Trigon Dividendifond – mitte ainult kõrge dividendimäär, vaid ka üllatavalt hea tootlus

Pea kaks ja pool aastat tagasi kirjutasin selle blogi veergudel hiljuti loodud ja ilma valitsemistasudeta dividendiaktsiatesse raha paigutavast fondist – Trigoni Dividendifondist. Dividendifondi strateegiat hakkas fondivalitseja Trigon Asset Management fondi jaoks rakendama 2020. aasta veebruaris.

Toona jagati ikka päris suuri lubadusi – keskmine dividenditootlus 6-8% ja portfellis tublid ning tugevad dividendimaksjad. Õige paljud suhtusid neisse lubadustesse skeptiliselt. Tuleb tunnistada, et mina pisut ikka ka. Dividendifond saab õige pea nelja-aastaseks ja on täpselt paras aeg üle vaadata, kas fondijuhid on suutnud oma lubadusi täita või on pigem lati alt läbi jooksnud.

Trigon Dividendifondi investeerimisstrateegia

Paslik on meelde tuletada, mis on fondi investeerimisstrateegia. Dividendifondi faktilehte uurides saame lugeda järgmist:

Trigon Dividendifond investeerib üle kogu maailma ettevõtetesse, millel on kõrge või kasvav dividenditootlus. Fondi portfell koosneb ligikaudu 25-50 erinevast ettevõttest. Ehkki Fondi põhifookus on aktsiatel, võib Fond investeerimiseesmärkide saavutamiseks investeerida ka teistesse instrumentidesse, nagu näiteks vahetusvõlakirjadesse või kõrge tootlusega võlakirjadesse.

Vaatamegi siis kohe alustuseks üle, milline on viimastel aastatel olnud fondi dividendimäär.

Näeme, et viimase nelja aasta jooksul on dividendimäär jäänud vahemikku 7,0% kuni 7,6%. Seega saame öelda, et fond on siin oma lubadust kenasti täitnud ja tõesti pakkunud keskmisest kõrgemat dividendimäära. Võrdluseks, investeerides kogu maailma aktsiaid hõlmavasse börsil kaubeldavasse fondi ehk ETFi, teeniksid meie investeeringud täna vaid 2,1% dividendimäära.

Tõsi, dividendimäär on oluline mõõdik, kuid investori jaoks on veelgi olulisem see, mida on teinud dividendimakse suurus. Näiteks juhul kui investeerisime 2020. aastal Trigon Dividendifondi D-osakusse selle loomisel 19. juunil 2020 kokku 1 000 eurot, teenisime aasta lõpus dividendidena 78 eurot. Dividendimakse fondiosaku kohta oli toona 0,78 eurot. Samas 2023. aasta detsembri dividendimakse oli juba 1,04 eurot osaku kohta.

See on +33% suurune dividenditulu kasv loetud aastatega. Päris hea! Saame siinkohal lugeda ka fondi teise eesmärgi täidetuks – pakkuda kasvavat dividenditootlust.

Seega investor, kes investeeris 2020. aasta keskel Dividendifondi 1 000 eurot, teenis 2020. aasta detsembris dividendidena 78 eurot, 2021. aastal 92 eurot, 2022. aastal 89 eurot ja 2023. aastal dividendidena juba 104 eurot.

See teeb pisut vähem kui 4 aasta jooksul dividendituluna kokku 363 eurot. Meenutame, et algne investeering oli 1 000 eurot.

Lisaks saadud dividendidele on kasvanud ka fondiosaku väärtus. 2023. aasta lõpu seisuga on esialgne mainitud 1 000 euro suurune investeering väärt 1 350 eurot.

Seega kogutootluseks selle veidi vähem kui 4 aasta jooksul on kokku 713 eurot (dividendidena 363 eurot ja hinnatõusuna 350 eurot) iga investeeritud 1 000 euro pealt ehk +71,4%

Dividendifondi portfelli jaotus

Sukeldusin uudishimust ka Dividendifondi investeerimisportfelli. Esimese asjana näeme, et riikide lõikes on kõige enam raha suunatud Eesti investeeringutesse, millele järgnevad Poola ja Sloveenia.

Sektorite valguses troonivad esikohal finantssektori aktsiad ligikaudu 31% osakaaluga, millele järgnevad tarbekaupade sektori aktsiad 20% ja seejärel pea 19% osakaaluga võlakirjad.

Võlakirjadest on portfellis nii LHV Groupi, Coop Panga kui ka Bigbanki ja Inbanki võlakirjad. Tasub tähele panna, et õige mitmed neist võlakirjadest on sellised, mis jaeinvestorile ei ole kättesaadavad. See tähendab, et pangad annavad neid välja suunatud pakkumistena, mille puhul minimaalne ostusumma on 100 000 eurot.

Sellisteks võlakirjadeks on näiteks Dividendifondi portfellis olevad 9,50% kupongimääraga LHV AT1 võlakirjad, Siauliu Bankas 10,75% kupongimääraga võlakirjad, Coop Panga 12,00% intressiga AT1 võlakirjad ja ka LHV MREL võlakirjad, mis maksavad hetkel intressi 8,75% aastas.

Aktsiapositsioonidest olid 2023. aasta detsembri lõpu seisuga suurimad Sloveenia päritolu Nova Ljubljanska Banka ja Kasahstani IT firma Kaspi.kz ning sama riigi pank Halyk Bank. Viimase näol on tegu aktsiaga, mis pakub isegi 15% ületavat dividenditootlust.

Fondi tasud

Trigon Dividendifond lõi turule tulles laineid sellega, et fondil puudub haldustasu ehk valitsemistasu. See tähendab, et erinevalt enamikest investeerimisfondidest ja ka ETFidest, Trigon Asset Management jooksvat tasu oma töö eest ei küsi.

Samuti puuduvad nii sisenemis- kui ka väljumistasud.

Samas tekib nüüd kohe õigustatud küsimus, et mil viisil fondivalitseja oma töö eest siis tasustatud saab? Vastuseks on siinkohal edukustasu.

See tähendab, et juhul, kui teenib investor, teenib ka fondivalitseja. Kui investor midagi ei teeni, siis ei saa tulu ka fondivalitseja.

Fondi prospekt annab infot, et fondi edukustasu määr on 15% tootlusest, mis ületab 0% aastas.

Seega juhul, kui fond peaks kalendriaasta jooksul näitama +10% tootlust, siis investorile jääb +8,5% ja fondivalitsejale +1,5%.

Kui tootluseks kujuneb +20% aastas, siis investori osa sellest on +17% ja fondivalitseja tasudeks jääb +3%.

Kui tootluseks tuleb -5%, siis on fondivalitseja tasudeks null.

Põhjalikumalt saad fondi tasudest lugeda Trigon Dividendifondi kajastavast eelmisest postitusest.

Olgu öeldud, et kõik tootlusnumbrid, mida Trigon Dividendifondi kohta veebilehel kuvatakse, on netotootluse numbrid. See tähendab, et kõnealune edukustasu on sealt juba maha arvestatud.

Dividendifondi tootlusnumbrid

Teades nüüd fondi tasude poolt, on paras aeg vaadata, kuidas siis Dividendifondil tootluse mõttes läinud on.

2023. aasta oli maailmas ja maailma majanduses üpris segane ning pigem raskevõitu. Samas teame, et aktsiaturud näitasid hoopis hoogsat tõusu. Globaalsed aktsiaindeksid ja ETFid näitasid eurodes mõõdetuna tootluseks ligikaudu +18% (FTSE All-World indeks). Kõrge dividenditootlusega aktsiad koondav MSCI World High Yield indeks pakkus tootluseks ligikaudu +6%. Balti börsiindeks näitas +4% suurust tootlust.

Trigon Dividendifondile oli 2023. aasta väga edukas. Tootluseks kujunes +35,7%. See on netotootluse number ehk siit on fondivalitseja edukustasu juba maha arvestatud.

2023. aasta tootlusnumber oli nõnda hea, et 31.12.2023 seisuga tõusis Trigon Dividendifond Citywire poolt koostatavas aktiivselt juhitud fondide tootlustabelis 829 fondi hulgas teisele kohale.

Viimase 3 aasta kogutootlus on Dividendifondi puhul +62%, mis teeb keskmiseks aastaseks tootluseks ligikaudu +17,5% aastas. Ka selles kategoorias troonib Dividendifond Citywire andmebaasi kohaselt eesotsas omades 724 fondi hulgas kolmandat kohta.

Need on ikkagi väga head tootlusnumbrid. Ükskõik, kas eraldiseisvalt vaadatuna või võrdluses globaalsete aktsiaturgude poolt pakutud tootlusega.

Üks huvitav detail veel, mis mulle silma jäi. 2023. aastal õnnestus Dividendifondil näidata positiivset tootlust kõigil 12 kalendrikuul. See tähendab, et investori jaoks ei lõppenud ükski kuu negatiivse tootlusega. See ei tähenda, et tulevikus negatiivse tootlusega kuid ei tuleks, kuid tegu oli minu jaoks huvitava faktiga, sest globaalsel aktsiaturul lõppesid 2023. aastal negatiivse tootlusega tervenisti 4 kuud.

Dividendifond on aktiivselt juhitud fond

Trigon Dividendifond on aktiivselt juhitud fond. See tähendab, et fondijuhid otsivad pidevalt atraktiivselt hinnastatud investeerimisvõimalusi ja müüvad portfellist ära need, kus tulevikupotentsiaal enam nõnda paljulubav ei ole.

Fondi investeerimisstrateegia lubab ka kõrge tulumääraga võlakirjadesse raha paigutamist ja 2023. aasta teises pooles neid rahapaigutusi ka omajagu suurendati. Aasta lõpuks tõusis võlakirjade osakaal portfellis peaaegu 19% tasemele. Muuhulgas suudeti saada korralik ports äärmise saladuskatte all turule toodud Siauliu Bankase 10,75% kupongimääraga võlakirju.

Võrreldes 2022. aasta lõpu seisuga lisandusid möödunud aasta jooksul portfelli muuhulgas näiteks Austria panga Raiffeisen Banki, Poola panga Bank Pekao, Soome energiatootja Fortumi ja Rumeenia energiatootja Hidroelectrica aktsiad.

See viimane on sobiv näide Dividendifondi aktiivse juhtimise käekirjast. Hidroelectrica on Rumeenia suurim energiatootmise ettevõte ja ühtlasi ka üks Euroopa suurimatest hüdroenergia tootjatest. Tootmisvõimsuste poolest on tegu ligikaudu 12x suurema võimekusega ettevõttega kui Enefit Green.

2023. aastal toimus Hidroelectrica aktsiate esmane avalik pakkumine ehk IPO. Dividendifond võttis IPOst osa suuresti seetõttu, et tegemist oli sisuliselt võlavaba ettevõttega, tubli dividendimaksjaga ja väga atraktiivset dividendipoliitikat omava firmaga. Hidroelectrica eesmärk on igal aastal maksta dividendideks 90% teenitud kasumist, mõnel aastal isegi rohkem.

IPO hetkel oli dividenditootluseks 11% ja tegu oli möödunud aasta ühe suurima Euroopa aktsiate avaliku pakkumisega. Märkimishuvi oli suur, Rumeenia pensionifondid ja jaeinvestorid haarasid aktsiaid lennult ning IPO-le järgneva 6 kuu jooksul tõusis aktsia hind ligikaudu +30%.

Tegu on fondijuhtide hinnangul stabiilse ja tugeva dividendimaksjaga, kes hakkab lisaks hüdroenergiale investeerima ka päikese- ja tuuleenergia lahendustesse. Kindlasti ei saa tegu olema kiire kasvuga ettevõttega, mistõttu aktsia hinna nõnda kiire tõusu tuules võeti investeeringult veidi ka kasumit.

Kuigi 2023. aasta oli roheenergia valdkonna aktsiatele väga keeruline aasta (roheenergia aktsiaid koondavad ETFid näitasid tootluseks ligi -25%), siis Hidroelectrica on väga hea näide sellest, kuidas aktiivse portfellijuhtimisega õnnestub leida võitjaid ja teenida positiivset tootlust isegi sellises olukorras.

Teine huvitav näide aktiivsest portfellijuhtimisest puudutab Poola kinnisvaravaldkonna ettevõtet Atal. Fondijuhtidega vesteldes kuulsin, kuidas nad käisid ise Poolas otse Atali kinnisvaraarenduse objektidel, uurisid üksipulgi läbi firma tellimusraamatud ja kohtusid ka suuromanikega. Sellest kõigest kasvas välja veendumus, et vaatamata Atali aktsia hinna -50% suurusele langusele on seal väärtust peidus omajagu.

Atal on Poola üks suurimaid kinnisvaraarendajaid. Erinevalt Eesti arendajatest ei kasuta Atal arenduseks kuigivõrd laenukapitali, vaid teeb seda suuresti oma rahaga. Jah, see võib mõnes mõttes tunduda vähem kasumlik ärimudel, kuid kiirelt tõusvate intressimäärade keskkonnas (Poola keskpank tõstis alates 2022. aasta sügisest intressimäärasid järgneva aasta jooksul 0,10% pealt 6,75% tasemele) tuli see hoopis kasuks. Pealegi oli tellimusraamat ehk müüdud broneeringute maht tegemas rekordeid ja tarvis oli vaid plaanist kinni hoida ning valmis ehitatud objektid ostjatele üle anda.

Investeerimise hetkel oli Atali oodatav dividenditootlus üle 15%. Kuna ettevõte tegutses peaaegu võlavabalt, ei paistnud ka märkimisväärseid riske dividendide kärpeks.

2023. aastal tõi Atali positsioon Dividendifondile eurodes mõõdetuna üle +100% kogutootlust. Kui esialgu ootasid fondijuhid, et investeerimistees ehk aktsia hinna kahekordistumine võiks välja mängida umbes 3 aasta jooksul, siis reaalsuses toimus see juba vähem kui aastaga.

Need on vaid mõned näited aktiivsest juhtimisest. 2023. aasta jooksul müüdi täielikult maha 3 investeeringut ja tehti 17 uut investeeringut.

Kõik portfellist maha müüdud 3 positsiooni saavutasid fondijuhtide seatud hinnatasemed ja aktsiate hinnad tõusid fondijuhtide silmis tasemetele, kus langusruumi paistis rohkem kui tõusuruumi. Seega oli paras aeg otsida uusi ja potentsiaalikamaid investeerimisvõimalusi.

Paar sõna riskidest ka. Loomulikult on see sama aktiivne juhtimisstiil fondi üks tugevusi, aga samuti ka üks peamisi riske. Alati jääb küsimus, kas ka järgneval aastal suudetakse teha häid investeerimisotsuseid. Teine mainimist vääriv risk puudutab valuutakursside liikumisi euro suhtes. Märkimisväärne osa fondi investeeringutest on tehtud muus valuutas kui euro ja valuutakursside ebasoodsad liikumised võivad tulevikus käituda vastutuulena.

Kahte tüüpi fondiosakud

Naastes nüüd fondi tehnilisema poole juurde tasub tähele panna, et Dividendifondil on kahte eri tüüpi osakuid:

1. C-osak ehk akumuleeriv osak, mille puhul dividendiväljamakseid ei tehta.
2. D-osak ehk dividende välja maksev osak.

Valdav enamus investoritest on eelistanud soetada D-osakuid. See tähendab, et neile investoritele jõuab iga aasta detsembris kontole ka dividendimakse. C-osakuid ostnud investorid dividendimakset ei saa, kuid nende osaku hind tõuseb sellevõrra kiiremini.

Dividendimaksega seostub ka dividenditulu maksustamise teema.

Juhul, kui investeerida eraisikuna ja kasutada selleks investeerimiskonto süsteemi, siis on võimalik tekkinud tulumaksukohustust edasi lükata.

Sellest on vaja fondivalitsejat teavitada, misjärel fondivalitseja osakutelt teenitud tulult (dividendimaksetelt) tulumaksu kinni ei pea.

Kui oled Dividendifondi investeerinud investeerimiskonto süsteemi kasutades, siis saada pärast fondiosakute esimest ostu e-kiri aadressil funds@trigoncapital.com.

Juhul, kui investeerid eraisikuna ilma investeerimiskonto süsteemi kasutamata või sa ei teavita investeerimiskonto kasutamisest fondivalitsejat, on fondivalitsejal kohustus dividendimaksetelt tulumaks kinni pidada.

Ettevõtte kaudu investeerides dividendimakselt tulumaksu kinni ei peeta ja ei tule ka tulumaksu maksta seni kuni see raha jääb oma ettevõttesse.

Trigon Dividendifondi osakuid saab soetada läbi LHV ja Swedbanki internetipanga. Loe fondiosakute märkimise ehk soetamise kohta ja vaata juhised märkimiseks sellest postitusest.

Oma nahk mängus

Siin on viimane, kuid mitte väheoluline detail, mida on hea teada.

2020. aastal kutsuti Dividendifondi ellu nõnda, et see koosnes valdavalt Trigoni fondijuhtide ja töötajate oma rahast. Fondi suuruseks oli toona ligikaudu 300 000 eurot.

Tänaseks on fondi maht kasvanud pea 5,5 miljoni euroni ja fond on lisaks võitnud ka ligikaudu 1 000 Eesti investori usalduse.

Seega lisaks teiste investorite raha haldamisele haldavad Dividendifondi fondijuhid reaalsuses ka oma enda raha olles ise Dividendifondi investorid.

Praegune fondijuht Mihkel Välja on tänaseks ka fondivalitseja Trigon Asset Management partner. Seega on tal oma nahk mängus justkui topelt. Mihkel Välja sai partneriks just hiljuti ehk 2023. aasta detsembris ja Dividendifondi edukas haldamine mängis selles päris suurt rolli.

Kokkuvõtteks

Mina olen seda tüüpi investor, kes soovib näha kasvõi paari aasta pikkust tegutsemisajalugu. Seda nii üksikaktsiaid kui fonde valides. Siis saab hinnata, kas välja hõigatud eesmärke on täidetud ja milline on olnud progress paika pandud sihtide poole liikumisel. Teisisõnu, kas oma esialgsest lubadusest on ikkagi kinni peetud.

Trigon Dividendifondi kohta analüüsi tehes nägin, et fond on pakkunud nii ajas kasvavat dividenditulu kui ka turu keskmisest oluliselt kõrgemat dividendimäära. Seega fondijuhid on teinud täpselt seda, mida fondi luues lubati.

Teadupärast on kõrge dividendimääraga aktsiatesse investeerides sageli nii, et kõrgema dividenditootluse saamise puhul tuleb lõivu maksta aktsia hinnatõusu potentsiaali osas. Trigon Dividendifondil on õnnestunud need kaks komponenti samas omavahel tööle panna nii, et portfellis on rammusat dividendi pakkuvad ettevõtted, millel on ka aasta-paari perspektiivis hinnatõusupotentsiaali. Selle tagab fondi aktiivne juhtimisstiil ja investeeringute valimise metoodika.

Mul on neid aktiivse juhtimise näiteid tegelikult õnnestunud näha ka pisut lähemalt, sest Trigon Dividendifondi fondijuht Mihkel Välja käis aktsiate valimise telgitagustest eelmisel aastal rääkimas Miljoniklubi saalikokkutulekul. Need seiklused ja näited olid nõnda põnevad, et suur osa auditooriumist kogunes ettekande lõppedes lava ette kokku ning kohe üldse ei tahtnud fondijuhil minna lasta.

Igatahes Dividendifondi kohta analüüsi tehes ja ülaltoodud ridu kirja pannes tõdesin taas, et tegu on strateegiaga, mida mina oma portfellis ise ei rakenda (ega tegelikult saagi rakendada, sest puudub ligipääs paljudele Ida-Euroopa börsidele), kuid mis täiendab hästi minu dividendiaktsiate portfelli. Mul on üks mittekäibemaksukohustuslasest ettevõte, kuhu aeg-ajalt laekub tulu ja mille olen tavaliselt investeerinud mõnda kodubörsi aktsiasse. Seekord otsustasin hoopis, et see raha läheb Dividendifondi. Olgem ausad, fondijuht on oma sõna pidanud, fond investeerib kenasti vastavalt oma eesmärkidele ja ka tulemused on olnud väga head.

Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on AS Trigon Asset Management. Tutvu tingimustega ja riskidega trigoncapital.com ja küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös Trigon Asset Management’iga.