Eleving Group 13% 2028 võlakirjade pakkumise analüüs

Eestlastele tuntud kaubamärki Mogo omav Eleving Group tuleb turule 5-aastase tähtajaga allutamata ja tagatud võlakirjadega, mille aastane intressimäär on 13%.

Eleving Group tutvustus

2012. aastal Mogo Finance nime all asutatud sõidukiliisingut ja tarbimislaene pakkuva ettevõtte nimeks on tänaseks saanud Eleving Group. Emafirma on registreeritud Luksemburgis ja tegutseb tütarfirmade kaudu 16 eri riigis. Eleving Group alla kuuluvad liikuvussektori brändid Mogo, Primero, Renti ja OX Drive. Tarbimislaenude poolel tegutsetakse kaubamärkide Kredo, Sebo, Tigo ja hiljuti integreeritud ExpressCredit kaudu.

Ettevõttel on kolm peamist ärisuunda:

1. Paindlik liising ja kuutasupõhised lahendused, mis toovad 29% tuludest (kasv aastaga +7,2%). Kasvu vedasid siin Ida-Aafrika mototakso liisingu segment ja Baltikumi elektriautode rendi ja jagamisteenuste kasv.
2. Traditsiooniline sõidukiliising, mis moodustab 39% tuludest. Siin kasvasid tulud aastaga +7,9%, kusjuures peamine kasv tuli Rumeeniast.
3. Tarbimislaenude segment, mis moodustab 32% tuludest. Selle segmendi tulud aastaga langesid (-11%). Kogu segmendi languse põhjustas Ukraina tarbimislaenude tulude allakäik, kõigis ülejäänud riikides tulud kasvasid.

Eleving Group netoportfell ulatus 2023. aasta juuni lõpu seisuga 295 miljoni euroni. Sõidukiliisingu portfell moodustab sellest pea 76% ehk 224 miljonit eurot. Kõige suurem on liisinguportfell Keenias (23% liisinguportfellist), millele järgnevad Leedu (13%), Rumeenia (13%) ja Uganda (11%). Tagamata tarbimislaenude portfell on 24% kogu netoportfellist ehk 71 miljonit eurot.

Hiljutised arengud

Juulis omandas Eleving Group neljas Lõuna-Aafrika riigis avaliku sektori teenistujatele finantseerimisteenuseid pakkuva ExpressCredit kaubamärgi all tegutseva EC Finance Group nimelise firma. Ülevõtutehinguga suureneb Eleving Groupi portfell 28 miljoni euro võrra.

Müügitehingutest on hiljutine näiteks juulikuine pikaajalist autorenditeenust pakkuva Läti ettevõtte Renti Plus müük SIXT autorendifirma tütarettevõttele. Kokku anti üle enam kui 100 rendiauto suurune autopark koos kliendiportfelliga.

2022. aasta II kvartal märkis muuhulgas ühe aasta täitumist OX Drive kaubamärki kandva elektriautode jagamisteenuse turule tulekust Lätis. Nüüdseks on sealses autopargis üle 100 elektriauto ja esimese tegutsemisaasta jooksul teenis tütarfirma üle poole miljoni euro käivet.

Elektrisõidukite vallas jätkatakse elektrijõul töötavate mototaksode finantseerimist Keenias. Sama toode on väljatöötamisel ka Uganda jaoks.

Ettevõtte tegevjuhi sõnul on grupp viimase 12 kuu jooksul võtnud konservatiivsema hoiaku keskendudes muuhulgas rohkem laenutingimuste karmistamisele, laenuportfelli kvaliteedile ja kuluefektiivsuse saavutamisele.

Käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul võis täheldada grupi laenuklientide maksekäitumise halvenemist. Kogu laenuportfelli see areng kuigivõrd ei mõjutanud, sest uute laenude välja andmise tingimusi karmistati juba varem. See võimaldas tegelikult isegi laenude allahindluskulu (provisjone) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähendada.

Finantside ülevaade

Eleving Group tüüpi ettevõtte analüüsimisel tasubki enamus tähelepanust suunata laenuportfelli käekäigu, makseviivituste ja laenude mahakandmise arengute uurimisele. Enne veel kui sellesse sukeldume, vaatame üle grupi tulud ja kulud.

Ettevõte on juba aastaid kasvatanud nii tulusid kui kasumit päris kiires tempos – viimase 5 aasta jooksul keskmiselt ligikaudu 30% aastas. Laenude netoportfell on samas kasvanud pea poole aeglasemalt. See tähendab, et toimetatakse tulusamalt kui varem.

Seda on hästi näha, kui uurime neto intressimarginaali (NIM) muutusi ajas[1]. Näiteks 2019-2020. aastatel oli neto intressimarginaal ligikaudu 20% kandis. Viimastel aastatel on see tõusnud 36-37% tasemele. Kuigi Eleving ei ole otseselt võrreldav traditsiooniliste pankadega, siis olgu siiski öeldud, et näiteks LHV Group NIM oli 2023. aasta juuni lõpu seisuga 3,7% ja Coop Pangal 4,3%. See tähendab, et võrreldes LHV pangagrupiga on Eleving grupi välja laenatava ja sisse võetava raha hinna vahe ligi kümme korda suurem. Seega puhvrit on kordades rohkem.

Teadupärast on intressimäärad olnud ligikaudu aasta aega kiirel tõusukursil. Seepärast tasub võrrelda, kuidas on viimasel ajal muutunud intressitulu ja intressikulu. 2023. aasta esimese kuue kuu intressikulu ulatus 17,4 miljoni euroni, mis on aastataguse ajaga võrreldes 19,2% kõrgem. Intressitulu kasvas samas kõigest 1,6%. Seega näeme, et ka Eleving Group saab tunda kallineva laenuraha mõju. Samas neto intressimarginaal langes 2022. lõpu 37,4% tasemelt 2023. juuni lõpuks vaid 36,3% tasemele. Eleving teenib lisaks intressitulule märkimisväärset tulu ka kasutatud sõidukite rendist. Juhul kui lisame selle tululiigi NIM arvutustesse, saame kohandatud NIM numbriks 2023. aasta juuni lõpu seisuga koguni 45,7%. Taas kord saab öelda, et puhvrit siin jagub.

Pankade ja teiste finantseerimisasutuste puhul kasutatakse tegevuse efektiivsuse hindamiseks sageli kulude ja tulude suhtarvu (cost/income ratio). Eleving Group puhul on kulude-tulude suhe viimastel aastatel jäänud vahemikku 36-38%. Võrdluseks, Coop Pangal oli see 2023. juuni lõpu seisuga 38%, LHV Group puhul 34%.

Peamised riskid ja laenuportfelli kvaliteet

Eleving Group äritegevuse sisu ja tegevuse piirkondi arvestades võime öelda, et tegu on päris kõrge riskitasemega äriga. Tegutsetakse ju keskmisest kõrgema riskitasemega piirkondades (Ida-Euroopa, Kesk-Aasia, Aafrika) ning ka finantseerimisturu mõttes pigem riskantsemas otsas (tarbimislaenud ja kasutatud sõidukite liising). Seega kindlasti ei ole tegu madala riskiga ettevõtmisega. Kuna tegutsetakse paljudes eri riikides, tõusetub ka valuutariski komponent.

Selleks, et hinnata, kas kõrged ettevõtlusriskid saavad ka piisavalt kompenseeritud, tasub pilgud suunata laenuportfelli maksekäitumise ja kvaliteedi statistikale.

Üle 35 päeva viivises olevate liisingute suhe netoportfelli oli juuni lõpu seisuga 6,5% jäädes viimase 6 kuu jooksul samale tasemele. Potentsiaalsete laenukahjumite tarbeks on moodustatud reserv, mis katab 89,9% viivises olevast netoportfellist. See tähendab, et enamus neist potentsiaalsetest laenukahjumitest on juba kasumiaruandest läbi liikunud.

Tarbimislaenude poolel potentsiaalsete kahjumite katteks loodud reserve vähendati I poolaastal tervenisti 48% võrra. Üle 90 päeva viivises olevate tarbimislaenude suhe netoportfelli oli juuni lõpu seisuga 5,1%, 2022. aasta lõpus 5,5%. Potentsiaalsete laenukahjumite tarbeks moodustatud reserv oli juuni lõpu seisuga 119% üle 90 päeva viivises olevate laenude mahust. Seega on reserve rohkem kui on potentsiaalselt maksejõuetuks muutuvaid tarbimislaene.

Olles pigem harjunud analüüsima traditsioonilisi kommertspankasid, paistab viivises olevate laenude suhe portfelli minu jaoks esmapilgul kõrge. Näiteks kui vaatame ainult tarbimislaenude segmenti, siis 2022. aasta lõpu seisuga oli üle 60 päeva viivises 28% portfellist. Ka laenude mahakandmisi on selles segmendis omajagu, minu arvutuste kohaselt 2022. aastal ligikaudu 15%. Samas kogu seda kõrget riski poolt kompenseerib ka selle segmendi kõrge intressimäär. Tagamata tarbimislaenude segmendis ulatub keskmine kuine intressimäär isegi kuni 8,5% tasemeni. Sõidukiliisingu poolel on intressimäärad madalamad. Kogu brutoportfelli keskmine aastane intressitootlus oli 2022. aasta lõpu seisuga ligikaudu 68%. Seega – kõrge risk, kõrge tulupotentsiaal.

Eleving on juba turule toonud ühe niinimetatud Eurobondi ehk rahvusvahelise võlakirja (kupongimäär 9,5%, lõpptähtaeg 18.10.2026). Sellega seoses rakenduvad ettevõttele mitmed finantspiirangud (covenants). Juuni lõpu seisuga oli grupi kapitalisatsiooni suhtarv 27,2%, intressimakse kattekordaja 2,4 ja neto finantsvõimenduse tase 3,4. Nimetatud võlakirja eritingimuste kohaselt peab grupi kapitalisatsiooni suhtarv olema vähemalt 15%, intressimakse kattekordaja vähemalt 1,25 ja neto finantsvõimenduse tase võib maksimaalselt ulatuda 6,0 tasemele. Nagu näha, siis puhvrit jagub ka siin.

Ettevõttel on olemas ka krediidireiting. Hiljuti kinnitas reitinguagentuur Fitch Ratings Eleving Group krediidireitingu tasemel B-. Reitingu väljavaade on stabiilne. Vaatamata koroonapandeemiale, sõjale Ukrainas ja märkimisväärsetele muutustele maailma majanduses, on Elevingi reiting püsinud samal tasemel kolm aastat järjest.

Reitinguagentuuri raportist saab lugeda, et reitingu kinnitamise otsuse taga oli paljuski finantsvõimenduse vähendamine (võlakoormuse omakapitali suhe langenud 2021. aasta lõpu 7,7x tasemelt 5,1x tasemele 2023. aasta I kvartalis) ja tugev kasumlikkus (välja antakse kõrge intressimääraga laene/liisinguid, kulubaas ehk Elevingi poolt võetud laenude intressimäär valdavalt fikseeritud). Seda vaatamata vajadusele maha kanda Ukraina laenuportfell ja vähendada äri Valgevenes.

Reitinguagentuur tõi välja ka selle, et Elevingi finantseerimine on täna hästi korraldatud. 150 miljoni suuruse eurovõlakirja lõpptähtaeg on alles 2026. aasta oktoobris ja ettevõttel on läbi Mintose ühisrahastuse platvormi ligipääs paindlikule finantseerimisele. 2023. aasta juuni lõpu seisuga moodustas Mintose platvormi kaudu kaasatud finantseering pea 68 miljonit eurot ehk 25% kogu grupi võetud laenudest. 2026. aastal lõppev Eurobond moodustab kogu finantseeringust 55%. Parasjagu tagasikutsutav Mogo võlakiri ligikaudu 11%. Keeniast saadud kohaliku finantseeringu osakaal on pea 5%. Seega finantseerimisvajadus paistab pärast kõnealust võlakirjaemissiooni mõneks ajaks olevat rahuldatud.

Huvitava aspektina mainin, et Eleving pöörab oma majandusaasta aruannetes päris palju tähelepanu kestlikkuse ehk ESG teemadele. Seda nii liisingusse antavate autode kliimamõju, otsese süsiniku jalajälje kui ka üldisemate ettevõtte jätkusuutlike majandamise eesmärkide poole liikumisel. Neid fookusvaldkondi on koguni 11 erinevat.

Eleving Group 13% kupongimääraga võlakiri lõpptähtajaga 31.10.2028

Nagu öeldud, siis uue võlakirja emiteerimise esimene samm on võlakirjade vahetuspakkumine 2024. aastal lõppevate Mogo võlakirjade refinantseerimiseks.

Kõik tütarfirma Mogo AS tagamata võlakirjade (ISIN LV0000802452) omanikud saavad perioodil 26. september kuni 13. oktoober 2023 kell 14.00 vahetada oma Mogo tagamata võlakirjad Eleving Group uute kõrgema intressimääraga tagatud eelisvõlakirjade (ISIN DE000A3LL7M4) vastu.

Täpsem lisainfo on leitav sellelt lingilt.

Seejärel on alates 2. oktoobrist kuni 20. oktoobrini võimalik kõigil huvilistel märkida Eleving Group 13% kupongimääraga 5-aastase tähtajaga võlakirju.

Võlakirjade intressimaksed on kvartaalsed. See tähendab, et alates 31. jaanuarist kuni 31.oktoobrini 2028 tehakse intressimaksed iga aasta 31. oktoobril, 31. jaanuaril, 30. aprillil ja 31. juulil.

Võlakirja nimiväärtus on 100 eurot. Märkides võlakirju 1 000 euro eest, laekub 10 võlakirja.

Näiteks juhul, kui investor märgib 10 võlakirja, on tema oodatav aastane intressitulu 130 eurot, kusjuures intressimaksed summas 32,50 eurot laekuvad kvartalis korra ülaltoodud kuupäevadel.

NB! Oluline on teada, et Eleving maksab investorile välja kogu intressitulu täies ulatuses. Juhul, kui investeerid eraisikuna investeerimiskonto süsteemi kasutades, saad tekkiva tulumaksukohustuse edasi lükata. Samas juhul, kui kasutad tavakonto süsteemi, siis tuleb järgmisel aastal tasuda teenitud intressitulu pealt tulumaks. Ettevõtte kaudu investeerijad saavad samuti kogu 13% suuruse intressi oma kontole, kohest maksukohustust ei teki ehk tulu maksustatakse siis kui selle raha ettevõttest välja võtad.

Võlakirjad noteeritakse nii Nasdaq Riia kui ka Frankfurdi börsidel. Planeeritav noteerimise kuupäev on 31. oktoober 2023 või selle ligilähedane kuupäev.

Eleving Group 13% 2028 võlakirjade näol on tegu tingimusteta ja tagasivõtmatult solidaarselt tagatud garantiidega võlakirjaga. Garantiid on andnud 12 Eleving Group ettevõtet muuhulgas AS Mogo (Läti), Primero Finance OÜ (Eesti), UAB Mogo LT (Leedu), Mogo LLC (Gruusia), Mogo IFN SA (Rumeenia). Detailsem info on leitav võlakirjade prospektist.

Võlakirjad on reguleeritud Luksemburgi õigusega. Tegu on Elevingi allutamata ja tagatud kohustustega, mis kuuluvad igal ajal samasse nõudeõiguse järku emitendi kõigi teiste praeguste ja tulevaste tagamata kohustustega ning on eesõigusega kõigi emitendi olemasolevate ja tulevaste allutatud võlakohustuste suhtes.

Kokkuvõtteks

Eleving Group näol on selgelt tegu pigem riskantse äriga ja tegutsetakse ka keskmisest riskantsematel turgudel. Seda kirjeldab hästi ka reitinguagentuuri Fitch Ratings poolt antud krediidireiting tasemel B-.

Teisalt tugevustena võib välja tuua juba pika kasumlikult tegutsemise kogemuse. Ka võlakirjaturgudel on edukalt toimetatud juba aastaid, kaasa arvatud rahvusvaheliste võlakirjadega.

1. oktoobri seisuga oli 5-aastane euro swapimäär 3,4%. See tähendab, et Eleving Group värskete võlakirjade krediidimarginaal on 9,6%. Sarnase krediidireitinguga ettevõtete krediidimarginaal jääb Bloombergi andmetel eurovõlakirjade turul hetkel 7,7% piirimaile. Seega pakub Eleving Group võlakiri investoritele kõrgemat swapimäära ületavat intressimäära. Teisisõnu riski ja tulu suhe paistab suhteliselt hästi paigas olevat.

Eleving Group võlakirju saab märkida 2. oktoobrist kuni 20. oktoobrini suuremate Eestis tegutsevate kommertspankade vahendusel internetipanga kaudu.

Lahtiütleja: Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Analüüs valmis koostöös võlakirja emitendiga ja autor sai selle eest tasu. Eleving Group võlakirjade avaliku pakkumise prospekt on avaldatud veebilehel https://www.invest.eleving.com/ ja https://eleving.com/investors. Enne pakutavatesse võlakirjadesse investeerimist tutvu tähelepanelikult prospektidega, et mõista võimalikke riske ja kasusid. Vajadusel küsi enne investeerimisotsuse tegemist nõu asjatundjalt.

[1] Nagu pankade puhul, ei ole ka Eleving Group valguses NIM kõikehõlmav näitaja. Pangad teenivad lisaks intressitulule ka komisjoni- ja teenustasusid, Eleving grupi ettevõtted renditulu sõidukite väljarentimisest.