt maha võetud, aga investeeringute rida on jätkuvalt tühi. Väärtpaberite kandmine kontole võtabki tavaliselt mõne päeva. Konto väljavõtte alt saad alati üle kontrollida, kas tehingukorralduse edastamine õnnestus.

Andke kommentaarides märku, kes juba käe valgeks saanud ja kas oleks huvi ka ühe fondide analüüsi puudutava postituse osas!

Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on Swedbank AS. Tutvu tingimustega ja riskidega swedbank.ee ning küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös Swedbankiga.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Anonüümne says

    Swedbank ise kirjeldab kulusid nii (https://www.swedbank.ee/private/investor/funds/allFunds/list -> Fondide ABC -> Millisest summast alates tasub fondidesse investeerida?):
    Näiteks kui Teie väärtpaberikontol on vähem kui 6300 euro väärtuses investeerimisfondide fonde, on väärtpaberikonto kuutasu 0,64 eurot ehk 7,68 eurot aastas. 630-eurose investeeringu korral moodustab kuutasu investeeringu summast 1,2%. 63-eurose investeeringu korral aga juba rohkem kui 10%.

    Ehkki investeeringu summa soovituslik alampiir sõltub kindlasti ka fondi oodatavast tootlusest (näiteks madala tootlusega likviidsusfondi puhul on summa alampiir kõrgem kui kõrgema tootlusega aktsiafondil), on üldine soovitus, et ühekordne investeering võiks olla üle 630 euro ning regulaarselt investeerides võiks iga kuu investeerida vähemalt 30 eurot.

    • Dividend Investor says

      Aitäh kommentaari eest! Paistab, et oled väga tähelepanelik ja põhjalik lugeja. Mulle endale tundub, et siin on 2 varianti: a) sinu viidatud tekst on Swedbanki kodulehel pärast hiljutist hinnakirja muutust jäänud uuendamata või b) see jutt käib vahendatavate investeerimisfondide kohta (Swedbank pakub võimalust soetada muuhulgas näiteks Franklin Templetoni fonde ja seal on tehingutasu 0,5% + 7,00 eurot).

      Swedbank Roburi fondide puhul leiab hinnakirjast selgelt, et tehingute tegemine on tasuta ja ka nende fondide hoidmine väärtpaberikontol on tasuta.

    • Siim Uusma - Swedbank says

      Tänan viitamast.
      Dokument sisaldab tõesti osalt aegunud infot. Oleme seda internetipanga osa uuendamas ja varsti juba korras.

  2. Aitäh artikli eest! Kas võiks paluda analüüsi ka selle kohta, kui taktika pole mitte igakuiselt vähehaaval investeeritavat summat suurendada, vaid teha ühekordne sissemakse (näiteks 50K või 100K ja võib-olla ajas mõni üksik suurem sissemakse lisaks). Kui palju see tulemusi mõjutab?

    • Dividend Investor says

      Võta heaks! See on hea küsimus. Lühike vastus, et paariaastases perspektiivis potentsiaalselt päris palju, pikaajaliselt vähemalt statistikale baseerudes samas mitte eriti. Heaks lahenduseks on siin ostude hajutamine ajas ehk olemasoleva suurema summa eest ostmine mitte ühel konkreetsel päeval, vaid teha korduvad ostud, mis jaotatud mitmete kuude peale. Hoian teema meeles ja katsun lähiajal pikema postituse sellest kirjutada.

  3. Ise investeerin Roburi Aasia fondi, mis on minu arvates hea kuluga võimalus Aasiasse raha paigutada. Ootan põnevusega järgmiseid postitusi fondide võrdlustest.

    • Dividend Investor says

      Aitäh, et jagasid! See Aasia fond on tõesti kuluefektiivne ja hõlmab endas sellist riikide kompositsiooni, mida ETFide vallast kuigi lihtsalt ei leia.

  4. Kas siinkohal ei peaks mainima ka (tulu)makse? Swedbank’i Robur on Stockholmis denomineeritud (vaatasin A ning C ühikuid, võib-olla mingi muu versioon ka kuskil mujal registreeritud), mis tähendab eraisikule 30% tulumaksu; ülalmainitud V3AA ja SAWD mõlemad aga nii XETRAs kui ka Milanos registreeritud (V3AA on lisaks ka mõnes teises kohas), kus on efektiivne tulumaksuprotsent dividendidele kas 26.375% või 26%.

    Kas sa ise muidu kasutad Swedbank’i investeerimiseks? Mina hiljuti tegin sealt mõne tehingu, kuid nende kasutajaliides on kohutavalt ebamugav vaatamaks, kas tehing on kasumlik/kahjumlik/või mis täpselt sellega toimub. Loodetavasti nad on seda uuendamas…

    • Dividend Investor says

      Jah, loomulikult on maksustamine oluline tahk. Nii palju kui mina uurisin, siis kõik Swedbank Robur Access Edge sarja indeksfondid ja isegi tegelikult ka Swedbank Roburi aktiivselt juhitud fondid (muuhulgas näiteks Swedbank Robur Global High Dividend) ei maksa dividende investorile välja, vaid need reinvesteeritakse automaatselt fondi sees. Selle info leiad iga fondi teabelehelt. Seega Eesti investorile loodud Swedbank Roburi fondid on dividende reinvesteerivad (accumulating) fondid. See tähendab ühtlasi, et dividendide/intresside tulumaksustamise teema ei ole aktuaalne.

      Muideks ETFide puhul täpsustan üle, et ETFi väljamaksete tulumaksustamine ei käi mitte börsi riigi alusel, vaid ETFi registreerimisriigi alusel. Valdavalt on selleks Iirimaa, Luksemburg või Saksamaa.

      Kasutajaliidese osas – kuna Swedbank ei ole minu igapäevaste rahaasjade ajamise pank, siis oli ka minu jaoks näidistehingut tehes keskkond veidi harjumatu. Samas mobiiliäppi ma ei ole proovinud, võib-olla leiab sealt info investeeringute tootluse kohta lihtsamini.

      • Ai, muidugi… Ei ole harjunud ETFide puhul ise arvestama makse.

        Swedbank’i mobiiliversioon on natuke lihtsam, kuid see ei näita üldse investeeringute väärtust (vähemalt mina pole seda võimalust leidnud). Tehinguid on aga lihtsam näha kui veebiversoonis.

    • Martin says

      Lihtsalt kommentaarina vastaksin, et kui on soov Rootsi aktsiate dividende saada 15% tulumaksumääraga (mitte 30%), siis peab sul Swedbank’s olema kirjas, et sa oled Eesti resident ja ülejäänud ajab pank ise korda. Kuivõrd kontaktandmed on niikuinii kohustuslikud, siis ei pea mina swedbank kliendina Rootsist 15% määra saavutamiseks mitte midagi lisaks tegema.
      Ise olen swedi klient ja üsna mugav vaadata tulusust. Kui võtta “minu portfell” alt kasumlikkuse aruanne, siis seal saad “kasumlikkus” tab’s nii realiseerimata absoluutväärtuse kasumit/kahjumit kui protsentuaalset muutust kui oma portfelli osakaalu vaadata. Võrdlusmoment mõne muu teenusepakkujaga puudub, kuid minusuguse algaja jaoks päris hea ülevaade.
      Roburit pole veel soetanud, kuid kiusatus proovida on suur.

      • Dividend Investor says

        Aitäh, Martin, et infot ja selgitusi jagasid!

      • Martin; tänud selle veebilehekülje mainimise eest. Ma proovisin ning tõesti on hea ülevaade seal olemas! Ei ole küll avalehel aga vähemalt võimalik kuidagi üles leida.

        Ning Sul on ka õigus Swedbank’i poolt automaatselt rakenduvale 15% määrale Rootsi dividendide puhul. LHVs pidi sellega jagelema.

  5. Stoneage says

    Kas mitte Roburi fondide puhul haldustasu ei kohaldu sõltumata suurusest? See 30k piir on minu arvates teiste väärtpaberite jaoks. Roburi fondidel pole piiri.

    • Dividend Investor says

      Roburi fondide hoidmine kontol on ilma kuuhooldustasuta. Hinnakirjast leiab sellise rea: Väärtpaberikonto kuuhooldustasud – Swedbank Grupi fondid tasuta.

  6. Saan ma õigesti aru, et haldustasud suuremate sissemaksete korral (alates 250€ näitest) on arvutatud Swedbanki hinnakirja alusel (kuni 30K väärtuses väärtpabereid saab hoida tasuta, sealt edasi maksustatud), aga kui osta ETFid näiteks IB kaudu (konto üksikaktsiatehingute jaoks nagunii olemas), siis ETFidele täiendavat haldustasu ei rakendu ja ETF kulud on seetõttu veelgi madalamad?

    • Dividend Investor says

      Jah, ETFide ostmine on läbi tehtud kasutades Swedbanki hinnakirja. IB osas igaks juhuks märgin siis ka kõigile lugejatele siinkohal ära, et kui investeerida eraisikuna, siis Inetractive Brokersi kontot ei saa standardlahenduses käsitleda investeerimiskonto süsteemi kontona ehk tulumaksukohustust edasi lükata ei saa. Iga tulevase müügi puhul võib kasumi olemasolul tekkida kohene tulumaksukohustus. Swedbank Roburi fondid ühilduvad kenasti investeerimiskonto süsteemiga ja seda teed minnes ei teki tulevikus müües kohe tulumaksukohustust.

      Juhul kui investeerida ettevõtte alt, siis see mainitud tulumaksustamise pool ei rakendu ja ei ole aktuaalne.

  7. Natalja says

    Minul on üks Swedbank Robur fond olemas peaaegu kuus aastat ja mina olen selle käekäiguga igati rahul.

  8. Tere! Aitäh hariva info eest. Vaatasin ka ise Roburi fondide olematuid haldus- ja tehingutasusid, kuid kuna nad dividende ei maksa, siis jään ikka Kasvukonto juurde. Kuigi huvitav oleks teha võrdlus ka Kasvukonto ja Roburite vahel.

    • Dividend Investor says

      Tore, et oli kasulik! Ainult kulude vaatest seda võrdlust tehes oleks tulemus suuresti Swedbank Roburi fondide kasuks, sest Kasvukonto puhul veidi neid tehingu ja konto hooldustasusid ikka ju lisandub. Samas mõistan sinu dividendide saamise eelistust päris hästi nagu arvata võid 🙂

  9. Mustafa Kikerpill says

    Kuidas on Swedbank lahendanud Robur fondide liikumiste investeerimiskonto süsteemis deklareerimise tuludeklaratsiooni jaoks? LHV internetipank koostab selleks ise aruande ja saadab maksuameti deklaratsiooni.

    • Dividend Investor says

      See on hea küsimus! Küsimus, millele ma kohe vastust ei tea. Võtsin nüüd siis ette ja logisin oma Swedbanki kontole sisse. Veidi otsimist ja uudistamist ning jõudsin sellise kohani nagu: Igapäevapangandus -> E-teenused -> Tuludeklaratsiooni andmed. Sealt saab koostada “Investeerimiskonto raporti”.

      Swedbank ise kirjutab selle kohta nii: “Igal aastal tuleb investeerimiskontol tehtud tehingud kajastada tuludeklaratsioonis. Selle jaoks koosta lihtsalt investeerimiskonto raport. Raporti saad mugavalt otse internetipangast Maksu- ja Tolliametile edastada. Nii jõuab see info Sinu tuludeklaratsioonile.

  10. Inger says

    Suur aitäh postituse eest! Ühel Sinu koolitusel mainisid sünteetilisi fonde. Kas need Roburi passiivselt juhitud fondid ei ole sünteetilised – kas seda tuuakse kuskil välja või peab ise kuidagi teadma? Eriti huvitab Access Asia:)

    • Dividend Investor says

      Võta heaks! Oi mul on hea meel kui selliseid spetsiifilisi küsimusi küsitakse – hea näha, et koolitusest on kasu olnud ja olulised asjad meeles ka! 🙂 Igatahes traditsiooniliste indeksfondide puhul ei ole sünteetiline replikatsioon levinud. See on ikka rohkem ETFide ehk börsil kaubeldavate fondide teema. Kui tahta selles kindel olla, siis tasub uurida fondi tingimusi või kui juriidiline tekst tundub liialt keeruline ja hirmutav, siis hoopis fondi aastaaruannet. Sellest viimasest on alati näha, mis väärtpabereid siis fond päriselt portfellis hoiab. No ja kui need ei lähe kokku fondi alusindeksiga, siis võiks mingi hoiatustuli süttida.

  11. Martin L says

    Tänan huvitava artikli eest!

    Kas keegi teab ka mingit Kasvukonto alternatiivi Eesti pankade teenuste hulgas?

    Et ise ei peaks tehingut tegemagi, määrad ainult igakuiselt investeeritava summa ja kõik muu toimub automaatselt.
    Kui iga kuu peab ise käima tehingut tegemas siis paraku võib see ununeda või tuleb muid “tähtsaid väljaminekuid” ja kuu jääb investeerimisel vahele.

    • Dividend Investor says

      Võta heaks! Minu teada peaks enamuse pankade puhul olema võimalus teha regulaarse investeerimise leping, valdavalt on sel juhul küll tegu niinimetatud aktiivselt juhitud investeerimisfondidega. Swedbank Roburi nii indeksfondidega kui ka aktiivselt juhitud fondidega saab seda samuti teha. Sellelt lehelt leiad edasised juhised selleks, et sõlmida regulaarse investeerimise order.

  12. Taaskord suurepärane artikkel!
    1. Kas Roburi fonde saab osta ainult läbi Swedpanga või saab seda teha näiteks ka IB (ettevõtte) konto kaudu?
    2. Kas üleüldiselt pankade seisukohast on loogiline/tõenäoline, et sellised tasuta tehingutasud võivad ühel hetkel muutuda tasuliseks?

    Suur tänu!

    • Dividend Investor says

      Rõõm kuulda, et meeldis!

      1. Kuna tegu on investeerimisfondidega, mis ei ole börsil kaubeldavad, siis tavaliselt erinevate maaklerite kaudu neid soetada ei saa. Maaklerid annavad ligipääsu valdavalt ikka börsil kaubeldavatele instrumentidele. Mõnikord tehakse fondidesse investeerimine kättesaadavaks ka läbi mõne oma partnerpanga, kuid ses osas, kas veel kusagilt mujalt Swedbank Roburi fondidele ligi pääseb, mul kahjuks info puudub.

      2. Pigem ütleks, et see on vähetõenäoline. Esiteks sellepärast, et tasu rakendamine tõenäoliselt tekitaks klientides päris palju pahameelt. Teiseks, ega need tehingutasud ei ole nii või teisiti olnud meie kodumaiste pankade jaoks väga suur ja oluline tuluallikas. Lisaks kuna Swedbank Roburi fondide näol on tegu ikkagi pangandusgrupi enda fondidega, siis see on nüüd päris levinud, et oma pangandusgrupi fondide puhul tehingutasusid ei rakendata (justkui präänik, et saada investorid nendesse fondidesse sisse).

  13. Anonüümne says

    Tänan huvitava postituse eest! Fondide võrdlusest oleks huvitatud küll. Ise investeerin Swedbank Robur Access Edge Global fondi.

    Kui võrrelda mõne laiapõhjalise ETFga, siis Swedbank Robur Access Edge Global fondis on aktsiate hulk oluliselt väiksem. Kas see aspekt võiks investori jaoks mingit rolli mängida või see ei ole asi, millele peaks tähelepanu pöörama?

    • Dividend Investor says

      Võta heaks! Jah, mõnes mõttes see justkui on teema (kui vaadata väärtpaberite arvu), samas tõde selgub ikka siis kui lõpuks võrrelda tootlusnumbreid. Selle mõistlikul moel tegemiseks samas peab umbes aastakese-poolteist veel ootama.

  14. Anonüümne says

    Kas on mõni netileht ka, kus mugavalt indeksfonde (Robur) ja ETFe omavahel võrrelda saab?

    • Dividend Investor says

      Kahjuks mitte. Siin tuleb appi oma enda Exceli võrdlustabeli ehitamine, mida siis aeg-ajalt ise uuendada. Võib alul tunduda tüütu tööna, kuid tegelikult on see väga kasulik ja kui vaatluse all 5-8 fondi, siis ei võta ka väga palju aega.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.