fbpx

Dividendikuningate ülevaade ja iga kuu dividenditulu teeniv portfell

Selle blogi nimi viitab selgelt ühele – dividende maksvatesse aktsiatesse investeerimisele. Samas täna postituste ajajoonel tagasi kerides leiab dividendiaktsiate teemalisi postitusi ikka üpris vähe. Võtan siis vahelduseks taas kord dividendiaktsiad jutuks, sedakorda dividendikuninga tiitlit kandavate aktsiate näol.

Miks ma kirjutan dividendiaktsiatest nii vähe?

Enne veel kui asja kallale asuda, siis tahan veidi avada ka tausta, et miks dividendiaktsiate teemalised postitused enam kuigi sageli blogi veergudele ei jõua. Peamine põhjus peitub sõnade areng ja progress taga.

Alustasin oma enda raha sihipärase investeerimisega 2013. aastal ja järgnevad 3-4 aastat kulusid suuresti sellele, et kammisin läbi praktiliselt kogu maailma dividendiaktsiate nimekirjad – risti, põiki ja diagonaalis ka. Eks ikka selleks, et leida üles need parimatest parimad eri kriteeriumite lõikes. See tähendab, et aastad 2014-2016 olid minu jaoks dividendiaktsiate süvaanalüüsi ja loomulikult ka õppimise aastad. Kõike seda kajastasin toona hoogsalt ka siin blogis.

Nende aastate jooksul sai ikka oluline osa maailma dividendiaktsiatest läbi uuritud ja alates 2017. aastast on seis suuresti selline, et ega muud suurt peale monitoorimise enam teha ei olegi. Analüüsifiltri läbinud aktsiad jõudsid kas kohe portfelli või siis vaatlusnimekirja sobivat ostumomenti ootama ja punkt. Minu enda dividendiportfell on alates 2017-2018. aastast nõudnud suhteliselt vähe tähelepanu. Mõningaid vangerdusi teen, aga nagu öeldud, siis dividendiaktsiate universumist on laias laastus pilt ees ning enese kursis hoidmine arengutega ja mõne uue aktsia analüüs võtavad üpris vähe ajaressurssi.

Seega on loomulik, et õppimis- ja arenemissoovi tõttu olen kiiganud muudkui uutele avenüüdele. Olgu selleks siis krüptovarad, kasvuaktsiad või dividende maksvatest aktsiatest REITid ehk börsil kaubeldavad kinnisvarafondid. Blogis kajastan valdavalt ju ikka seda, mis mul endal parasjagu mõttes või teoksil ning kuna dividendiportfell tiksub juba pea et automaatpiloodil, siis vast nüüd mõistate, miks dividendiaktsiatest nii vähe kirjutanud olen.

Dividendikuningad ehk 50 aastat järjepanu kasvavaid dividende

Aga nüüd asja kallale. Sel korral võtame ette dividendiaktsiate paremiku ehk dividendikuningad – firmad, mis on järjepanu igal aastal dividendimakseid kasvatanud vähemalt 50 aastat järjest.

Tee nüüd lugemisse väike paus ja mõtiskle korra. Kas sa päriselt ka adud kui pikka aeg on 50 aastat? Ja mõelda vaid, et on olemas ettevõtteid, mis on igal aastal dividendimakseid kasvatanud alates 1970. aastast. Selle aja sisse jääb ikka väga erinevaid kriise, geopoliitilisi pingeolukordi, aga ka 7-8 “tavalist” majanduslanguse episoodi. Viimase 50 aasta jooksul on USA majandus olnud langusfaasis kokku enam kui 7 aastat, keskmiseks langusfaasi pikkuseks on ligikaudu 12 kuud. Seega kui kõigest sellest on suudetud läbi tulla nii, et dividendimakseid üha kasvatatakse, siis need firmad peavad midagi oma äri ja finantside juhtimisel ikka päris hästi tegema, kas pole?!

2016. aastal kui esimest korda dividendikuningatest kirjutasin, oli neid kokku 18. Täna on see number 32. Kõik need 32 on USA börsidel kauplevad ettevõtted.

2018. aastal lisandus dividendikuningate nimekirja finantssektorist Commerce Bancshares nime kandev firma (kauplemissümbol CBSH).

2019. aasta tõi täiendust H.B. Fuller Company (FUL) ja Altria Group (MO) näol.

2020. aastal lisandusid Black Hills Corp. (BKH), National Fuel Gas (NFG) ja Universal Corporation (UVV).

2021. aastal lisandus tööstussektori ettevõtte W. W. Grainger (GWW), mis just hiljuti tõstis dividendimakset +5,9% võrra.

Kõik dividendikuningad on välja toodud alljärgnevas tabelis.

Miks kaaluda dividendikuningaid?

Esimene ja iseenesest mõistetav argument dividendikuningate kasuks on stabiilne ja kasvav dividenditulu. Teisisõnu need, kes soovivad oma portfellist teenida stabiilset ja ajas kasvavat dividenditulu, leiavad dividendikuningate nimekirjast häid kandidaate dividendiportfelli üles ehitamiseks.

Viimase 10 aasta jooksul meenub mulle ainult 1 ettevõte, mis dividendikuningate nimekirjast dividendimakse kärpe tõttu lahkunud on. Selleks oli Diebold (DBD), mis esialgu jättis oma dividendimaksed tükiks ajaks samaks, kuid oli siis ikkagi sunnitud neid kärpima. Lisaks on dividendikuningate nimekirjast lahkunud ka Vectren ja Integrys Energy Group. Mõlemad need lahkumised olid seotud firmade ülevõtmisega.

Seega on dividendikuningad pakkunud mitte ainult stabiilset, vaid ka ajas kasvavat dividendvoogu. Näiteks viimase 12 kuu dividendimakse on kogu S&P 500 indeksi tasandil täna -10,5% madalam kui aasta tagasi. Teisisõnu juhul kui sa oleksid oma raha paigutanud USA suurfirmade aktsiaid järgivasse S&P 500 indeksfondi/ETFi, siis aastaga oleks pandeemiakriisi valguses sinu dividenditulu langenud -10,5%. Samas dividendikuningatest moodustatud portfelli puhul tõusis dividenditulu sellel samal perioodil +4,6%.

Teine põhjus puudutab pikaajalisi kogutootluse numbreid. Näiteks perioodil 1993-2019 näitas dividendikuningate portfell keskmiseks aastaseks kogutootluseks +13,0%, S&P 500 indeks +9,8%. See tähendab, et S&P 500 indeksfondi investeeritud 10 000 dollarit kasvas selle aja jooksul 123 485 dollari suuruseks portfelliks, dividendikuningatesse investeeritud 10 000 dollarit aga 272 929 dollariliseks portfelliks.

Viimase 12 kuu lõikes jäävad dividendikuningad S&P 500 indeksile samas kriipsu võrra alla – dividendikuningate portfelli tootlus perioodil juuni 2020 kuni juuni 2021 on +28,0%, S&P 500 indeksil +30,5%.

Dividenditulu kõigest kolme ostuga iga kuu

Juhul kui tekib mõte panna omale kokku selline portfell, mis teenib dividenditulu iga kuu, on dividendikuningad päris hea koht, kust aktsiate valikul algust teha. Alljärgnevalt jagan teiega kolme näidisportfelli, mille puhul laekub omanikutulu kontole igas kalendrikuus. Portfellid on kokku pandud veidi erinevat loogikat kasutades – midagi turvalisust otsivale, midagi dividendikasvu püüdvale ja midagi kõrget dividendimäära ihalevale investorile.

Kõige lihtsam on nendest portfellidest mõelda nii, et juhul kui mul on täna näiteks 3 000 eurot dividendiportfelliga alustamiseks, siis ostan iga näidisportfelli aktsiat 1 000 euro eest (reaalselt toimuvad ostud muidugi dollarites kuna tegu on USA aktsiatega). Kui investeerimist ootab 10 000 eurot, siis läheb igasse aktsiasse ikkagi kolmandik ehk ligikaudu 3 333 eurot (ligikaudu 4 000 dollarit).

Rõhutan veel üle, et tegu on näidisportfellidega, mille panin kokku vaid paari kvantitatiivset filtrit kasutades – ettevõtete hetkeseisu ja tulevikuväljavaadetesse ma ei süüvinud ja see jääb igaühe enda uurida. Samuti tasub teada, et aktsiaportfelli kui terviku valguses saabub mõistlik hajutatus pigem seal 10-12 erineva aktsia juures. 3 aktsia omamine portfellis on ikkagi päris kontsentreeritud panuste tegemine.

Igatahes siit nad tulevad, 3 näidisportfelli, mis kõik on kokku pandud dividendikuningatest ja võimaldavad vaid 3 eri aktsia ostuga teenida dividenditulu iga kuu.

Näidisportfell #1: võimalikult turvaline dividendimakse ja kõrgeim võimalik dividendimäär

Esimese näidisportfelli tarbeks otsisin alustuseks välja kõik dividendikuningad, mille dividendimaksete turvalisuse skoor jääb kõige kõrgemasse kvintiili. See tähendab, et dividendimaksete jätkusuutlikust on hinnatud väga turvaliseks – dividendimaksete turvalisuse skoor on vahemikus 81-100 punkti võimalikust 100 punktist.

Järgmise sammuna valisin alles jäänud ettevõtetest välja need, mille dividendimäär on selle postituse kirjutamise hetkel kõige kõrgem. Neid filtreid kasutades jäid sõelale maagaasi võrgustikku haldav ja seda klientidele pakkuv kommunaalteenuste firma National Fuel Gas (NFG), rohkeid tuntud kaubamärke koondav esmatarbekaupade firma Procter & Gamble (PG) ja tervishoiusektori gigant Johnson & Johnson (JNJ).

Dividende maksavad need firmad järgmise graafiku alusel.

Juhul kui kõiki kolme aktsiat osta võrdsete summade eest, kujuneb portfelli kaalutud keskmiseks dividendimääraks ligikaudu 2,9%.

Dividendimaksete keskmine aastane kasvumäär viimase 5 aasta jooksul jääb selle portfelli puhul +3,7% piirimaile.

Dividendimaksete turvalisuse skoor on JNJ ja PG puhul 99 ja NFG puhul 95 punkti maksimaalsest võimalikust 100 punktist.

Näidisportfell #2: turvaline dividendimakse ja kõrgeim võimalik dividendikasv

Näidisportfell number kaks läheb püüdma pigem keskmisest kõrgemat dividendikasvu. Antud juhul vaatasin siis ajas tagasi ja võtsin aluseks viimase 5 aasta keskmise aastase dividendikasvu statistika.

Kvaliteedifiltrina läks taas kord käiku dividendimaksete turvalisuse skoor (kasutan Simply Safe Dividends analüüsiplatvormi skoore). Selle portfelli puhul oli aktsepteeritavaks vahemikuks 61-100 ehk turvalise ja väga turvalise dividendimakse skooriga firmad.

Taas kord sai välja valitud kolm aktsiat ja nõnda, et dividendituluna laekuks midagi igas kalendrikuus. Ülaltoodud valikukriteeriume kasutades jäid pinnale need kolm firmat: 1) toiduainete turundamise ja jaotusega tegelev Sysco Corp (SYY), 2) USA suuruselt teine ehitus- ja kodukaupade kett Lowe’s (LOW) ja 3) vee- ning kanalisatsiooniteenuseid pakkuv SJW Group (SJW).

Keskmisest kiiremini kasvavate firmade puhul kipuvad dividendimäärad olema madalamad. Seepärast ei tasu imestada, et selle portfelli kaalutud keskmine dividendimäär on ligikaudu 2,1% ehk jääb näidisportfell number ühele omajagu alla. Samas dividendimaksete kasvumäär on olnud päris kiire – viimase 5 aasta keskmine aastane dividenditulu kasvumäär on selle portfelli puhul +11,7% aastas.

LOW ja SJW dividendimaksete turvalisuse skoorid on väga kõrged, vastavalt 93 ja 99, SYY oma jääb neile pisut alla, kuid on selle skoorimise süsteemi järgi siiski jätkusuutlik ja turvaline (70 punkti maksimaalsest 100 punktist).

Näidisportfell #3: kõrgeim võimalik dividendimäär

Viimase portfelli puhul jätsin dividendimaksete turvalisuse skoori valikufiltrina kõrvale ja lähtusin soovist panna kokku maksimaalselt kõrget dividendimäära pakkuv portfell. Nõnda tehes jäid sõelale tubakatööstuse firma Altria Group (MO), tubakatööstust toorainega varustav Universal Corp. (UVV) ja elektri- ning maagaasi teenuseid pakkuv kommunaalfirma Black Hills Corporation (BKH).

Selle portfelli kaalutud keskmiseks dividendimääraks on antud postituse kirjutamise hetkel 5,4%. Viimase 5 aasta jooksul on sellise portfelli dividenditulu kasvanud keskmiselt +7,7% aastas. Seda on üllatavalt palju ja eri firmade dividendimaksete ajalugu uurides paistab, et nii MO kui ka UVV on 2018-2019. aastal tavapärasega võrreldes oma dividendimakseid kasvatanud justkui kiirendatud tempos. UVV puhul on viimasel paaril aastal jäänud dividenditõus pigem sinna 1-2% piirimaile ja MO puhul 2-5% kanti.

Kõrge dividendimääraga kaasneb pea alati ka kõrgem risk. See väljendub selgelt ka nende kolme firma dividendimaksete turvalisuse skooris. BKH skoor on 77, UVV oma 75, MO oma samas kõigest 55. Dividendimakse turvalisuse skoor vahemikus 41-60 on tõlgendatav kui borderline safe ehk selline piiripealne ja keskmine – ei midagi hullu, aga selgelt mitte ka väljapaistev ning parimate hulka kuuluv.

Kõigi dividendikuningate koondtabel

Koondasin kõik tänased dividendikuningad kokku ka ühte Google Spreadsheet tabelisse. Tegu on tabeliga, kus muuhulgas näiteks aktsia hind, kasum aktsia kohta ehk EPS ja P/E suhtarv pidevalt uuenevad. Sisestasin käsitsi ka dividendimaksete info, mille baasilt arvutatakse välja dividendimäär. Dividendimaksete info on seisuga 30.06.2021.

Mõtlesin mitu korda, et kas teen ühe edeva ja täielikult automaatselt uueneva tabeli ning panen selle siis pisikese tasu eest ka e-poodi müüki, kuid otsustasin seekord pakkuda veidi lihtsamat ja poolautomaatset versiooni ning täiesti tasuta. Võtke heaks! 🙂

Juhul kui soovid seda tabelit oma äranägemise järgi kohandada, siis tee sellest omale lihtsalt koopia. Siis saad ise kõike muuta, uuendada dividendimaksete andmeid ja nii edasi.

Dividendikuningaid koondav Google Spreadsheet tabel on tasuta kättesaadav selle lingi vahendusel.

Kirjutage kommentaaridesse oma lemmikud

Andke kommentaarides teada, kas teil juba on oma lemmikud sellest nimekirjast olemas! Või siis milline firma kõige meelepärasem tundub.

Mina olen läbi aja omanud sellest nimekirjast kokku 8 eri ettevõtet. Tänaseks on neid portfelli alles jäänud eri põhjustel veidi vähem.

Lahtiütleja: Käesolev ettevõtete ja portfellide tutvustus ei sisalda endas investeerimissoovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on laiendada silmaringi ja koondada ettevõtete kohta käivat infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ise.

Värsked postitused, uudised ja sooduspakkumised otse sinu postkasti!

Comments

  1. Andrus says

    3M, JJ ja veidi Altria on jõlkunud mõtetes, aga hinnad on ikka sinna 52high poole (märts-aprill 2020 on vast vahemikust väljas), et kuidagi ei tõuse käsi ostma :), eks aasta pärast saab jälle kahetseda, et pole tegutsenud, hinnad pole langenud ning aasta ongi jälle maha magatud teenimise võimalust :). Kuidagi on aina enam ka hakanud tunduma, et väärtused ning tingimused muutuvad viimasel ajal nii kiirelt, et kas tasub üldse enam hinnata mineviku näitajad, et vist peab rohkem hakkama stoorit hindama, aga need Kingid muidugi vist kuhugi ära ei kao, aga samas Altria kestvus ripub niidi otsas vast, eriti Z-põlvkonna jaoks, samas Philp Morris ostis just mingi meditsiini ettevõtte ära, et need vanad kalad mitte lihtsalt ei upu :))

    • Dividend Investor says

      Aitäh, et jagasid! Mõistan sind hästi. 2020. aasta märts-aprill olid need ajad, mil ise ka pärast aastaid jälgimist paari tubli dividendimaksja aktsiad lõpuks omati portfelli sain. Osad tunduvad pidevalt suht kallid.

      Võtsin huvi pärast kohe lahti FAST Graphs veebilehe ja juhul kui eeldada, et 3-4 aasta pärast kauplevad kõik need 3 aktsiat oma ajaloolise keskmise P/E juures, siis on oodatavad tootlused tänaste hindade pealt järgmised: JNJ +7,5% aastas, MMM +8,0% aastas ja MO +17,2% aastas. MO puhul ootavad analüütikud keskmiseks aastaseks EPSi kasvuks +3,7% aastas ja ajalooline keskmine P/E on seal 15 kandis. Juhul kui kasv realiseerub, kuid P/E jääb viimase 2-3 aasta tasemele ehk ligikaudu 10, siis on oodatav tootlus keskmiselt +8% aastas.

  2. Ürjo says

    JNJ, LOW, MMM on portfellis. PH ostuorder oli ka eelmine märts valmis, aga polnud piisavalt mune – elame ja kahetseme :D.

    • Dividend Investor says

      Jah, täpselt nii on! Minu kahetsused on seotud LOW-ga. Ostsin pandeemia ajal veidi (tagantjärele tarkusena ikka väga vähe) ja mentaalselt ankurdasingi end kuidagi selle 66-dollarilise ostuhinna peale nii ära, et enam pole suutnud juurde osta.

      • Ürjo says

        Mul LOW-ga suurem saaga. Andsid mulle vihje, kui hind oli ~$90, aga ma ei suutnud osta, kui alles oli ju ~$60 olnud. Iga järgnev kvartal uusi tulemusi nähes hoidsin peast kinni. Lõpuks tegin ostu kui ta korraks tuli $180 pealt $155 peale. Kui LOW-si tulevik on nii helge nagu FastGraph-st paistab, siis olen rahul. Kui ei lähe nii hästi, siis kahetsen ja elan edasi – selline see investeerimine kord juba on :).

      • Dividend Investor says

        Jah, täpselt selline see aktiivse investori ja stock picker’i elu on 🙂

  3. Ma mõneti täpsustaks, sest kuna need nimekirjad on kõik kokkuleppelised (DGI on selle kohta mitmeid artikleid teinud, kus ta avastab, et kellegi dividendimaksete ajalugu on ‘tegelikult’ aasta pikem või lühem kui nad ise kuulutavad), siis võib leida erinevate osalistega nimekirju ka ainult Ühendriikidele keskendudes.

    “Dividendikuningas” (“dividend king”) aga ongi Ühendriikide börsidele suunitletud termin. Kanadas eksisteerib mõiste “all-stars”, mis koondab firmasid, mis tõstnud dividende rohkem kui viis aastat. Kõige enam Kanada ajaloos dividende tõstnud firma jõuab minu meelest järgmine aasta 50’nda aastani. LSE’l paistab olevat kuus firmat, mis sobiksid viiekümne aasta dividendimaksete tõstjate juurde aga seal pigem kasulik “dividendiaristokraadid” (“dividend aristocrats”), mis koondavad 10+ aasta suurenenud väljamaksete tegijaid.

    • Dividend Investor says

      Jah, nii ta on, et eksisteerib erinevaid arvepidamisi. Euroopa ja ka Suurbritannia firmade puhul käib dividenditiitlite jagamine sageli nii, et mõõdetakse ilma dividendikärpeta aastaid. Ehk siis juhul kui mõnel aastal jääb dividendimakse eelmise aastaga võrreldes samaks, siis tiitlit ei kaota. USA arvepidamine on rangem, seal on nõue dividendimakse tõstmine igal aastal.

      Suurbritannia pikima ajalooga dividenditõstjatest tasub teada ka veel seda, et enamasti ei ole tegu tavalise aktsiaseltsiga, vaid pigem investeerimisfondide taoliste moodustistega (usaldusühingud ehk trust’id). Vähemalt minu jaoks on see veidi “teine mäng”.

  4. Super töö! Tänud!

  5. Sigrid says

    Suur tänu väga huvitava ülevaate ja lahkelt jagatud tabeli eest! Kas Euroopa turgude dividendimaksjad on USA omadest ikka lootusetult maas, nii et tabelisse ei mahtunudki? Või on siin teadlikult valitud USA dividendimaksjad? Algaja esimestest dividendidest võttis valuutavahetus korraliku ampsu, oleks tore osta eurodes, aga siis tootluse pilt ilmselt hoopis teine. Aitäh ka, sain inspiratsiooni, millel silma peal hoida.

    • Dividend Investor says

      Võta heaks, tore, et meeldis!

      Kirjutasin veidi pikemalt dividendide maksmise tagamaadest regioonide ja riikide lõikes selles ammuses postituses.

      Nagu ühes eelmises kommentaaris mainisin, siis Euroopa ettevõtted ei pea dividendide tõstmist igal aastal kuigi oluliseks, kui üldse, siis pigem püütakse lihtsalt vältida kärpeid. Dividendikuninga tiitel eeldab järjepanu igal aastal dividendimaksete tõstmist ja ses osas Euroopa firmad väga eeskujulikud olnud ei ole. Samas tublisid dividendimaksjaid jagub ka Euroopasse. Kui mahti saan, siis ehk võtan lähikuudel selle teema blogis jutuks.

  6. Kristin says

    Tänud jälle, peab mõttest ja plaanist nüüd ikkagi lõpuks ostudeni minema 😀
    Aga minul tekkis idee nendest kolmest näidisportfellist igast 1 napsata ja nii see kokku panna- ehk hakutada veel kõrgest madaasse riski?

    • Dividend Investor says

      Võta heaks! Juhul kui tehingutasud lubavad (kasutad IB-d või mõnd muud soodusmaaklerit), siis tasub kasvõi väike ost kohe ära teha. Siis on vähemalt esimene samm tehtud ja ajastust timmida ning lisada saab alati.

      Väga nutikas, alati võib kombineerida.

      • Kristin says

        Küsimus veel kogenumale 🙂
        Mis summadest alates tasuks IBsse üle minna ? Või, mis summadest alla ei oleks Teie aravtes mõtet näiteks LHVst USD oste teha?
        Aitäh.

      • Dividend Investor says

        IB osas muutus nüüd mäng täielikult, sest enam igakuist 10 dollari suurust tasu ei küsita. Seega tehingutasud USA aktsiate puhul alates 0,35 USD per tehing ja haldustasud 0 eurot. Seega, mis rolli mängib on nüüd maksuefektiivsus. Kui toimetad läbi oma firma ja investeerid olulise osa rahast Euroopa ja/või USA turgudele, siis ei ole ühtegi objektiivset põhjust IBsse mitte minna (võib-olla välja arvatud see kui soovid lihtsat ja eestikeelset lahendust). Eraisikuna investeerimise puhul tuleb mõelda ka maksustamise poolele ja asjaolule, et IB kontot ei saa standardkäsitluses veel kaasata investeerimiskonto süsteemi.

        LHVs on valuutavahetuse puhul tasuks kindel protsent vahetatavast summast. Seega ei ole vahet, kas vahetad dollariteks 10 eurot või 10 000 eurot. Tasu läheb kursivahena ja on ligikaudu 0,7-2,0% summast. Mõistlik vahetada Eesti tööpäeva ajal, siis kursivahe soodsam.

  7. Tango says

    Tänud loo eest,

    Kuid kas ei või juhtuda, et sellest dividendikuninga tiitlist hakkavad ettevõtted niivõrk kõvasti kinni hoidma, et jätkatakse dividendimakseid ka ajal, kui see majanduslikult absoluutselt lubada ei saa või lihtsalt pole ratsionaalne. Jäetakse ehk vajalik investeering tegemata, kuna on vaja kasvavat dividendi maksta. Tõenäoliselt sellest grupist väljakukkumine viiks tõenäoliselt ka hulgaliselt investoreid ning aktsiahinnagi langusesse. Paistaks nagu, et sinna paremikku kuulumine võib hakata kasvu pärssima?

    • Dividend Investor says

      Väärt mõttekäik. Eks vastus peitub siin selles, et oma portfelli välja valida ennekõike sellised firmad, mille dividendimakse on turvaline ja seal on puhvrit ka raskemate aegade tarbeks. Selleks leiad teadmised, tööriistad ja abi näiteks “Dividendiinvestori paketist”.

  8. Tere
    Kui kolida oma kogu portfell OÜ-ga IB-sse, siis kas NasdaqBaltic aktsiate puhul tuleb hakata IB-st ostu ja müügi korral tasu maksma nagu ka USA puhul?
    Tänan

    • Dividend Investor says

      Balti aktsiaid IBsse kolida ei ole mõtet. Täna saab õige mitme kodumaise panga juures teha Balti aktsiatega tehinguid tasuta, IBs on need ikka väga kallid.

  9. Tanel says

    Tere
    tekkis järgmine küsimus või mõttekäik. Huvitav, kumb on väga pikas vaates (30-40 aastat) kasulikum ja tootlikum ? Kas investeerida pidevalt (igakuiselt või iga aastaselt) dividendikuningatesse ja aristokraatidesse või paigutada see sama summa (nt.15% brutopalgast või kuni 6000 eur) kolmanda samba mõnda indeksfondi ? Kummast investeeringust on juba pensionil olles (ja kuni surmani) rohkem kasu ehk saada igakuist või kvartaalset rahavoogu ?
    Jah, dividendikuningate ja aristokraatide dividendimaksed ei ole alguses kuigi suured, kuid kuna neid igaaastaselt vaikselt tõstetakse, siis ma arvan, et nt. 30-40 aastaga jõuavad need kasvada ikka uskumatut tootlust pakkuvateks numbriteks.
    Kolmandast sambast saab juba peansionil olles nt. fondipensioni näol hakata raha jupi kaupa välja võtma.
    Tõenäoliselt on võimalik teha mineviku baasil ka mingeid backteste, mis siis annaks juba selgema vastuse. Kõhutunde põhjal valiksin ise dividenikuningate ja aristokraatide näol hajutatud portfelli tee.

    • Dividend Investor says

      Huvitav küsimuse püstitus, ennekõike just see rahavoo pool. Olen kunagi teinud arvutusi kogutootluse aspektist lähtudes ja laias laastus jõudsin sinna, et kui III samba indeksfondid teevad keskmiselt +8% aastas tootlust, siis ei piisa isegi sellest kui ma ise oma raha juhtides teeksin +16% aastas. Ikka oleks III samba fondi oodatav väärtus kõrgem kui ise investeerides. Seda siis juhul kui III sambasse panna ainult maksuoptimaalses ulatuses ja välja võttes tulumaksu ei rakenduks.

      Rahavoo osas oleks tõesti huvitav teada, milline siis pilt oleks. Samas kõlab päris korralik ettevõtmine, et läbi simuleerida 🙂

  10. Veiko says

    Kas ei tasuks ka vaatluse alla võtta n.ö, “tulevased potensiaalsed dividendikuningad”, kellel on 50 aasta täitumiseni mõned (max 4-5) aastad aega?
    Kindlasti tahavad need ettevõtted pääseda auväärsesse nimekirja ja pingutavad samuti kõvasti, et need viimased aastad dividendi iga-aastaselt kergitada.
    Aga esialgu muidugi nende dividendikunnide juures hirmutab siiski suhteliselt madal tootlus mis jääb esialgu pigem sinna 1-3% juurde. See jääb ju isegi inflatsioonile alla.

    • Dividend Investor says

      Jah, eks muidugi tasub vaadata ka selliseid firmasaid nagu ka dividendiaristokraate ja dividenditšempioneid ehk selliseid ettevõtteid, mis on dividendimakseid kasvatanud vähemalt 25 aastat järjepanu.

      Juhin tähelepanu sellele, et dividenditootlus on ainult üks osa aktsia kogutootlusest. Teisisõnu dividende maksva aktsia kogutootluse moodustab dividenditulu pluss hinnatõus. Ajalooliselt on need kaks kokku pakkunud üle pika aja keskmiselt 8-12% aastas tootlust, mis on olnud selgelt ka inflatsiooni ületav. Olgem ausad, see ei ole enamuse investorite jaoks oluline, kuidas see +10% aastas kogutootlust kokku tuleb, kas a) 5% dividendimäära + 5% hinnatõusu või b) 1% dividendimäära ja 9% hinnatõusu.

  11. Raimond says

    Tere,
    olen alles mõned kuud investeerimisega seotud teemasid uurinud ja raamatuid lugenud, nüüd jõudsin otsaga dividendide juurde. Teema ilusti arusaadav, ise analüüsima ja selle põhjal investeerima veel küll ei hakkaks. Üks asi, mis igalt poolt silma jääb on see kolmas sammas- põhimõtteliselt alustaval investoril, kes kohe tuhandeid investeerima ei kavatse hakata on rahaliselt kõige tulusam kolmas sammas oma tuludele vastavalt “täis toppida”, enne kui üldse mujale hakata raha paigutama?

    • Dividend Investor says

      Tere tulemast investeerimismaailma! Jah, tõsi ta on, et palgatöötaja jaoks on see üks lihtsamaid ja ka hea maksuefektiivne lahendus.

      • Ivika says

        Tere.
        Mina võtsin oma II samba rahad välja. Praegu seisab kontol. Hakkasin tegelema investeerimisega, olen täiesti algaja, kuid esialgu ikka pisikeste summadega, alla 100 euro. Tegin Lhv kasvukonto, kus valikus praegu 6 fondi ja iga nädal panen jälle mõnikümmend eurot juurde. Lisaks olen soetanud natukene Balti aktsiaid. Samal ajal muudkui loen ja õpin, kuidas raha kasvatada:). Mul tekkis ka küsimus, et kas 3 sammas ilma teiseta on ikka mõtekas ja kasulik? Või oleks mõistlikum veidi suuremad summad dividendiaktasiatesse paigutada?

      • Dividend Investor says

        Tere tulemast investorite sekka! II ja III sammas kuidagi nii omavahel seotud ei ole, et ühe puudumine muudaks teise mõttetuks või midagi sellist. Seega seni kuni oled palgatulu (või ka muud arvesse minevat tulu) teeniv inimene, siis kehtib III samba puhul maksusoodustus. Muus osas ei saa kahjuks nõu anda, finantsnõustamine on meil ikkagi finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete pärusmaa. Üksikaktsiate, kaasa arvatud dividendiaktsiate, puhul tasub meeles hoida, et meil on vaja teha 2 nii-öelda head otsust: 1) mida me ostame ja 2) millal me ostame ehk mis hinda selle aktsia eest maksame. See teeb üksikaktsiate valimise ikka veidi keerulisemaks kui hajutatud globaalsetesse ETFidesse investeerimise. Kindlasti tasubki liikuda samm-sammult, eriti kui alles õpid ja tutvud kogu selle maailmaga.

  12. Tere!
    Väga põnev arutelu. Kas oled analüüsinud ja silma hakanud ka samadel põhimõtetel koostatud indekseid ning neid jälgivaid fonde? Ehk selliseid, mis kitsamalt jälgiks just suurima dividendikasvumäära ja tootlusega ettevõteid?

  13. Anonüümne says

    Tere!

    Super lugemine! Olen ka alles alustav investor, kellel on vb tavalisest natuke rohkem raha. Täitsa hakkasid kõnetama need dividendikuningad. Üks rumal küsimus. Kas need dividendikuningad maksavad tabelis toodud summa kord kvartalis või kord aastas. Näide: Johnson&Johnson 4,09, kas ühe aktsia puhul on dividendidest saadav tulu aastas 4,09 või 12,27?

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.