Saade “Börsijutud: investor vs kaupleja” sai 2-aastaseks. 🥳 Sünnipäevasaate salvestasime seda korda hoopis stuudios.
See on ka paslik koht, kus öelda aitäh kaupleja Markus, et haarasid toona saate tegemise ettepanekust kinni! Samuti aitäh kogu tehnilise poole korraldamise eest! Just Markus on see, kes salvestuse pärast koos algus ja lõputiitritega kokku lõikab, Youtube’i üles laadib jne.
Õige mitmed teist on öelnud, et see saade on nagu kahe sõbra vestlus. Jah, ma tunnen seda sama ka ise. Naljakas lugu on muidugi see, et me olemegi teineteist tundnud täpselt need 2 aastat. Noh, hea küll kuu-poolteist rohkem. Ja veel naljakam on see, et tegelikult oleme päris elus kokku saanud kordi vähem kui ekraanide vahendusel saadet salvestades 🙂
Igatahes viimast saadet alustasime vaatajaküsimustele vastamisega ning sukeldusime õige mitmesse teemasse ikka päris süvitsi.
Saate viimases kolmandikus kaevasin üles vanad teemad. Ehk siis teemad, millest rääkisime täpselt kaks aastat tagasi Börsijuttude esimeses saates ja täpselt aasta tagasi. Päris põnev oli!
Ma ei hammusta Markuse teooriat läbi. Kus on konks? Ta kogu aeg räägib, et ei aja taga seda, kas tal on õigus või ei, oluline on see, et kaotused oleksid väiksemad kui võidud ja kui võidumäär on isegi vaid 30%, ka siis saab tublisti plussi jääda. Siiamaani kõik on loogiline. Targad raamatud ütlevad, et aktsiaturud üle 50% ajast tõusevad ja alla 50% ajast langevad. Käesoleva aasta turuseisus muidugi pigem langevad enamuse ajast. Markusel on mitu-mitu strateegiat. Strateegiad on pikaajaliselt väljatöötatud, ka sellest saan aru. Mis selle strateegia point on ja mis edu saavutab strateeg umbes panustaja üle? Kui võidumäär on alla 50% siis mis strateegiast me räägime? Või siis ongi kogu loogika selles, et kui Markus strateegiaga läheneb, siis tema võidumäär on näiteks 35% ja Jukul on umbes panustades võidumäär 20%? Üks loogika on selles, miks võidumäär nii madal on, on see, et hind kukub volatiivsuse tõttu stoppi. Aga miks see stopp siis nii lähedal on, kui kõik märgid ütlevad, et pigem must kui punane kaart? Kui on märgid positiivsest hinnaliikumisest, siis loogiliselt võttes peaks ju võidumäär olema vähemalt 50,1%. Hoolimata volatiivsusest, stop ei puutu asjasse, seda saab ju nihutada. Kaotus tekib ainult siis, kui võidumäär on alla 50%. Palju see strateegia üldse aitab, et nüüd on õige aeg tehingusse minna? Või Markuse kogu võit tuleneb hoopis sellest, et ta ei lähe emotsioonidega kaasa ja tal on tugev distsipliin? Strateegia mõttes ma saan suurepäraselt aru, kuidas Markus raha teenib, tugev distsipliin, väikesed kaotused, suuremad võidud. Aga no ei hammusta läbi seda võidumäära protsenti :). Ka ilma eelneva tehnilise analüüsita peaks ju see strateegia toimima, oluline on sama meelekindlalt ditsipliinist kinni pidada? Mingeid näitajaid vaatavad ju kõik investorid. Kui oluline roll on sellisel strateegial tehnilisel süvaanalüüsil vs veidi pealiskaudsem analüüs? See on nüüd täitsa selge, et distsipliin peab olema väga tugev ja emotsioonid maas 🙂
Väga hea küsimus! Püüan meeles hoida, et võtame järgmises saates jutuks ehk siis küsin Markuselt täpsustusi.
Võtsime selle küsimuse viimases Börsijuttude saates teemaks ja vastuse leiad saatest #41 alates 19. minutist.