fbpx

Trigon Dividendifond – raha tööle kõrge dividendimääraga aktsiatesse

Pikaajalised lugejad tõenäoliselt on juba märganud, et kui ma dividendiaktsiatest kirjutan, siis valdavalt ikka USA omadest, vahest sekka veidi ka Suurbritannia aktsiatest. Üks oluline põhjus, miks nii on läinud puudutab kompetentse. Need riigid ja regioonid lihtsalt on minu radaril olnud väga pikka aega.

Seekord võtan jutuks ühe investeerimislahenduse, kus kompetentsid ja pikaajaline kogemus puudutavad aga ennekõike hoopis Ida-Euroopa aktsiaturge. Selleks on Trigoni Dividendifond – valdavalt Ida-Euroopa aktsiaturgudele raha paigutav investeerimisfond, mille puhul aastase dividenditootluse (fondi dividendimäära) eesmärk on seatud 6-8% tasemele. Päris korralik rahavooline tootlusnumber, kas pole?!

Trigon Asset Management

Enne veel kui asun analüüsima Trigon Dividendifondi paari sõnaga ka fondivalitsejast. Trigon Asset Management näol on tegu Eesti oma fondivalitsejaga, mille juured ulatuvad aastasse 1994. Tallinna börs kusjuures asutati näiteks alles 1995. aasta kevadel. Seega tegu on ikka päris pika ajalooga fondivalitsejaga.

Mulle meeldib investeerimisotsuste tegemisel alati uurida ka tausta. Fondide valimisel ka fondivalitseja tausta. Olgu siis siinkohal öeldud, et Trigon Asset Management kuulub 65,5% ulatuses Trigon Capitalile ja ülejäänud 34,5% ulatuses kahele Trigoni fondijuhile. Seega saame öelda, et fondijuhtidel endil on fondivalitseja edenemises oma nahk mängus.

Trigoni puhul on oluline teada ka seda, et tegu on algusest peale olnud üksikaktsiate valimisele keskendunud fondivalitsejaga. Sellisega, kus fondijuhid keskenduvad ettevõtetele, mis genereerivad jätkusuutlikku vaba rahavoogu ja kauplevad võrreldes oma kasvupotentsiaaliga parasjagu atraktiivsetel hinnatasemetel. Trigoni fondijuhid Mihkel Välja ja Mehis Raud teevad koos meeskonnaga keskmiselt üle 250 ettevõtte külastuse ja juhtkonnaga kohtumise aastas. Seega fondidesse kaasatavad ettevõtted lüüakse ikka põhjalikult pulkadeks lahti.

Nagu öeldud, siis läbi aja on tegu olnud fondivalitsejaga, mis keskendub ennekõike areneva Euroopa ehk Ida-Euroopa riikide aktsiaturgudele. Trigoni investeerimisfilosoofia kõlab nii: „Aktiivne. Fokusseeritud. Väärtuspõhine. Eetiline.“

Neile, kes on kursis sellise fondide hindamisagentuuri nagu Lipper tegemistega, olgu öeldud, et 2017. aastal nimetas see agentuur Trigoni parimaks aktsiafonde valitsevaks väikeettevõtteks Euroopas viimase 3 aasta tulemuste lõikes.

Lisaks fondide valitsemisele on Trigoni jaoks oluline äri ka välismaiste investeerimismandaatide haldamine. Klientide hulka kuulub muuhulgas näiteks enam kui 1 triljoni dollari suuruse investeerimisportfelliga Norra riiklik naftafond, mis on Trigoni kliendiks alates 2016. aastast. Eesti jaeklientide roll fondivalitseja äris on tagasihoidlik jäädes alla 0,5% hallatavate varade mahust. Trigon Dividendifond on fondivalitseja esimene puhtalt jaeklientidele suunatud toode.

Trigon Dividendifondi investeerimisstrateegia

Süüvime nüüd järgmise sammuna fondi investeerimispõhimõtetesse. Fondi faktilehte uurides leiab sealt sellised investeerimisstrateegiat kirjeldavad read:

Trigon Dividendifond investeerib üle kogu maailma ettevõtetesse, millel on kõrge või kasvav dividenditootlus. Fond investeerib ettevõtetesse, millel on tugev bilanss ja vaba rahavoog jätkusuutlikeks dividendimakseteks.

Lihtsamalt lahti seletatuna tähendab ülaltoodu seda, et fond otsib jätkusuutlike dividendimaksetega firmasid, mille puhul, kas a) on võimalik täna lukustada suhteliselt kõrge dividendimäär või b) on viiteid sellele, et dividendimaksed lähiaastatel kasvavad. Esimesel puhul on võimalik investori jaoks nii-öelda lukustada kõrge dividendimäär kohe, teise puhul tulevikus (kõrge ostuhetke dividendimäär ehk yield on cost).

Fondi portfell koosneb investeerimisstrateegia kohaselt ligikaudu 25-50 erinevast ettevõttest. Seda on minu arvates hajutatuse mõttes just parasjagu. Ükskõik, kas seda hajutatust mõõta positsioonide turuväärtuse või siis dividendimaksete ehk dividendivoo alusel.

Faktilehele on kirja saanud ka fondi eesmärk.

Fondi eesmärk on pakkuda pikaajalist kapitali väärtuse tõusu, pakkudes samas kõrgemat tururiskiga korrigeeritud tootlust.

Kõlab veidi keeruliselt, kuid sisu on järgmine – eesmärk on ikka investori raha kasvatamine. Seda püütakse teha nii, et üldise aktsiaturu riskitaseme juures oleks fondi tootlus turu keskmisest kõrgem. Või siis teistpidi vaadatuna – saavutada turu keskmine tootlus turuindeksitest madalama riski (hinnakõikumise ulatuse) juures.

Ühele aspektile tahan veel tähelepanu juhtida. Fondi tingimustes ja ka faktilehel on kirjas, et ehkki fondi põhifookus on aktsiatel, võib fond investeerimiseesmärkide saavutamiseks investeerida ka teistesse instrumentidesse, nagu näiteks vahetusvõlakirjadesse või kõrge tootlusega võlakirjadesse. Fondi investeeringute portfelli uurima hakates näete õige pea ka ise, et fond on seda võimalust kasutanud ja investeerinud muuhulgas LHV, Mogo ja Arco Vara võlakirjadesse. Võlakirjad moodustavad viimastel andmetel ligikaudu 10% fondi portfellist.

Eelmainitud võlakirjade tulumäärad jäävad vahemikku 6-11% aastas. See läheb hästi kokku ka fondi teise eesmärgiga – pakkuda investoritele keskmiselt 6-8% dividenditootlust aastas.

Fondi tasud

Investeerimisfondidesse raha paigutades tasub järgmise asjana uurida fondi tasusid. Niinimetatud traditsiooniliste investeerimisfondide puhul tuleb silm peal hoida ka sellistel tasudel nagu sisenemis- ja väljumistasud. Olid ajad, mil suur osa fondivalitseja tuludest tuli just nimelt sellest, et investorid ei püsinud fondides ja muudkui vahetasid neid. Nii sisenemisel (osakute välja laskmisel) kui väljumisel (osakute tagasivõtmisel) võeti sageli tasudeks 1% tehingusummast või ka isegi 3%. Nendest tasudest võib mõelda kui millestki analoogsest, mida investor maksab pangale/maaklerile börsi vahendusel tehinguid tehes.

Trigon Dividendifondi prospektist leiab info, et sellel fondil sisenemis- ja väljumistasud puuduvad. Samas kuna sageli toimub nende fondide märkimine ja lunastamine mõne vahendaja kaudu (mõni pank), siis võivad lisanduda vahendaja teenustasud. Sellest juba detailsemalt allpool.

Järgmine tasude liik, mida uurida on fondi haldustasu ehk valitsemistasu. Trigon Dividendifondi puhul on valitsemistasu 0% aastas ehk fikseeritud valitsemistasu puudub. See kõlab päris hästi, kas pole?! Samas tekib kohe küsimus, et mil viisil siis fondivalitseja oma töö eest tasustatud saab? Vastuseks vaid üks märksõna – edukustasu.

Minule see igatahes meeldib. See on nüüd taas kord märk sellest, et fondivalitsejal on oma nahk mängus. Juhul kui teenib investor, teenib ka fondivalitseja. Kui investor midagi ei teeni, siis ei saa tulu ka fondivalitseja. Igatahes prospekti edasi uurides leiame, et fondi edukustasu määr on 15% tootlusest, mis ületab 0% aastas. Seega juhul kui fond peaks kalendriaasta jooksul näitama +10% tootlust, siis investorile jääb +8,5% ja fondivalitsejale +1,5%. Kui tootluseks kujuneb +20% aastas, siis investori osa sellest on +17% ja fondivalitseja tasudeks jääb +3%. Kui tootluseks tuleb -5%, siis on fondivalitseja tasudeks null.

Üks oluline aspekt, mida on hea teada, on edukustasu arvutamisel veel. Selleks on niinimetatud High Water Mark põhimõte. See töötab nii. Kui edukustasu on kalendriaasta jooksul esimest korda välja arvestatud, toimub täiendav edukustasu arvestamine sama aasta jooksul ainult siis, kui osaku puhasväärtus on suurenenud alates viimasest edukustasu väljaarvestamisest. See tähendab, et kui näiteks alustame 10-eurose osaku hinnaga, mis langeb esimesel investeerimise poolaastal näiteks 8 euro peale ja teisel poolaastal tõuseb tagasi 10 euro peale (+25% tootlust), siis edukustasu ei võeta. Alles siis kui see 10 euro tase ületatud saab, hakkab toimuma edukustasu arvestamine.

Eri tüüpi osakud

Need, kes veidi börsil kaubeldavate fondide ehk ETFidega varem kokku puutunud on teavad, et on olemas kahte tüüpi ETFe. Ühed maksavad saadud dividendid investorile välja (distributing), teised reinvesteerivad saadud dividendid ise automaatselt uuesti (accumulating, capitalizing). See on nüüd midagi sellist, mille ETFide maailm tegelikult traditsioonilistelt investeerimisfondidelt üle võttis.

Trigon Dividendifond on Eesti jaeinvestorile kättesaadav läbi kahte tüüpi osakute:

  1. C-osak ehk akumuleeriv osak, mille puhul dividendiväljamakseid ei tehta.
  2. D-osak ehk dividende välja maksev osak. Täna on umbes 2/3 investoritest eelistanud soetada D-osakuid.

D-osaku puhul toimub dividendimakse 1x aastas. Fondi tegutsemisajaloo esimene ja praeguseks ka kõige hiljutisem dividendimakse tehti investoritele 9. detsembril 2020. Dividendimakse suuruseks oli 0,78 eurot ühe D-osaku kohta. Toona dividendimakse tegemise hetkel kujunes dividenditootluseks 7,0%.

Tõenäoliselt kohe järgmine küsimus, mis paljude lugejate peas tekib puudutab nende dividendide maksustamist. Sellega on asi nii. Juhul kui investeerida eraisikuna ja kasutada selleks investeerimiskonto süsteemi, siis on võimalik tekkinud tulumaksukohustust edasi lükata. Sellest on vaja fondivalitsejat teavitada, mis järel fondivalitseja osakutelt teenitud tulult (dividendimaksetelt) tulumaksu kinni ei pea (selleks saada pärast fondiosakute esimest ostu e-kiri aadressil funds@trigoncapital.com). Saadud tulu deklareerimine on investori kohustus.

Juhul kui investeerid eraisikuna ilma investeerimiskonto süsteemi kasutamata või sa ei teavita investeerimiskonto kasutamisest fondivalitsejat, on fondivalitsejal kohustus dividendimaksetelt tulumaks kinni pidada.

Ettevõtte kaudu investeerides dividendimakselt samuti tulumaksu kinni ei peeta ja ei tule ka tulumaksu maksta seni kuni see raha jääb oma ettevõttesse.

Mineviku tootluse ülevaade

Enne kui asume tootlusnumbreid uurima, üks oluline tähelepanek. Kõnealune fond on tegelikult päris pika ajalooga. Fond loodi 2005. aasta mai kuus. Samas siin on oluline teada, et 2005. aastal tegutsemist alustades oli fondi nimeks Trigon Balti Fond. 2020. aasta 28. veebruaril muudeti fondi tingimusi ja strateegiat ning fondi nimeks sai Trigon Dividendifond. Just see on kuupäev, mil alustati dividendistrateegia rakendamist.

See tähendab, et tootlusnumbreid uurides tasub alguskuupäevaks võtta just nimelt see sama 28. veebruar 2020.

Alates Dividendifondi loomisest on fondi kogutootlus olnud +28% (31.07.2021 seisuga).

Allikas: Trigon Dividendifondi faktileht

Need, kes finantsturgude arenguga kursis teavad hästi, mis hakkas toimuma 2020. aasta märtsis. Jah, see oli aeg, mil globaalsed aktsiaturud kukkusid vaid loetud nädalatega üle -30%. Fondiosaku puhasväärtuse graafikut uurides näeme, et NAV langes sel perioodil ligikaudu -25%. Mõõdetuna alates pandeemiakriisi põhjast 23. märtsil 2020, on fondiosaku puhasväärtus tõusnud +63%.

Tootlusnumbrid eraldiseisvalt vaadatuna tunduvad ju toredad, aga alati on neid mõistlik ka millegagi võrrelda. Eriti siis kui tootluse ajalugu on suhteliselt lühike. Seega otsisin üles paar börsil kaubeldavat fondi, mille strateegia on Trigon Dividendifondiga analoogne. Rõhk on siin sõnal analoogne, sest ega selliseid dividendifookusega ETFe väga ei leia, kus on lubatud ka võlakirjade positsioonid ja mis suures osas panustavad Ida-Euroopa aktsiaturgudele.

Siiski on olemas kaks laiapõhjalist keskmisest kõrgemat dividendimäära püüdma minevat ETFi. Nendeks on Vanguard FTSE All-World High Dividend Yield UCITS ETF ja iShares MSCI World Quality Dividend UCITS ETF. Mõõdetuna alates 28. veebruarist 2020 on nende fondide kogutootluse numbriteks vastavalt +20% ja +18%. Võrreldes tootlusi niinimetatud taastumisfaasis ehk alates 23. märtsist 2020 on tootlusnumbriteks +63% ja +52%.

Seega esmamulje ja vähemalt sellise lühikese ajaperioodi pealt paistab Trigon Dividendifond näitavat isegi kriipsuvõrra paremaid tootlusnumbreid kui populaarsemad laiapõhjalised dividendiaktsiatele keskendunud ETFid.

Tõenäoliselt lisaboonus paljude jaoks on ka see, et Trigon Dividendifondi dividendimäär (arvutatuna viimase 12 kuu dividendimaksete baasilt) on täna 6,2% ehk oluliselt kõrgem kui jutuks olnud Vanguardi fondil (2,9%) või ka iShares’i fondil (2,7%). Fondi faktilehelt leiame ka info, et fond kaupleb täna 7,6% oodatava dividenditootluse tasemel. Samuti ka sellise fondijuhtide märke:

Dividendifondi dividenditootluse puhul tasub meeles pidada, et 2020. aastal ei lubanud regulaatorid paljudel finantssektori ettevõtetel dividende maksta. Sellest tulenevalt ootame mitmetelt portfelli finantsettevõtetelt käesoleval aastal ka erakorralisi dividende, mis võivad selle aasta oodatavat 7,6%-list dividendisaaki veelgi suurendada.

Kuidas teha tehinguid?

Täna saab Trigon Dividendifondiga mugavalt internetipanga vahendusel tehinguid teha läbi LHV ja Swedbank’i.

LHV kaudu tehingu tegemiseks logi oma internetipanka, otsi vasakpoolsest menüüst üles „Fondiosakute ost-müük“, vali konto, millele soovid fondi soetada, ja seejärel vali rippmenüüst välja Trigon Dividendifondi seda tüüpi osak, millist soovid (D-osak maksab dividendid välja, C-osak reinvesteerib ise).

Swedbank’i kaudu tehingut tehes logi sisse oma internetipanka, vali ülevalt menüüst „Säästmine, investeerimine“ ja avanevast rippmenüüst „Investeerimisfondide nimekiri“.

Seejärel keri päris lehekülje alla otsa välja ja klikka sõnal „Fondiorder“.

Seejärel sisesta fondi nimi või ISIN kood ja vajuta nuppu „Otsi“. Nõnda leiad Dividendifondi üles ja seal juba nupule „…“ klikates avaneb ostunupp.

Veelgi põhjalikumad tehingute tegemise juhendid leiad Trigoni enda kodulehelt: Swedbank’i oma siit ja LHV oma siit.

Enne veel kui otsustad ühe või teise panga kasuks, siis tasub teada ka nende pankade teenustasude hinnakirja. Nagu öeldud, siis Trigon fondivalitsejana ise sisenemise ega väljumise tasusid ei võta. Küll aga teevad seda Swedbank ja LHV.

Hetkel kehtiva hinnakirja järgi võtab LHV tehingutasuks 1% tehingusummast. Swedbank võtab aga hoopis fikseeritud teenustasu. Ühekordse ostu korral 1,50 eurot tehingu kohta, püsikorralduse puhul 0,75 eurot tehingu kohta ja müümisel 5,00 eurot tehingu kohta.

Seega juhul kui ühekordse ostu summa jääb alla 150 euro, on mõistlik valik LHV, kui üle selle, siis juba Swedbank. Püsikorraldusega regulaarsed ostud on kulude mõttes mõistlik teha läbi Swedbank’i kui ostusumma on vähemalt 75 eurot.

Täiendus 17.09.2021:

Trigoni fondijuhid võtsid soodsamate tehingutasude läbirääkimise enda hingeasjaks ja jagan värsket infot kohe ka siin. Tsiteerin:

Saime LHVs kokkuleppele, et nad muudavad varsti Eesti fondide soetamise/müümise hinnakirja ära. Kui ma õigesti aru sain, siis peaks jääma teatud % tehingusummast, aga samuti peaks tulema ka maksimaalne ülemine piir ehk hetkeseisuga vist 3 eurot. See on juba üle 300 euro investeeritavate summade puhul väga oluline võit. LHV ütles, et muudatus võtab aega (hinnakirja muudatuse kinnitamine + süsteemide muudatus), seega hetkeseisuga ei oska öelda millal see jõustub. Samas saime aga seniks kokkuleppe, et kui mõni suurem investor kontakteerub meiega või otse LHVga, et soovib suurema summa investeerida Trigon Dividendifondi, siis LHV muudab ise manuaalselt tehingutasu nt 200 EUR asemel (20 000 EUR investeerimisel) 3 EUR peale. Selleks tuleks aga saata email (info@lhv.ee või funds@trigoncapital.com).

Kokkuvõtteks

Ütlen ausalt, et mulle endale kohe päris meeldis süüvida selle kodumaist päritolu dividendifondi hingeellu. Leidsin õige mitu infokildu, mis pakkusid positiivseid üllatusi. Näiteks mulle meeldib see, et fondil fikseeritud valitsemistasu täielikult puudub. Aktiivselt juhitud fondide puhul heidetaksegi kõige sagedamini ju ette seda, et tegu on väga kalli lahendusega. Trigon Dividendifondi puhul eksisteerib ainult edukustasu ehk juhul kui teenin raha mina investorina, saab tasu ka fondivalitseja. Kui mina midagi ei teeni, ei võta tasusid ka Trigon. Selge pilt, et fondivalitsejal on siin oma nahk mängus.

Veelgi enam, fondijuhtidega vesteldes sain teada, et täna moodustab kogu fondi varadest ligikaudu 10% Trigoni enda töötajate raha. Fondi alustades lisas üks fondijuht stardikapitalina kohe 6-kohalise summa, teine fondijuht eelistab fondi investeerida iga kuu osa oma palgast.

Paar asja olid ka sellised, mis võtsid alul esimest tuhinat maha. Näiteks see kui avastasin, et fondivalitseja ise nii-öelda tehingutasusid ei küsi, küll aga teevad seda fondide märkimise ja lunastamise teenust pakkuvad pangad (LHV ja Swedbank). Samas õnneks on tegu üpris mõistliku kulude tasemega.

Analüütik minus sooviks ideaalis näha ka pisut pikemat tootlusnumbrite ajalugu. Teisalt on tore see, et Dividendifondi alguskuupäevaks on 28.02.2020 ja vähemalt ühe kriisi kogemus on selja taga. Veel üks aspekt, mis mulle mõtteainet pakkus oli valuutarisk. Nimelt on fondi portfellis omajagu erinevates Ida-Euroopa valuutades noteeritud aktsiaid. Minu mälestused nende valuutadega seoses pärinevad valdavalt aastatest 2005-2015. Toona oli kursikõikumisi ikka omajagu. Samas eks siis olidki ka ajad teised ning see vist on lihtsalt minu enda ankurdamise probleem. Lisaks sain fondijuhtidega vesteldes teada, et vajadusel kasutatakse ka valuutariski maandamist, nagu hiljuti näiteks Türgi liiri puhul.

Lõpetuseks veel üks asi, mis mulle meelejärgi on. Olles põhjalikumalt uurinud fondi investeerimisstrateegiat sain aru, et minu enda tänasest dividendiaktsiate valimise lähenemisest see veidi ikka erineb. Jah, teatud asjad on samad, tugev bilanss ja hea rahavoog, kuid valdavalt on tegu siiski kõrget dividendimäära püüdva strateegiaga. Lisaks tehakse seda turgudel, kuhu mul ei kodumaiste ega ka välismaiste maaklerite abil endal kuigi head ligipääsu ei ole (või siis on see väga kulukas). Seega lõppkokkuvõttes tundub mulle, et tegu oleks päris hea täiendusega ka minu enda portfelli. Sellisega, mis aitaks hajutada nii strateegia kui ka geograafilise ulatuse lõikes pluss pakuks kõrget rahavoolist tootlust.

Andke teada, mis mõtteid ja tundeid fond teis tekitas! Kuna päris kõike, mida soovisin ei jõudnud siin läbi analüüsida ja kirja panna, siis andke ka teada, kas oleks huvi jätkupostituse vastu! Või ehk teeks hoopis ühe tasuta veebiseminari, kus püüan fondijuhid ka ekraanide taha saada?! Jäta kommentaaridesse vastavalt oma eelistusele märgusõna “veebiseminar” või “postitus”.

Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on AS Trigon Asset Management. Tutvu tingimustega ja riskidega trigoncapital.com ja küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös Trigon Asset Management’iga.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Koit R. says

    Trigon on kindlasti väga huvitav ettevõte. Ise uurisin seda ning ka nende Vene fondi eelmisel aastal. Üldiselt nende tegevus on päris hea, endale meeldis samuti see edukustasu.

    • Dividend Investor says

      Tore kuulda ja aitäh, et jagasid! Vene fond jah Eesti investori jaoks mugav lahendus, sest ega Venemaa aktsiate ostmine kuigi lihtne (soodne) erainvestori jaoks ei ole. Tulenevalt selle blogi pealkirjast aga tõenäoliselt mõistad, miks just Dividendifond minus huvi tekitas 😉

      • Tõnu says

        +1, tean ka nende Vene fondi, väga hea tootlus neil

      • Dividend Investor says

        Aitäh kommentaari ja hääle eest!

      • Jah, muidugi. Ka mind tõmbas kõigepealt dividendide nimi nende fondi juures. Samas, sel ajal oli eriti lühikene ajalugu (<6 kuud) nii et ei olnud väga kindel selles, millega tegu. Praeguseks seis natuke parem (lisaks on vähemalt üks portfelli väljavõte dividendidele investeerimise ajast, mida kah eelmine aasta ei olnud).

      • Dividend Investor says

        Täpselt nii. See kasvõi pisukene ajalugu on ikka oluline. Ja nagu kirjutasin, siis investori õnneks tehti strateegiaga algust just täpselt sellel ajal, et nüüd näeme hinnaajaloos ka üht turgude langusfaasi. Eks fondijuht loomulikult oleks pigem tahtnud alustada märtsis, oleks saanud kohe superhäid tootlusnumbreid näidata, kuid jah, investori seisukohast on hea näha ka fondi käitumist langusfaasis.

  2. Ürjo says

    Tasuta veebiseminar oleks vägagi tervitatav – saaksime ka fondijuhtidest parema pildi. Vaevalt nad väikeinvestoritega 1-on-1 teevad.

    Kas see on tavaline, et selliste fondide sisu ei avalikustata? ETF-ides harjunud kogu sisu nägema :).

    • Dividend Investor says

      Väga tore, 1 hääl veebiseminari kasuks kirjas!

      Eks see on jah aktiivselt juhitud fondide maailmas pigem levinud, et väga agaralt ei soovita pidevalt kogu fondi portfelli jagada. See ju ongi see niinimetatud fondijuhi alfa ehk oskus. Samas fondi aastaaruandes on iga aasta lõpu seisuga kogu portfell kenasti näha. Sealt saab pildi päris hästi ette.

  3. Tarmo says

    Annan ka hääle seminari poolt. Väga huvitav fond! Midagi sellist on mul just hetkel portfellist puudu.

    • Dividend Investor says

      Aitäh hääletamast! Ja rõõm kuulda, et leidsid potentsiaalselt nii-öelda puuduva klotsi.

  4. Andri says

    Väga huvitav leid, +1 veebiseminarile!

  5. Väga mõnus lugemine ja tekkis kohe kerge isu selle fondi käekäiku ka ise jälgima hakata.. läks ideena investorimärkmikusse kirja.

    Muide, mulle meeldis üks ääretult oluline detail, mille peale võibolla kohe ei mõtlegi, aga sa tõid selle ilusti välja. Nimelt asjaolu, et investeerimiskonto süsteemi kasutades – selleks, et tulumaksu edasi lükata – saab Trigonit e-maili kaudu teavitada. Oleks pisut mõru üllatus, kui kohe esimese dividendimakse pealt tulumaksu kaotada ilma selle teadmiseta.

    +1 jätkupostitusele.

    • Dividend Investor says

      Tore, et meeldis!

      Jah, maksuefektiivne toimetamine on oluline ja seepärast selle ka jutuks võtsin.

  6. Martin says

    Kellele kuulub Trigon Capital?
    Mis varad olid fondis 2020 lõpu seisuga?
    Kas DI endal ka nahk mängus? 😉
    Seminar +1

    • Dividend Investor says

      Trigon Capital kuulub Joakim Heleniusele.

      Väärtpaberite nimekiri on päris pikk ja selle leiad Trigoni kodulehelt fondi aastaaruandest.

      Hetkel veel mitte, aga nagu kirjutasin, siis strateegiate hajutamise mõttes sobib päris hästi ka minu portfelli. Nii, et kaalun tõsiselt.

  7. Tiina says

    Tundub huvitav. Sooviks ka tasuta veebiseminari.

  8. Meelis says

    Mina ostsin end enda kohta üsna suurelt sisse tänavu aasta alul, esimese portsu “prooviks” võtsin eelmine aasta väikese koguse, mil fond avati (sellele on tegelikult tehtud väike remake, kuna algselt oli tegu Trigoni Baltituru fondiga). Praeguseks seisuks olen kogenud üle 20% kogutootlust aasta algusest + soolas on üsna magusad dividendid aasta lõpul. Jõulude aegu lisaraha saada on alati tore :). Neil oli toona ka Äripäeva raadios interviu, mis mind ajendas üldse nende poole vaatama ning mis tingis ka ostuotsuse. Võimalusel plaanin positsiooni kasvatada ka.

    • Dividend Investor says

      Aitäh, et jagasid! Vahetuid ja reaalse rahaga tehtud isiklikke kogemusi on ikka huvitav kuulda.

  9. Raido says

    Tere.
    Igaljuhul seminari poolt.
    Kas IB-s antud oskauid ei saa osta?
    IB-s on valik: AS Trigon Property Developme (N.Tallinn)- Mis see on? 🙂
    Arvestades IB aasta võimenduse intressi / vs LHV või Swedbanki oma, tasuks isegi teenustasude mõttes seda IB-st osta.

    • Dividend Investor says

      Ei, IB kaudu soetada ei saa. Dividendifondi näol ei ole tegu börsil kaubeldava fondiga (ETFiga), vaid traditsioonilise investeerimisfondiga. Nende soetamine käib börsi väliselt osakuid märkides.

      Trigon Property Development on kinnisvaraarenduse firma, mis on välja kasvanud 2007. aastal toimunud AS Viisnurk jagunemise tulemusel. Ühesõnaga see on teine asi.

  10. Veiko says

    Tänan hea ülevaate eest.
    +1 veebiseminarile

  11. Andrus says

    Hei ! Tasuta seminari poolt alati kahe käega :), aga seda muidugi üldjuhul DI puhul. Huvitav, et LHV sellisel lehel hakkas silma valitsemistasu 2 %, et äkki mõni aegunud info vanast ajast ? https://fp.lhv.ee/market/fund/fundView?locale=et&fundId=73519&leftMenu=fnd

    • Dividend Investor says

      Väga hea tähelepanek! Aitäh, et jagasid! Ehk tõesti on vanast ajast ehk Trigon Balti Fondi ajast see info sinna jäänud. Saadan fondijuhtidele selle lingi edasi.

      • Edgar says

        Veel huvitav, miks LHV kuvab https://fp.lhv.ee/market/fnd traditsiooniliste fondide nimekirjas ainult C fondi. D on unustatud või vähe tähtsam? Samas kui 2/3 on seda valinud siis ei ole loogikat.

      • Dividend Investor says

        Aitäh, hea tähelepanek! Edastan ka selle info Trigonile.

  12. Sigrid says

    Tundub huvitav ning otsin samuti aktsiatele midagi lisaks.
    Ootan huviga seminari.

    • Dividend Investor says

      Väga tore, siis läks selle kirjatükiga täppi.
      Hääl kirjas.

      • Oleksin ka seminarist huvitatud!

      • Dividend Investor says

        Aitäh hääle andmise eest! Hea uudis, tasapisi juba planeerime veebiseminari. Eks annan siin blogis teada kui kuupäev paigas.

  13. Sai ka äsja portfelli lisatud 😎

    • Dividend Investor says

      Väga lahe, kiirelt tegutsed! Aga jah, nõnda võimalik veel sel aastal dividenditulu saada, eks ole?! 🙂

  14. Algaja investor says

    Teen investeerimismaailmas esimesi samme ja Sinu blogi on väga huvitav ja hariv õppekirjandus :), suur tänu selle eest!

    Mulle on Su varasematest postitustest (näiteks see: https://www.dividendinvestor.ee/2016/06/12/dividendiinvestori-oppetund-1-korge-dividendimaaraga-ei-kaasne-korge-kogutootlus-ii-osa/ ) jäänud mulje, et oled ise pigem ettevaatlik kõrge hetke dividendimääraga aktsiate suhtes. Tsiteerin: “Kõrge hetke dividendimäär kompenseerib enamasti madalat prognoositud kasumite kasvumäära ehk siis selliste aktsiate hinnatõusu potentsiaal on üldiselt kehvapoolne.” Samuti on jäänud mulje, et väärtusettevõtete (paranda, kui eksin, ei leidnud konkreetset postitust – ka Sinu portfelli kuuluvate ettevõtete?) dividendimäärad on pigem madalamad (2-3%). Dividendikuningatel tihti veelgi madalamad (https://www.dividendinvestor.ee/2021/07/25/dividendikuningate-ulevaade-ja-iga-kuu-dividenditulu-teeniv-portfell/ ).

    Trigoni 6-8% dividendimäär tundub mulle päris kõrge. Kui kaalud selle lisamist oma portfelli, kuidas sobitub see Sinu investeerimisteesidega ja kas antud juhul jätkusuutlikkusele ja kogutootlusele ohtu ei näe siin?

    • Dividend Investor says

      Aitäh kommentaari eest, väga head küsimused! Kohe näha, et loed mõttega ja ka mõtled kaasa!

      Jah, üldiselt olen ise läinud seda teed, et püüan pigem kõrget kogutootlust ja mitte kõrget dividenditootlust, eriti kui see viimane võib tulla nigela hinnatõusu potentsiaali arvelt. Samas läbi aja olen oma dividendiportfelli aktsiad jaganud kahte gruppi: 1) dividendikasvu aktsiad 2) kõrge dividendimääraga aktsiad. Kõrge dividendimääraga aktsiaid olen ikka veidi portfelli kaasanud, eriti regulaarse investeerimisega alustades. Põhjus selles, et alguses on maru tore saada veidigi kopsakamat dividendi – see motiveerib kuidagi paremini rajal püsima. Samas nende kõrge dividendimääraga aktsiate puhul on olnud siis väga oluline see, et tegu oleks jätkusuutliku dividendimakse ja tugeva bilansiga ettevõttega. Põhimõtteliselt seda sama kontrollivad ka Trigoni fondijuhid portfelli investeeringuid valides. Järgmine samm nende kõrge dividendimääraga aktsiate puhul on aktiivne haldus – soetada need aktsiad pigem soodsa hinnaga (olgu siis õiglase väärtuse suhtes või P/E suhtarvu valguses), korjata mõnda aega kopsakat dividendi ja kui hind on taastunud, siis pigem müüa aktsiad maha ja otsida järgmist sarnast investeerimisobjekti. Selliselt toimetades on olnud võimalik tekitada päris head kogutootlust. Statistilistes analüüsides võetakse ette lihtsalt kõik kõrge dividendimääraga aktsiad, ostetakse need mingil ajahetkel x ning siis lihtsalt hoitakse. Mingit ettevõtte finantsilise tugevuse või dividendimakse turvalisuse hindamist neil puhkudel tavaliselt ei tehta. Seepärast satub portfelli ka päris palju varem või hiljem dividende kärpivaid firmasid pluss nigela hinnatõusu potentsiaaliga firmasid.

      Väärtusettevõtted on klassikalises käsitluses pigem helded dividendimaksjad, peamiselt seetõttu, et hind on langenud ja läbi selle siis dividendimäär tõusnud. Viimased paar-kolm aastat on ennekõike USA turu keskmiste dividendimäärade mõttes päris erakordsed ehk siis dividendimäärad on langenud ikka päris-päris madalale. Seda nii kõrge dividendimääraga firmade, dividendikasvu ettevõtete kui ka tavaliste keskmike puhul.

      Kuidas sobitub Trigon Dividendifond minu portfelli? Nagu ütlesin siis võtmesõnaks on siin strateegia ja geograafilise piirkonna hajutatus. Saan oma portfelli midagi, mis toodab veidi rohkem rahavoogu ja koondab endas pigem Ida-Euroopa piirkonna firmasid. Selge on see, et kogutootluse eesmärgis ma järgi anda ei soovi. See oli ka üks põhjus, miks võrdlesin Dividendifondi tootlust paari dividendiaktsiatele keskendunud ETFiga. Nagu ka kirjutasin, siis ideaalis tahaks näha pisut pikemat tootlusnumbrite ajalugu, aga samas on võtta vähemalt ühe kriisi kogemus. Eks tulebki ka edaspidi jälgida ja hinnata fondiosaku puhasväärtuse liikumist ning võrrelda seda erinevate alternatiivsete investeerimisvõimaluste ja turuindeksitega.

      Loodan, et suutsin oma mõtted edasi anda ja said vastused oma küsimustele.

  15. +1 Seminari poolt. (Loodan, et saab ka järgi vaadata, kui LIVE-st ei ole võimalik osa võtta) Ja kohe kindlasti ka minu uus investeerimiskoht. Tänan!

    • Dividend Investor says

      Aitäh, kirjas! Jah, kui läheb veebiseminari tegemiseks, siis kindlasti tuleb ka järelevaatamise võimalus.

  16. Viktor says

    Täitsa huvitav info, soovin osaleda seminaril.

  17. Tarmo says

    Seminari poolt! Kuidas suhtud 1zX aastas makstavasse dividendi? Kas see ei muuda makseks vajaliku likviidsuse hoidmist liiga keeruliseks ja ei tekita liigset cash dragi? Või on neil mingi hea loogiline põhjus selleks? Tänud!

    • Dividend Investor says

      Aitäh, hääl kirjas! Fondijuhtidega kohtudes ja selle kohta küsides sain selgitused ning lühidalt kokku võttes saab öelda, et cash drag’i ei teki. See on üks teemadest, mida ei jõudnud postituses kajastada ning mis olekski hea ette võtta veebiseminaril ja lasta fondijuhtidel endil selgitada.

  18. Visiir says

    Aitäh taaskord huvitava lugemise eest! Hea meelega vaataks ka seminari.
    Oskad ehk kommenteerida, mille arvelt kaetakse fondi enda tehingutasudega seotud kulud ja mis fondi üldine kulukuse määra vahemik võiks olla (ilma edukustasuta ja koos edukustasuga)? Fond maksab edukustasu fondijuhile, kuid mille arvelt tasutakse fondi enda sees tehtavate tehingukulude maksumus ja nt depoopanga kulud?
    Jätan siin küsimuses välja märkimisega seotud kulud, kuna see osa oli arusaadav ja kehtivad pankade enda hinnakirjad.

    • Dividend Investor says

      Võta heaks ja seminari huvi kirjas!

      Sinu poolt loetletud kulud võetakse arvesse juba osaku puhasväärtuse ehk NAVi arvutustest. See on standard – kõik investeerimistegevusega otseselt seotud kulud katab fond ja sellevõrra on siis raporteeritav tootlus väiksem. Teistpidi vaadatuna saame öelda, et need tootluse numbrid, mida kuvatakse, need on lõplikud ehk kõik kulud on seal juba sees. NAVi arvutamise korra ja reeglid leiad sellest dokumendist. Tasude kohta on detailne info kirjas KIID’is ehk investorile esitatavas põhiteabe dokumendis.

    • Dividend Investor says

      PS! Küll mul on hea meel, et siia on lugema kogunenud nii nutikad ja oma peaga mõtlevad investeerimishuvilised! Te küsite kõik nii asjakohaseid ja häid küsimusi, lausa lust on vastata! 🙂

  19. +1 seminar

  20. Kaido says

    +1 veebiseminari poolt.
    Huvitav lugemine ning idee enda portfelli.

  21. Annan oma hääle veebiseminari poolt. Minu jaoks on oluline järelvaatamine. Huvitav lugemine. Head küsimused ja vastused kommentaariumis!

    • Dividend Investor says

      Aitäh, kirjas! Jaa, tõesti palju häid kommentaare on siia kokku kogunenud!

  22. Kui see on borsiväline fondiosak, siis kes selle mult ära ostab kui ma müüa tahan? Fond ise?

    • Dividend Investor says

      Jah, täpselt nii! Iga päev arvutatakse fondiosaku puhasväärtus ehk NAV ja tehingud (osaku märkimised ja lunastused) toimuvad selle ühe ja sama hinnaga ehk NAViga. NAV kujuneb selle järgi, mis on iga päeva seisuga portfellis olevate väärtpaberite turuväärtus.

  23. Eduard says

    Tänan huvitava artikli eest, short-list on täiendatud nüüd 🙂

  24. Rauno says

    Tere Märten,
    Tänud Teid väga tervikliku ülevaate eest.
    Investeerin ettevõtte alt, kuid uurin…
    Kas Teil on võimalik kommenteerida C ja D osaku hinnavahet. Hetkel siis C osak NAV 20,7 ja D 13,1
    Saan aru, et C osak sisaldab väljaamaksmata dividendi osa või on seal mingi täiendav seletus, miks hinnavahe erinevus nii erinev on.

    Edu Teile,
    Rauno

    • Dividend Investor says

      Jah, tavaliselt need vahed tulevadki sisse just nimelt sellepärast, et D osak maksab dividendid välja, D osaku hind siis langeb ja nii-öelda vahe C osaku hinnaga käriseb veidi suuremaks. Neile hinna või õigem oleks öelda NAVi absoluutsuuruste vahele tähelepanu vähemalt minu arvates pöörama ei pea. Sama lugu on ka näiteks ETFidega. Mida kauem fondi loomisest möödas on, seda suuremaks need vahed lähevad just nimelt selle pärast, et üks maksab dividende välja ja teine mitte. Igaks juhuks mainin ka ära, et sellist arvutust ei tasu teha, et C osaku hind miinus D osaku hind võrdub oodatav dividendimakse. See ei ole korrektne. Nende kahe osaku tüübi hinnavahe tekib läbi kõigi aastate välja makstud dividendide lõikes.

      • Rauno says

        Tere,
        Tänud kiire kommentaari eest.

        Kui saaksite enda hinnangu anda ostmise koha pealt, juhul kui dividednid ei ole olulised ning huvi on pigem kui pikaajaline investeering.
        Juhul kui te ei saa enda konkreetset hinnangut anda, millisr osakut võiks osta, siis olen tänulik kui tooksite välja sellsiel juhul erinevad aspektid ostmise ja hilisema osaku müügi aspekti arvestades.

        Ettetänades,

        Rauno

      • Dividend Investor says

        Juhul kui dividendide väljamakse ei ole oluline, siis kuluefektiivsuse ja ka mugavuse mõttes on mõistlikum lahendus C osak. Nõnda on kogu raha pidevalt investeeritud ja kulude mõju minimeeritud.

  25. Ürjo says

    Soetamine/märkimine suurema summa puhul on selgelt soodsam SWED-is. Aga kuidas haldustasuga on ärikliendile SWED-is, oskab keegi kommenteerida kes on soetanud? LHV-st vastati, et neil on tasuta.

    • Dividend Investor says

      Mina leidsin Swedbanki ärikliendi hinnakirjast järgmised read: Eesti Investeerimisfondide osakutele kohaldub Eesti väärtpaberite hooldustasu.
      Väärtpaberikonto kuuhooldustasud: Eesti 0,004%, min 8 €, max 500 €, lisandub käibemaks.

      • Ürjo says

        Ma leidsin ka selle rea, aga sooviks kinnitust. See min 8€/kuu võib teha LHV-st palju parema soetamise/pikaajalise hoidmise koha.

      • Dividend Investor says

        Tõsi!

      • Ürjo says

        SWED lõpuks vastas mulle Trigoni küsimuse peale, et “Mittenoteeritud Eesti väärtpaberite kuuhooldustasu on 5 eurot.” Ehk siis soodsam kui 8€. Kõik sõltub nüüd kui suures koguses osta ja kui pikalt hoida :).

      • Dividend Investor says

        Aitäh, et jagasid! No minu esimene mõte oli, et kui ärikliendi hinnakiri on konto kuuhooldustasude mõttes selline, siis ehk on mõistlik see investeering teha võimaluse korral hoopis eraisikuna ja investeerimiskonto raamistikus. Või siis tõesti pigem eelistada LHVd. Seal küll tuleb maksta ühekordselt tehingu eest 1%, näiteks 5 000 euro puhul 50 eurot, aga Swedbank võtab ju ainuüksi kuuhooldustasuna igal aastal siis ju 72 eurot (koos käibemaksuga). Aga jah, täpselt nii nagu kirjutasid, lõpuks sõltub kõik ostusumma suurusest ja hoimise pikkusest.

    • Dividend Investor says

      Hea uudis kõigile neile, kes suurema summa eest või ka ettevõtte alt märkida soovivad! Trigoni fondijuhid võtsid soodsamate tasude läbirääkimise enda hingeasjaks ja jagan värsket infot kohe siin ka:
      “Saime LHVs kokkuleppele, et nad muudavad varsti Eesti fondide soetamise/müümise hinnakirja ära. Kui ma õigesti aru sain, siis peaks jääma teatud % tehingusummast, aga samuti peaks tulema ka maksimaalne ülemine piir ehk hetkeseisuga vist 3 eurot. See on juba üle 300 euro investeeritavate summade puhul väga oluline võit. LHV ütles, et muudatus võtab aega (hinnakirja muudatuse kinnitamine + süsteemide muudatus), seega hetkeseisuga ei oska öelda millal see jõustub. Samas saime aga seniks kokkuleppe, et kui mõni suurem investor kontakteerub meiega või otse LHVga, et soovib suurema summa investeerida Trigon Dividendifondi, siis LHV muudab ise manuaalselt tehingutasu nt 200 EUR asemel (20 000 EUR investeerimisel) 3 EUR peale. Selleks tuleks aga saata email.”

  26. Eduard says

    Mul ärikliendi kontol Swed võtab ka 8+km aktsiate hoidmise eest, kas siis need 5 eurot lisatakse juurde, või ma ei pea eraldi midagi maksma, mida te arvate?

    • Dividend Investor says

      Ärikliendi hinnakirjast leidsin mina sellise selgituse: “Mittenoteeritud Eesti väärtpaberite hooldustasu rakendub juhul, kui kontol on ainult mittenoteeritud Eesti väärtpaberid.
      Seega tundub, et kui sul muud väärtpaberid kontol juba olemas, siis seda minimaalset 5 euro suurust tasu ei rakendatagi.

  27. Tänan sisuka analüüsi eest. Lugedes kommentaare, siis leian, et kui kasutada Swedbank panka ärikliendina väärtpaberite hoidmiseks, siis haldustasud on need, mis muret tekitavad. Võttes näiteks miinimumprogrammi, et sul on väärtpaberikontol vaid Trigoni mittenoteeritud Eesti väärtpaberid, siis kuutasudena maksad aastas 60 € (loen hinnakirjast välja, et käibemaksu ei lisandu). Oletame, et investeerin ühekordse maksena 2000 €. Märkimistasu on 1,50 €. Dividenditootlus on prognoositud keskmine 6%. Seega aastatulu on 120 €. Sellest saab fondivalitseja endale edukustasu 15% ehk 18 €. Kui kõik kulud maha arvestada, siis kätte peaks jääma aastas 40,50 € ehk tootlus on 2000 €-lt ca 2,03%. Mulle isiklikult tundub, et on paremaid võimalusi kuidas raha paigutada. Muidugi mõjutavad tootlust erinevad muud asjaolud nagu fondiosakute soetamise aeg, suurus jne, mida on siin ka juba mainitud, aga võttes arvesse prognoositud keskmist dividenditootlust ning inflatsioonimäära, mida üritatakse hoida 2% lähedal, siis väga palju ei teeni.

    • Dividend Investor says

      Võta heaks! Väga kiiduväärt, et oled enda jaoks läbi teinud konkreetsed arvutused! Just nõnda ongi mõistlik iga investeeringu oodatavat tulemit hinnata. Samas täpsustan, et aktsiafondide puhul kujuneb tootlus alati vähemalt kahe komponendi mõjul: 1) dividenditulu pluss 2) aktsiate hinna tõus. Oma praegustes arvutustes võtsid sa aluseks ainult prognoositud dividenditootluse numbri. Lisaks see ongi nüüd see koht, kus tasub läbi mõelda, kas ikka on mõistlik antud juhul ettevõtte alt investeerida või kas ei oleks mõistlik seda teha läbi mõne teise teenusepakkuja.

      • Tõsi. Vaatasin ka Unit D (EUR) (TNESCFD) väärtuse kasvu. Aastane kasv ca 31%. Selline kasv on muidugi intrigeeriv ja kindlasti jälgin fondi käekäiku edasi. Samas kui lähemalt vaadata, siis pea terve eelmise aasta seisis väärtus paigal ning madalaim oli see 29.10.2020, hind 9,377. Hüpe on toimunud 11.2020 kuni praeguse hetkeni (hind 13,168). Nagu me teame, siis sel aastal on sisuliselt kasvanud kõik aktsiad. Tavaliselt kiputakse asju reklaamima siis, kui hinnad on kõrged. Seega hetkel jälgin kõrvalt ja pärast kahetsen, et ei ostnud praegu :).

      • Dividend Investor says

        Eks investeerimisotsuseid peabki tegema kaalutletult ja ilma kiirustamata. Samas just nimelt selle suurema kahetsustunde ära hoidmiseks olen ise praktiseerinud väikeste niinimetatud tracking position ostude tegemist. Räägin nüüd antud juhul küll börsil kaubeldavatest aktsiatest, aga suures plaanis loogika ju sama. Väike ost aitab hoida asja radaril ja tekib ka parem tunnetus hinnaliikumiste osas.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.