ETF-i abc: 3 soovitust alustavale ETFi-investorile

ABC_2

Maailmas on üle 5 000 erineva börsil kaubeldava fondi (Exchange Traded Fund ehk ETF). Kuna ETF-id on sageli noteeritud mitmel eri börsil ja kauplevad neil erinevates valuutades (näiteks üks ja sama ETF on noteeritud nii USA dollaris, euros kui ka näiteks Šveitsi frangis), on tegelik valik veelgi suurem. Ainuüksi kümne suurema riigi börse vaadeldes on erinevaid ETF-i noteeringuid rohkem kui 10 000. Pealegi selgub pisut valikuga tutvudes, et eksisteerib mitu esmapilgul suhteliselt sarnast ETF-i eri ETF-i pakkujatelt. Võtab ikka silme eest kirjuks küll – ja mitte ainult algajal investoril. Kuidas siis valida investeerimisega alles tutvust tehes oma esimene ETF?

Loodetavasti aitavad järgnevad kolm soovitust alustaval investoril jõuda väiksema vaevaga oma esimese ETF-i ostuotsusteni.

1. Vali laiapõhjaline ETF

Laiapõhjaline ETF on selline börsil kaubeldav fond, mis järgib võimalikult suurt hulka investeerimisvõimalusi sisaldavat alusindeksit. Aktsiate poolel on heaks näiteks järgmised laiapõhjalised indeksid:

  • MSCI World – koosneb rohkem kui 1 600 suurettevõtte (large-cap) ja keskmise suurusega ettevõtte (mid-cap) aktsiast, mis pärinevad 23 arenenud tööstusriigist, igast riigist indeksisse kaasatud aktsiad moodustavad sealsest turukapitalisatsioonist keskmiselt 85%;
  • FTSE All-World – 23 arenenud tööstusriigi ja 23 areneva riigi suurettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete aktsiaid koondav indeks, kokku üle 3 000 aktsia, mis moodustab keskeltläbi 90-95% kogu maailma investeeritavast turukapitalisatsioonist;
  • MSCI ACWI IMI ehk MSCI All Country World Index Investable Market Index – 23 arenenud tööstusriigi ja 23 areneva riigi suurettevõtete, keskmise suurusega ja väikeettevõtete aktsiaid koondav indeks, kokku üle 8 500 aktsia, mis moodustab ligikaudu 99% kogu maailma investeeritavast turukapitalisatsioonist.

Eesti aktsiaturg ühegi ülalnimetatud globaalse indeksi koosseisu ei kuulu. Küll aga on seal näiteks Soome ja Poola. FTSE All-World indeksisse on kaasatud näiteks 13 Soome aktsiat, mille osakaal kogu indeksist moodustab 0,33% ja 25 Poola aktsiat koondosakaaluga 0,12%.

Levinuimateks ülemaailmse haardega aktsiaturgude ETF-ideks on Vanguard FTSE All-World UCITS ETF, iShares Core MSCI World UCITS ETF, iShares MSCI World UCITS ETF (Dist), db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF 1C.

Võlakirjade maailmas on populaarseimad:

  • Barclays Aggregate koondindeksid nagu näiteks Barclays US Aggregate Bond Index, Barclays Euro Aggregate Bond Index, Barclays Global Aggregate Corporate Bond Index – esimesed kaks neist investeerivad nii keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste, riigiettevõtete kui ka eraettevõtete võlakirjadesse, viimatinimetatud indeks koondab ainult kõrge krediidikvaliteediga ettevõtete võlakirju;
  • Citi valitsuste võlakirjade indeksid nagu näiteks Citigroup Group-of-Seven (G7) Government Bond Index.

Populaarseimateks Euroopa börsidel kauplevateks laiapõhjalisteks võlakirja-ETF-ideks on näiteks iShares Euro Aggregate Bond UCITS ETF ja iShares US Aggregate Bond UCITS ETF. Esimene neist hõlmab euroala riikide valitsuste ja riigiagentuuride, samuti kõrge krediidikvaliteediga ettevõtete võlakirju ja eurodes välja antud pandikirju. Teine ETF investeerib sarnastesse USA dollaris välja antud võla- ja pandikirjadesse.

Miks laiapõhjaline ETF?

Miks on laiapõhjaline ETF alustajale parem kui mõne konkreetse riigi või majandussektori aktsiatele panustav ETF? Toon ühe näite.

Öeldagu mistahes, finantsturud on siiski üpris ettearvamatud. Eriti veel algaja investori jaoks, kel puudub igasugune isiklik tarkus ja vahetu kogemus. Seega ei ole üldse kohatu kasutada veidike võrdlust sellise hasartmänguga nagu rulett. Mõelgem korra oma esimesest ETF-i abiga plaanitavast aktsiainvesteeringust kui panusest. Umbes samasugusest panusest, mida sa teed ruletilaua taga.

dividendinvestor.ee ETFi abc panusedOtsustades oma vaevaga teenitud ja säästetud rahanatukese paigutada näiteks võlakirjade/ühisrahastuse laenude varaklassi asemel aktsiate varaklassi, panustaksid sa ruletilaua analoogiat kasutades nagu ainult ühele kindlale värvile, näiteks mustale. Ainult värvile panustades on võiduvõimalused pisut vähem kui 50-50 [1].

Juhul kui sa otsustad hoopis, et sinu valikud oma esimesteks ETF-i ostudeks on näiteks USA biotehnoloogia ettevõtete ETF (XBI US), Euroopa väärtusaktsiate ETF (IEVL IM) ja Jaapani väikefirmade ETF (ISJP IM), teed sa sisuliselt juba palju spetsiifilisi panuseid. Ruletianaloogia valguses on mustale värvile panustamise asemel su säästud nüüd mängus näiteks musta mänguvälja number 2, number 8 ja number 22 peal. Jah, võidu/hea õnne korral on rahaline tulu märgatavalt suurem, kuid võidu esinemise tõenäosus on nüüd oluliselt vaiksem (ruleti puhul näiteks ligikaudu 8%) kui panustades vaid mustale värvile/kogu aktsiate varaklassile.

Seega puht tõenäosuslikust aspektist lähtudes tasub algajal jätta igasugu kitsa majandussektori, riigi, investeerimisstiili ja muud niši ETF-id ajaks, mil ollakse turgu tundma ja tunnetama õppinud. Teiseks ja mitte üldse vähemoluliseks teguriks on ka tõsiasi, et mida spetsiifilisema/kitsama ETF-iga on tegu, seda suurem on hinnakõikumiste ulatus (volatiilsus) ja kõrgemad on ka kulud. Kõrgemad kulud väljenduvad näiteks kõrgemas TER-is ehk ETF-i kulukuse määras ja laiemas ostu- ja müüginoteeringute vahes ehk bid-ask spread’is.

2. Otsusta, kas soovid dividendimakseid

Järgmiseks tasub ära otsustada, kas soovid oma ETF-i koosseisus olevate investeeringute poolt teenitud dividenditulu võtta välja rahas või mitte. Mõnedele dividendimaksed meeldivad, mõnedele mitte. Sarnaselt tavalistele investeerimisfondidele saab ka ETF-ide puhul valida, kas paigutada oma raha sellisesse fondi, mis regulaarselt maksab laekunud dividendid välja (distributing) või sellisesse, mis investeerib dividendid automaatselt edasi (accumulating/capitalizing). Esimesel juhul kantakse teatud regulaarsusega (selleks võib olla nii üks kord kuus, kvartalis või ka aastas) kõik antud perioodil ETF-i investeeringute poolt teenitud dividendid sinu kui investori kontole. Edasi saab igaüks ise otsustada, mida parasjagu laekunud rahaga peale hakata – kas soetada selle raha eest selle sama ETF-i osakuid, mõne muu omi või kasutada seda raha hoopis elamiskulude katteks. Osadele investoritele, nagu näiteks ka mulle, lihtsalt meeldib mõte regulaarselt kontole laekuvast omanikutulust ja valikuvabadusest.

Teiste jaoks on esialgu imepisikesena näivad dividendilaekumised pigem igavene tüütus. Summad on liialt väikesed, et need saaks eraldiseisvalt uuesti edasi investeerida, lisaks peab taas panustama ajaressurssi investeerimisotsuste tegemisele ja tehingute teostamisele ning pealegi toob iga tehing endaga kaasa ju ka kulud. Nõnda mõtlevatele investoritele on sobilikud akumuleerivad ETF-id ehk sellised, mis investeerivad dividendid automaatselt ise edasi ning investoritele omanikutulu välja ei maksa.

3. Eelista Euroopa börsidel eurodes kauplevaid ETF-e.

dividendinvestor.ee ETFi abc ez ja euroKui sobilik alusvara (alusindeks) välja valitud ja dividendimaksete eelistus ka paigas, tuleb silmitsi seista tõsiasjaga, et sisuliselt ühe ja sama investeerimisidee jaoks on olemas mitmeid ETF-e, mis pealegi kauplevad veel eri börsidel ja erinevates valuutades. Siin on soovitus lihtne – võimaluse korral eelista alati mõnel Euroopa börsil eurodes kauplevat ja Iirimaal registreeritud ETF-i. Miks? Põhjuseid on siin mitmeid.

Esiteks tasub võimaluse korral eelistada eurodes kauplevat ETF-i teistes valuutades kauplevatele ETF-idele, sest juhul kui sa soetad eurodes kaupleva ETF-i, siis saad lihtsalt ilma igasugu täiendavate kuludeta enda eurodes kontol olevad säästud ära investeerida. Juhul kui lähed oma säästetud eurode eest aga ostma näiteks USA dollaris kauplevat ETF-i, tuleb sul silmitsi seista valuutavahetuse „peidetud“ kuluga. Keskeltläbi jääb hetke turukursi ja väikeinvestorile pakutava vahetuskursi vahe Eesti kommertspankades 1% kanti konverteeritavast summast, kuid võib teatud juhtudel ulatuda isegi kuni 2%. Kuigi seda 1% „tasu“ ei võeta su kontolt maha nagu näiteks väärtpaberi tehingutasu, siis reaalsuses saad neid USA dollaris soetatavaid ETF-i osakuid sisuliselt 1% võrra ehk valuutavahetuse kursivahe ulatuses vähem. Siit ka põhjus, miks tegu on niinimetatud peidetud kuluga.

Teatavasti on suurpankadel ja ETF-i haldusfirmadel hoopis soodsamad tingimused finantsturgudel toimetamiseks. Sellest tõusebki kohe küsimus – miks maksta ise valuutavahetuse puhul 1-2% kursierinevust kui suurpangad saavad selle ETF-i hallates sinu eest ära teha umbes 0,05-0,10% eest? Seega kuluefektiivsuse mõttes on passiivsel väikeinvestoril üldjuhul mõistlik eelistada eurodes kauplevaid ETF-e mõnes muus valuutas kauplevatele.

dividendinvestor.ee ETFi abc irelandTeiseks põhjuseks ülalkirjeldatud viisil ETF-e valida on maksuefektiivsus. Eelkõige on see asjakohane dividende välja maksvate ETF-ide puhul. Nimelt kannavad Iirimaal (ja sageli ka Luksemburgis) registreeritud ETF-id kogu deklareeritud dividendimakse täies ulatuses ETF-i investori kontole. Näiteks Saksamaal registreeritud ETF-id peavad kinni kohati kuni 10% dividenditulumaksu, USA-s registreeritud ETF-id vähemalt 15%[2]. ETF-i registreerimis ja asukohariigi teadasaamiseks tuleb ETF-i faktilehelt otsida välja nimega domicile.

Kokkuvõtteks

Alljärgnevas tabelis on välja toodud valik mandri-Euroopa börsidel eurodes kauplevaid globaalse haardega aktsiatesse investeerivad ETF-e. Olen võrdluse tarbeks lisanud ka Eesti alustavate väikeinvestorite lemmikud ehk USA S&P 500 indeksit järgivad ETF-id. Nagu tabeli viimasest veerust näha moodustavad S&P 500 indeksi ettevõtted küll üpris märkimisväärse osa kogu maailma aktsiaturu kapitalisatsioonist (aktsia turuhind korrutatud aktsiate arvuga), kuid siiski jääb see osakaal selgelt alla poole, sinna 40-45% kanti.

dividendinvestor.ee ETFi abc laiapohjalised euros kauplevad ETFid

Kokkuvõtteks – alustaval väikeinvestoril, kelle eesmärk on tasapisi üles ehitada hästihajutatud aktsiaportfell, kuid kes kuigi palju aega investeerimisele kulutada ei soovi, on kõige kulu- ja maksuefektiivsem valida selleks mõni laiapõhjalist globaalset aktsiaindeksit järgiv mandri-Euroopa börsil eurodes kauplev ETF.

Juhul kui on soov raha paigutada vaid arenenud tööstusriikide (USA, Euroopa Liidu riigid, Jaapan, Austraalia jne) aktsiatesse, tasub kaaluda iShares Core MSCI World UCITS ETF-i, tabelis järjekorras esimene.

Kui ka arenevate riikide suhtes on meelestatus pikas perspektiivis positiivne ja soov ühe ostuga omada tükikest isegi kuni 95% ulatuses globaalsest aktsiaturust, on üpris hea ja kuluefektiivne Vanguard FTSE All-World UCITS ETF; tabelis järjekorras viies.

[1] Punase ja musta värvi vahel tehtav valik tähendaks nagu valikut eri varaklasside, võlakirjade/laenude ja aktsiate, vahel. Ruletirattal asuvad peale punaste ja mustade väljade ka roheline 0 või rohelised 0 ja 00, mis toovad värvile panustaja võidutõenäosuse 50 protsendist pisut allapoole.

[2] Investeerides läbi Iirimaal registreeritud ETF-i näiteks USA ettevõtete aktsiatesse dividendide tulumaksust siiski täielikult ei pääse, üldjuhul rakendub juba ETF-ile tehtavatele dividendimaksetele 15% tulumaks. Võidavad siinkohal need investorid, kellel W-8BEN maksuvorm täitmata või, kelle aktsiamaakler madalama maksumäära rakendamist ei toeta ning, kes seetõttu maksavad kõrgemat kui 15% tulumaksu. Euroopa aktsiatesse investeerivate Iirimaal registreeritud ETF-ide puhul on fondivalitsejatel sageli sõlmitud madalamat maksumäära tagavad kokkulepped, mistõttu siin on maksuvõit sagedasem nähe kõigi ETF-i investorite jaoks.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

    • Dividend Investor says:

      Taavi, sul on õigus! Ma polegi juba pea paar aastat Londoni börsil noteeritud ETF-idega ise tehinguid teinud ja nüüd üle kontrollides selgus tõde, et tõesti enam finantstehingu maks ETF-idele ei laiene. Aktsiatele kehtib jätkuvalt 0,5% stamp duty, seal mul ka viimatine isiklik kogemus selle aasta sügisest. Igatahes suured tänud kommenteerimast! Viin ka postitusse muudatused sisse.

  1. Kristo says:

    Tere

    Väga hea ja õpetlik ülevaade ETF’dest. Kuna ma ise ETF palju just ei tea, siis küsiks, et mis loogika järgi ETF puhul dividend üldse makstakse. Kui ma oman nt 100 osakut, kas siis 1 osaku eest saan mingi X summa raha ?

    • Dividend Investor says:

      ETF-ide loogika dividendide maksmisel on sisuliselt sama nagu aktsiatel – määratakse dividend ETF-i osaku/aktsia kohta (näiteks 1 EUR) ja kui omad 100 osakut, siis saadki 100 * 1 = 100 EUR.

      • Loen välja, et kui nt VWRL osak maksab hetkel ümmarguselt 65€ ja maksab aastas 1,26€ dividende, siis iga kuu 500€ dividenditulu teenimiseks peaks osakuid olema ligi 320 000 € väärtuses. On see tõesti nii?

      • Dividend Investor says:

        Jah, põhimõtteliselt tõsi ta on. Numbrid veidi erinevad. Arvestades viimase 12 kuu reaalseid dividendimakseid (1,42 USD) ja hetke EURUSD kurssi (1,057), tuleb aastaseks dividendimakseks ligi 1,35 eurot. Tänast VWRL-i hinda arvestades (65 EUR), on dividendimäär ligi 2,1%. Seega täna peaks VWRL-i soetama 500 x 12 / 0,021 = 285 000 euro eest.

        Kuna aktsiate hinnatõusu tõttu on dividendimäärad üle maailma, ennekõike muidugi USA-s, langenud oma ajalooliste keskmistega võrreldes ikka päris madalale, siis tõesti on pilt ses valguses täna kurb. Juhul kui kunagi peaks õnnestuma laiapõhjalisi ETF-e või ka ainult dividendiaktsiaid sisaldavaid ETF-e osta umbes 4% dividendimääraga, on tarvis 150 000 euro suurust alginvesteeringut.

  2. Aimar says:

    Otsin ja otsin aga ei leia eurodes kaubeldavate ETF´ide kohta infot. Soov oleks need üle vaadata ja sealt oma valik teha. Just soov valuutavahetus kulude pealt säästa. Kus saab parima ülevaate, listi nendest ETFidest.

    • Dividend Investor says:

      See ongi pisut keeruline ja sellist valmis nimekirja üle kõigi börside, ETF-i pakkujate ja varaklasside ei olegi kohe kusagilt võtta.

      Soovitan alustada suurimate ETF-i pakkujate kodulehekülgedelt: iShares, Vanguard, SPDR ja Deutche Bank.

      Teine võimalus on ette võtta mõni börs (näiteks Saksamaa Xetra) ja otsida välja kõik seal kauplevad ETF-id.

      Kui mingi ports huvi pakkuvaid ETF-e ja nende kauplemissümboleid (tikkereid) kokku kogutud, saab neid omavahel (teatud mööndustega, sest näiteks tootluse osas ei ole seal arvestatud dividenditootlusega juhul kui ETF maksab dividende) võrrelda näiteks JustETF.com lehel.

    • Rainer says:

      http://tools.morningstar.fi/fi/etfquickrank/default.aspx?Site=FI&Universe=ETALL%24%24ALL&LanguageId=fi-FI
      Soome keelne link näitena Eu dividendiaktsiatest. Ingliskeelne leht ka morningstaril, kuid seal vist peab registreerima. Lisaks saab koostada nimekirja mida soovid jälgida, kontrollida ETF-ides sisalduvate aktsiate kokkulangevust ja ka geograafilist kokkulangevust. Ehk siis arvutab % välja kui palju mingi riigi osakaal on portfellis ja samuti näitab ka konkreetse aktsia osakaalu. Siis natuke lihtsam jälgida, kuna nt. suuri USA aktsiaid on paljudes ETF siis ei tekiks väga suurt osakaalu kogu portfellis.

  3. Tanel says:

    Tere! Kui vaadata kas või sinu välja toodud nimekirja, saab LHV kaudu osta vaid kahte. Kuidas teisi soetada saaks soovi korral?

    • Dividend Investor says:

      Üldjuhul piisab kui võtta e-kirja teel LHV maakleritega ühendust ja edastada oma palve lisada huvipakkuv ETF kauplemisnimekirja. Mõnikord neil on täpselt sama, kuid mõnel teisel börsil ja teise kauplemissümboli all kaubeldav ETF
      juba nimekirjas olemas. Sellisel juhul täpselt nõnda vastataksegi ning saad teada, millist kauplemissümbolit tehingu sisestamisel otsima pead.

  4. Krista says:

    Hei, tabel on kuhugi ära kadunud ..

  5. Taavi says:

    Väga huvitavad ja sisukad postitused!
    Kirjutan siia veidi vanema teema alla, kuna jutt sellesse teemasse:
    Tekkis ka huvi natuke uurida ja katsetada ETF-idega, kuid jäin toppama selle taha, et LHV pangas ostmisel VWRL valides näitas ta mulle enne kinnitamist mõnevõrra kõrgemat hinda, kui teie postitustel viidatud lehel näiteks https://www.vanguard.nl/portal/site/institutional/nl/en/detail/etf/overview?portId=9505&assetCode=EQUITY##overview
    Oskate ETF-ide osas algajale veidi selgitada, kuidas LHV poolt pakutav hind kujuneb või peaks neilt endilt küsima.
    Tänud ette ja edu!

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda, et oled leidnud huvipakkuvat lugemist!

      ETF kaupleb täpselt nagu aktsia. See tähendab, et ETF-i hind päevasiseselt kõigub. Näiteks LHV kaudu ostuorderi sisestamisel kuvab LHV Sulle antud ETF-i turuhinda (väikse viivitusega ehk tegu ei ole reaalajas hinnaga). Vanguard’i kodulehel kuvatakse tavaliselt ETF-i eelmise kauplemispäeva sulgemishind. Kui on soovi Amsterdami börsil kaupleva VWRL-i hinnaliikumistel silm peal hoida, siis seda saab teha näiteks Google Finance abil.

  6. asdasd says:

    Tere,
    Kas usud, et Kasvukontoga ca 100-200eur kuus investeerides on mõistlikum valida mõni Euroopas noteeritud EUR-põhine ülemaailmne fond pigem kui S&P500 nt IVV? Ise mõtlen, et kui USAs ei maksustata fondi väärtpabereid ja meie maksame ainult 15% tulumaksu, siis nagu mitu korda vähem tulumaksustamist kui Euroopas ülemaailmse haardega fond? Lisandub küll valuutaga seonduvad asjad, aga see selleks.

    • Dividend Investor says:

      Uskumisel siin kuigi suur roll ei ole, nõnda konkreetsete numbrite ja küsimuse juures tasub asjad lihtsalt läbi arvutada.

  7. Mari-Liis says:

    Tere.
    Tabelis toodud fondidest on enamuses need, mis dividende ei maksa. Kõlab nüüd võib-olla rumalalt, aga mis on neisse investeerimise mõte (juhul kui on soov ehitada dividendiaktsiaportfelli)? Ja neid peaks ju kogu aeg ise juurde ostma, mingit reinvesteerimist kuskil seadistada ei saa, kui midagi ei laeku?

    • Dividend Investor says:

      Tõesti, kui on soov üles ehitada dividendiportfell, siis tuleks valida investeerimiseks kas otseaktsiad või sellised ETF-id, mis maksavad dividendid välja. Dividende mitte välja maksvate ETF-ide pluss on nii-öelda hooldusvaba portfell ehk need, kes ei soovi ise laekuvaid dividende regulaarselt edasi investeerida, saavad valida automaatse reinvesteerimisega instrumendi. Sellisel juhul teeb selle töö investori eest ära ETF-i fondivalitseja ja investor teab, et kogu raha on alati täies ulatuses töös ja investeeritud.

      • Mari-Liis says:

        Dividendide mittemaksmine tähendab siis antud tabelis seda, et need ei laeku investorile, vaid lähevad vaikimisi fondiosakutesse tagasi? Et tegelikult ikka protseduuriliselt nagu makstakse, aga fondi reeglid näevad ette automaatset teed tagasi fondi? Saan ma õigesti aru? Ja kui jah, kas siis millalgi üldse on võimalik dividende reaalselt välja võtma hakata?

      • Dividend Investor says:

        Jah, said õigesti aru!

        Selliste ETF-ide puhul ei olegi võimalik dividende välja võtma hakata. Juhul kui sa soovid edaspidi regulaarset rahavoogu, siis tuleb igakuiselt või kord kvartalis maha müüa osa oma ETF-ide osakutest.

  8. Mari-Liis says:

    Heakene küll. Aga kas selliseid ETF-e ka on, mis dividende üldse ei maksa, või ongi ainult kahte sorti – maksavad vaikimisi välja või reinvesteerivad vaikimisi? Et teaks, kui on fondil kirjas et ei maksa dividende, siis missorti mittemaksmist see tähendab.

    • Dividend Investor says:

      Kui me räägime aktsiatesse või võlakirjadesse investeerivatest ETF-idest, siis üldiselt ei ole. Siis enamasti on kaks varianti: a) kas investeeringute poolt ETF-ile makstud tulu makstakse ETF-i investorile dividendidena välja või b) investeeringute poolt ETF-ile makstud tulu reinvesteeritakse ETF-i enda poolt automaatselt edasi. On siiski ka erandeid. Näiteks kulla ETF-id ei maksa dividende ega saagi maksta, sest füüsilise kulla hoidmisega ETF mingit intressi- või dividenditulu ei teeni ja seega ei ole ETF-il ka midagi välja maksta või reinvesteerida.

  9. Tanel says:

    Tere! Kas ma saan õigesti aru, et läbi LHV tavakonto (investeerimiskonto) nt VWRL-i ostes ei kaasne enam rahavahetustasusid, sest ta on Iirimaal registreeritud ja Amsterdami börsil tegutsev laiapõhjaline indeksfond? Samal ajal on vanguardi kodulehel kirjas:

    Listed currencies: USD,GBP,EUR,CHF
    Base currency: USD

    Mis see tähendab investori jaoks? Aitäh juba ette!

    • Dividend Investor says:

      VWRL kaupleb neljas erinevas valuutas: USD, GBP, EUR ja CHF. Amsterdami börsilt ostes, saab VWRL-i soetada eurodes, mis tähendab, et ostutehingu jaoks valuutat vahetada ei ole vaja.

      ETF-i baasvaluuta tähistab seda, mis valuutas käib ETF-i puhul nii-öelda raamatupidamislik arvestus. Samuti näitab see ära, mis valuutas laekuvad dividendid. Seega kuigi VWRL-i saab osta eurodes, siis dividendid laekuvad alati USA dollarites.

  10. Raik says:

    Kui juba ETF-ile tehtavatele dividendimaksetele rakendatakse tulumaksu kinnipidamist (nt USA aktsiate dividendide puhul) ja ETF maksab dividendi investorile välja, siis investor peab justkui ise ka dividendilt tulumaksu maksma. Kas siin tekib siis topeltmaksustamise keiss?

    Terv
    R

  11. Marko says:

    Tere, Sooviks abi, soov oleks osta indeksaktsiaid SP500 , kuid analoogseid eurodes, et mitte mässta valuutaga,Kas on mingi SP500 sarnane euodes kauplev indeks, mis maksaks ka dividende,. Tobe küsimus veel alustava investori kohta, milline peab/võiks olla minimaalne summa neid ostes, et siis nt igakuiselt lisada sinna 100€ ? Olen aru saanud ,et seda on kasulik teha LHV kasvukonto alt ?

    • Dividend Investor says:

      Üheks selliseks eurodes kauplevaks (aga siiski USA dollarites dividende maksvaks) S&P 500 ETF-iks on VUSA kauplemissümbolit kandev Vanguard S&P 500 UCITS ETF. Täpsem info selle ETF-i kohta on leitav sellelt lingilt.

      Välismaiste väärtpaberitega tehinguid tehes võiks ühe tehingu summa ulatuda ikka sinna vähemalt 2000 euro kanti, äärmisel juhul 1500 euro piirimaile. Muidu maksad protsentuaalselt mõõdetuna tehingutasudeks ikka juba olulise osa investeeritavast summast.

      • Marko says:

        Selge tänud vastuse eest ,saan aru ,et siis alla 1000€ pole mõtet ühte indeksit üldse ostma hakata esimesel korral , kuna tehingutasud söövad üsna suure osa ära. Aga kui 1500€ teha esimene tehing ja ülejäänud kuud lisada kuu kaupa juurde 100€ ,kas siis pole need tehingutasud nii märkimisväärsed ?

      • Dividend Investor says:

        Tehingutasu arvutatakse iga kord tehingu summa pealt. See tähendab, et iga kord võiks tehingu summa jääda sinna minimaalselt 1500-2000 euro piirimaile.

    • Samas Kasvukonto puhul võid osta ka 1EUR kaupa, sest teenustasu ostutehingu puhul on 1%, hoolimata summa suurusest. Siis aga on ETFide valik piiratud. Teisalt, LHV töötajad viisid äsja läbi uuringu saamaks teada, milliste ETFide vastu inimestel huvi oleks, ning ilmselt lähiajal lisatakse EURides kauplevaid ETFe – ehk tuleb ka mõni S&P500 alusindeksit jälgiv variant.

      Lisaks vaata üle ka see postitus: http://www.dividendinvestor.ee/2016/02/20/kusimus-lugejalt-kas-valida-lhv-kasvukonto/

      Siis saad aimu, kas Sul tasub teha Kasvukonto või tavakonto.

      Parimat!

  12. Marko says:

    Tere
    Kuidas või kuskohast vaadata,millal nt SP500 maksab dividende, tegin aprilli kuus algust indeksitega ( sp500 -ga) .Või on veel vara oodata neid pisikesi dividende ?

    • Dividend Investor says:

      Sisuliselt investeerisid sa ühte konkreetsesse ETF-i. Dividendimaksete kuupäevade nägemiseks mine selle ETF-i pakkuja kodulehele ja otsi sealt üles oma ETF ning juhul kui see ETF dividende maksab, siis seal on see kenasti kirjas.

      • Marko says:

        Tänud vastus eest , jah sai tõesti invest ühte ETF-i, ma loodan,et tegin enda jaoks õige valiku, kuna mitme ETF-ga läheks alates teisest aastast kauplemine vist keerulisemaks, tehingu tasud ja hiljem ka ostu/müügikulud.

  13. Toomas says:

    Tere,
    Teen tutvust ETF maailmaga ja otsin netist kohti kus nende kohta infot saaks. Kas tõesti ei leidu sellist veebilehte kus ühes nimekirjas oleks kõik kaubeldavad ETF’id? Olen pilgu heitnud finance.yahoo.com, finance.google.com, etfdb.com, etf.com, bloomberg.com ja lisaks Eestis tegutsevate pankade leheküljed.

    Peale mõningast otsimist tõmbas veidi tähelepanu ETF EXSA, kuid Bloombergi lehelt leidsin 4 erinevat varianti, mis justkui oleks nagu sama aga nagu ei ole ka https://www.bloomberg.com/quote/EXSA:TH https://www.bloomberg.com/quote/EXSA:BQ https://www.bloomberg.com/quote/EXSA:GZ https://www.bloomberg.com/quote/EXSA:QT ehk kuidas aru saada, mis on mis ja mis tähendust need 2 viimast tähte omavad?

    • Dividend Investor says:

      Jah, tõsi ta on, et sellist kõiki maailma ETF-e koondavat veebilehte ei ole olemas. Peamine põhjus siin on jurisdiktsioonist tulenevad eripärad. See tähendab, et paljuski keskenduvad ETF-e koondavad veebilehed mingis kindlas riigis registreeritud ja selle riigi börsidel kauplevatele ETF-idele.

      Sinu poolt välja toodud näites tähistavad 2 viimast tähte börsi, kus vastav ETF kaupleb. Nagu näed, siis üks ja seesama ETF võib kaubelda mitmel börsil.

Speak Your Mind