Miks ma avasin konto välismaise maakleri juures?

dividendinvestor-ee-stock-broker_coverOlen juba aastaid olnud seisukohal, et ennekõike peaks investor käituma maksuefektiivselt ja alles seejärel kuluefektiivselt. Tegu ei ole minu subjektiivse arvamusega, vaid nõnda dikteerivad lihtsad arvutused. Eraisikust investoril on ennekõike mõistlik kasu lõigata investeerimiskonto süsteemist ehk kasutada võimalust lükata edasi tulumaksukohustus ja alles seejärel uurida võimalusi kuluefektiivselt investeerida. Ka selles blogis olen korduvalt sel teemal arutlenud. Alustava pikaajalise investeerimishorisondiga investori jaoks kehtib kõik ülaltoodu jätkuvalt ka täna.

Kõik muutub

Teisalt kõik siin maailmas muutub. Mõned aastad tagasi maksu- ja kuluefektiivsuse arvutusi tehes oli mu investeerimisportfell palju-palju väiksem. Suve hakul avastasin, et nii aktsiaturgude tõusu toel kui ka täiendava säästetud kapitali investeerimise tulemusena on mu investeerimisportfelli turuväärtus kasvanud nõnda suureks, et minu tänane maakler küsib juba märkimisväärseid haldustasusid. Viimastel kuudel olen pidanud igakuiselt väärtpaberikonto haldustasuna maksma juba rohkem kui 20 eurot kuus. See on kokku juba ligi 250 eurot aastas. Mõelgem korraks teistpidi – kui palju peab investeerima, et teenida aastas 250 eurot dividenditulu. Minu kui dividendivoogu taotleva investori jaoks on see täiesti tavaline mõttemall. Arvestades, et Tallinna börsilt leiab nii mõnegi 5% dividenditootlusega aktsia, peaks 250-eurose aastase dividenditulu saamise nimel investeerima 250/0,05=5000 eurot. Globaalse ulatusega dividendiaktsiatesse investeerivate börsil kaubeldavate fondide hetke dividenditootlus jääb sinna 3,5% kanti. Sellisel juhul oleks vaja 250-eurose aastase dividendivoo saamiseks investeerida koguni 250/0,035=7143 eurot. Need on juba päris suured summad.

Soodsamate tasude otsingul

dividendinvestor-ee-madalate-kulude-otsingulSeega otsustasin ühel hetkel, et teen uuesti ringi peale välismaistele maaklerteenust pakkuvatele ettevõtetele. Eelkõige otsisin soodsaid haldus- ja tehingutasusid, aga teisalt ka kauplemiskeskkonda ja hinnakirja, mis sobiks mitte ainult päevakauplejale, vaid ka pikema investeerimishorisondiga investorile.

Esiteks alustasin otsinguid krediidiasutuste seast. Teadupärast saab hetkel kehtiva seaduse alusel investeerimiskonto avada ainult Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi krediidiasutuses. Sellisel juhul säilib sarnaselt mõne Eesti kommertspanga konto kasutamisele võimalus lükata tulumaksukohustus edasi. Seega saab nõnda tegutseda maksuefektiivselt.

Jõudsin oma otsingutel ka mõningate tulemusteni, kuid oma portfelli hetke turuväärtust (ja ka tulevikuprojektsioone) aluseks võttes ja arvutusi tehes avastasin, kulud kuigi palju ei vähene. Tehingutasu oleks väikeste summade (500 eurot) puhul praktiliselt võrdne Eesti pankade poolt pakutavaga ja märkimisväärsed erinevused tuleksid sisse alles nõnda suurte tehingusummade nagu 5000 eurot puhul. Siis oleks tehingutasu kõnealuses pangas olnud ligi 50% soodsam. 5000 eurosed tehingud on hetkel selgelt üle minu jõu ja võimaluse korral eelistan hajutamise eesmärgil teha pigem väiksemate summadega tehinguid. Väärtpaberikonto haldustasudes oleks võit mu praeguse maakleriga hetke portfelli turuväärtust arvestades olnud täitsa märkimisväärne (ligi 30-40%), kuid hinnakirja kohaselt oleks tõenäoliselt lisandunud paar täiendavat kuluartiklit.

Maaklerfirmad

Lisaks krediidiasutustele ehk sisuliselt siis pangalitsentsi omavatele ettevõtetele, pakuvad väärtpaberite ostu/müügi ja hoidmise teenust ka maaklerfirmad. Need on ettevõtted, kellel on luba vahendada väärtpaberite tehinguid (ja sageli ka teostada klientide finantsnõustamist). Anglo-ameerika õigusruumis (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) on üpris levinud praktika, et ka suurpangad registreerivad väärtpaberitehingute vahendamiseks eraldiseisva juriidilise keha ehk maaklerfirma. Näiteks TD-Ameritrade on Kanada suurpanga Toronto-Dominion Bank’i poolt omatav väärtpaberitehinguid vahendav maaklerfirma.

Lisaks suurpankade poolt loodud maaklerfirmadele eksisteerib ka rohkelt iseseisvaid madalaid tehingutasusid pakkuvaid niinimetatud säästumaaklereid. Neil üldjuhul krediidiasutuse tegevusluba ei ole ja seetõttu ei saa seal avatud kontot deklareerida kui investeerimiskontot. Sellise maakleri juures kontot avades kaotab Eesti eraisikust investor tänase seaduse mõistes õiguse ja võimaluse tulumaksukohustust edasi lükata.

Kuluefektiivsus vs. maksuefektiivsus

Tulles tagasi oma kevad-suviste uue maaklerfirma otsingute juurde jõudsin lõpuks selleni, et ükski sobiv krediidiasutuse tegevusluba omav maakler mulle silma ei jäänud. Küll aga leidsin ühe uue ja Euroopa turul tegutseva maaklerfirma, kelle hinnakirja ja muid tingimusi uurides lõi silm särama.

Esiteks panin tähele, et konto avamisel on miinimumsumma 3000 eurot. Ja seda vaatamata vanusele. Teadupärast pakuvad osad maaklerid võimalust avada konto väiksema esmase sissemaksega vaid noortele. Minu jaoks see antud hetkel kuigi kriitiline ja praktiliselt oluline info ei olnud, kuid nõnda väikest miinimumsummat kohanud ka ei olnud. Seega on tegu üpris alustajasõbraliku maaklerfirmaga.

Teiseks, ja minu jaoks väga oluliseks, tähelepanekuks oli väärtpaberikonto haldustasu. Hinnakirja uurides avastasin, et väärtpaberite hoidmisele tasu ei rakendata. Uskmatu nagu ma olen, kirjutasin maaklerfirmale ja küsisin üle, kas see vastab tõele. Selgus, et nii ongi – igakuiseid haldustasusid ei ole.

Seega olin uue maakleri näol leidnud potentsiaalse lahenduse, kus mul oleks võimalik säästa aastas ligi 250 eurot väärtpaberikonto haldustasude pealt. Teisalt, kuna tegu on krediidiasutuse tegevusluba mitteomava ettevõttega, tuleks mul loobuda investeerimiskonto süsteemi eelisest ja võimalusest lükata tulumaksukohustus tulevikku. 250-eurone sääst tundus piisavalt ahvatlev, et hakata arvutama. Kui suur siis oleks lõplik kasu? Kumb kaalub teise üle – kas kulu- või maksuefektiivsus?

Veel olulisi detaile ja sisendeid

Veel enne kui arvutuste kallale asusin, võtsin uuesti ette leitud maaklerfirma hinnakirja. Pidades oma tehingute kohta detailset päevikut, tean täpselt kui palju tehinguid ma keskmiselt kuus/aastas teen ja kui palju ma olen kokkuvõttes maksnud nii tehingutasudeks kui ka haldustasudeks. Lisaks on mul kirjas ka viimne kui üks valuutavahetuse tehing. Ka ses osas ei ole mu praegune maakler (LHV) esirinnas korjates iga minu valuutavahetuse tehingu pealt keskmiselt 0,7-0,8%, halvimal juhul (õhtusel-öisel ajal valuutat vahetades) ka koguni kuni 2% vahetatavast summast.

Uue maaklerfirma puhul nagu öeldud väärtpaberikonto haldustasusid ei ole, keskmine tehingutasu on 60-75% odavam kui minu praeguse maakleri puhul ja valuutavahetus on 99.4% soodsam. Seega kui praegu maksan eurosid dollariks vahetades 0,7-0,8%, siis uue maakleri puhul on kursivahe 0,004%.

Asun arvutama

dividendinvestor-ee-asun-arvutamaOlles kõik vajalikud sisendid Exceli tabelitesse sisse trükkinud, oli aeg hakata arvutama. Alustuseks soovisin välja arvutada kui palju säästaksin võrreldes oma praeguse maakleriga juhul kui kannan poole olemasolevast portfellist üle uue maakleri juurde ja suunan ka kogu hetkel vaba kapitali sinna. Arvestasin nii säästu väärtpaberikonto haldustasudelt kui ka valuutavahetustehingutelt. Arvutused näitasid, et esimese aasta sääst oleks ligikaudu 350 eurot. Edaspidine iga-aastane kulusääst võrreldes praeguse maakleriga ulatuks 220 euro piirimaile.

Kaasates arvutustesse ka tehingutasud, oleks sääst esimesel aastal kokku ligi 375 eurot. Siin võtsin arvesse selle, et kuna tehingutasud on madalamad, siis suure tõenäosusega teen rohkem ja väiksemate summadega tehinguid kui olen teinud seni.  Seega suunates oma veel investeerimata säästud uue maakleri juurde, konverteerides selle raha osaliselt ümber välisvaluutasse ja teostades tehinguid soodsamate tehingutasudega, võimaldab see mul esimesel aastal säästa 375 eurot. Järgmistel aastatel, eeldades dividendide reinvesteerimist, tavapärast valuutavahetuse ja tehingute tegemise praktikat, oleks iga-aastane sääst vähemalt 230 eurot kalendriaasta kohta.

Kaotan tulumaksu edasilükkamise võimaluse

Kuigi ülaltoodud numbrid on piisavalt suured ja ümberlülitumine tundub igati mõistlik, tuleb tervikpildi tarbeks siiski veelkord meenutada, et uue, krediidiasutuse tegevusluba mitteomava, maakleri juures kontot avades kaotan võimaluse tulumaksukohustust edasi lükata. Dividendimakseid ja sealt saadud tulu see üldjuhul ei puuduta. Küll aga väärtpaberite müügist teenitud kasumit. Seega uue maakleri juures peaksin iga kord (täpsemalt öeldes küll alles järgmisel kalendriaastal) pärast kasumlikku müügitehingut teenitud kasumilt maksma 20% tulumaksu.

Olen varem kirjutanud, et investeerimismaailm on ettearvamatu – vaatmata sellele, et soetame mõne instrumendi eesmärgiga olla pikaajaline investor, siis ikka tuleb ette erakorralisi sündumusi ja olukordi, mil müük on mõistlik valik. Näiteks saan tuua siinkohal ühele minu portfelli kuulunud ettevõttele tehtud ülevõtupakkumise, kus ülevõttev ettevõtte ei olnud teps mitte olnud korralik dividendimaksja ja seepärast minu investeerimisstrateegiaga kokku ei läinud. Mõistlik oli lõigata kasu kõrge hinnaga tehtud ülevõtupakkumisest ja väljuda oma esialgselt pikaajaliseks planeeritud investeeringust. Tegin seda investeerimiskonto süsteemi raames, mistõttu teenitud kasumilt kohe tulumaksu tasuma ei pidanud.

Juhul kui teha selliseid kasumiga lõppevaid tehinguid krediidiasutuse tegevusluba mitteomava maakleri juures, peab järgmisel aastal need kasumid Maksuametile deklareerima ja nendelt tasuma ka tulumaksu. Seega sellise maakleri juures kontot avades võidaksin küll erinevates tasudes, kuid peaksin regulaarselt deklareerima ja tasuma tulumaksu.

dividendinvestor-ee-tasakaalupunktLähtuvalt kulusäästu numbritest saab välja arvutada nii-öelda tasakaalupunkti, mil sääst kuludelt on võrdne tekkiva tulumaksukohustusega. Teisisõnu leidsin, et kui ma esimesel aastal ei teeni rohkem kui 1800 eurot realiseeritud kasumit (ja edaspidi rohkem kui 1100-1200 eurot aastas), siis on kuluefektiivne majandamine ja maakleri vahetus mõistlikud. Kui teenitud kasuminumbrid kerkivad kõrgemale, olen praegusega võrreldes kehvemas seisus, sest tekkiv tulumaksukohustus on suurem kui kulusääst. Seda võrdlust/arvepidamist on tegelikult mõistlik pidada kumulatiivselt ehk siis kui esimesel aastal ühtegi kasumiga lõppevat müügitehingut ei ole, siis teisel aastal on tasakaalupunkt juba 1800+1200=3000 euro juures.

Mis maaklerist on jutt?

Olen nüüdseks ilma seni maakleri nime mainimata päris detailselt kirjeldanud, mis mulle uue maakleri puhul meeldib ja miks ma otsustasin seal konto avada. Ma ei plaani seda sugugi saladuses hoida. Vastupidi, kuna on palju aspekte, mis mulle antud maakleri juures meeldivad, võtsin pärast konto avamist ja kauplemissüsteemidega tutvumist maakleri esindajatega ühendust ning uurisin võimaluste kohta pakkuda soodustingimustel liitumist ka dividendinvestor.ee lugejatele. Ilmnes, et sellesisulist programmi maaklerfirmal ei olnud ja ühtegi sooduskupongi või sooduskoodi ei väljastata[1].

dividendinvestor-ee-lynx-logoNüüd maaklerfirma enda juurde. Tegu on Hollandist alguse saanud ja seal registreeritud maaklerfirmaga LYNX. LYNX’ile pandi alus 2006. aastal ja tänaseks on firma tegev 7 riigis – Hollandis, Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, Tšehhis, Slovakkias ja Soomes. Viimase viie aasta jooksul on LYNX korduvalt ja eri riikides valitud küll parimaks uustulnukaks, küll madalamate kuludega maaklerfirmaks või lihtsalt parimaks maakleriks. Põhjus on lihtne – tegu on väga madalate kulude, kuid samal ajal väga võimalusterohke kauplemisplatvormiga maakleriga. Kaubelda saab nii aktsiate, optsioonide, futuuride kui ka valuutaga. Ühesõnaga on tegu väga soodsate tasudega universaalmaakleriga.

Pisut hinnakirjast

dividendinvestor-ee-lynx-hinnadEelnevalt sai mainitud üht minu jaoks väga olulist tasuliiki – väärtpaberikonto haldustasu. LYNX hoitavate väärtpaberite pealt hooldustasu ei küsi. Kui tavaliselt käib sellise hinnastamistaktikaga kaasas passiivsustasu kehtestamine (näiteks juhul kui ei ole viimase 6 kuu jooksul ühtegi tehingut tehtud, tuleb maksta ühekordne tasu x eurot/dollarit), siis LYNX hinnakirjas sellist lisaklauslit ei ole.

Hinnakiri on pikk ja instrumendi-/börsipõhine. Konto avamise riigist sõltuvalt eksisteerivad ka mõningased hinnaerinevused. Näiteks olgu siinkohal välja toodud, et Euroopa börsidel noteeritud aktsiate ja ETF-idega saab kaubelda keskmiselt 0,10% tehingutasu määraga, kus tehingutasu miinimum on fikseeritud 5,80 eurot ühe tehingu kohta (Soome hinnakirja kohaselt). USA aktsiate puhul on tehingutasu 1 sent aktsia kohta või minimaalselt 5 dollarit ühe tehingu kohta. Üle 2000 aktsia ostmisel langeb tehingutasu poole võrra ehk 0,5 sendile aktsia kohta.

Eraldi olgu ära märgitud veel kord ka valuutavahetamisel võetav marginaal 0,004% ehk 0,4 baaspunkti, euro-dollari valuutapaari puhul on nii-öelda tehingutasu miinimumiks 4 dollarit ühe valuutavahetuse kohta.

Detailne hinnakiri soome keeles ja Soomes konto avanud kliendile on kättesaadav sellelt lingilt.

Kuidas avada kontot?

LYNX’is konto avamiseks on tarvis arvestada 3000 eurose esmase sissemaksega. See on minimaalne kontole kantav summa. Teisisõnu peaks igal investoril see summa olemas olema enne kui asutakse täitma konto avamise avaldust.

dividendinvestor-ee-avalduse-piltMina avasin konto LYNX’i Soome kontori kaudu. Seda saab teha sellel leheküljel. Lisaks avalduse täitmisele tuleb maaklerile saata ka koopia isikut tõendavast dokumendist ja elukoha kinnituseks mõni kommunaalarve koopia. Sellel viimasel peaks siis näha olema kontot avada sooviva isiku nimi ja kodune aadress. Protsess iseenesest oli lihtne, selge ja kiire. Mõne päevaga peaks olema konto avatud. Minul läks aega veidi rohkem, sest mulle määratud kliendihaldur jäi vahepeal paariks päevaks haigeks.

Järgmiseks tasub juba oodata kinnituskirja konto avamise kohta ja instruktsioone, kuidas kanda kontole raha. Raha tuleb kanda maaklerfirma Citigroup’i Saksamaa haru pangakontole märkides raha saajana ära kontot avada sooviva isiku nime ja LYNX’i poolt antud kliendi-/kontonumbri.

Kuna minu soome keele oskus on praktiliselt olematu, lugesin esialgu kogu kriitiliselt vajaliku dokumentatsiooni läbi veebitõlke abiga. Alles hiljem leidsin tee inglisekeelsete materjalide juurde. Seega need, kel soome keele oskus kuigi hea ei ole, on kindlasti hea teada, et vajalik materjal on olemas ka inglise keeles. Seda materjali leida ei olnud veebiavarustest kuigi lihtne, seega lisan abiks otselingi – kogu vajalik dokumentatsioon on inglise keelsena leitav sellelt LYNX’i rahvusvaheliselt lehelt.

Kuna tegu on üpris rikkalike võimalustega kauplemisplatvormiga, siis plaanin lähiajal anda ka ülevaate, kuidas platvormi enda vajaduste järgi seadistada ja kuidas teha tehinguid aktsiate ja ETF-idega.

Lahtiütleja: Käesolev blogipostitus ei sisalda endas soovitust. Tegu on informatiivse ja isiklikul kogemusel baseeruva ülevaatega. Otsuse maakleri sobivuse ja valiku osas teeb iga investor ise.

[1] Läbipaistvuse huvides olgu siinkohal öeldud, et maaklerfirma pakkus soodustust hoopis mulle juhul kui avalikustan oma blogipostituses, mis firmaga on tegu.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Kas oma otsingutes sattusid ka IB (Interactive Brokers) otsa ja hindasid nende hinnastuse võrreldes LYNX-iga kalliks?

    • Dividend Investor says:

      Ikka, kaalusin ka IB-d. Tõsi, IB puhul on osad tehingutasud veelgi soodsamad, aga mulle meeldib hinnakirja lihtsus. IB puhul lisanduvad potentsiaalselt mitmesugused täiendavad kulud (passiivsustasu, teatud juhtudel rahaülekannetele täiendav tasu jne). Pealegi ei ole tasud minu jaoks siiski ainus määrav tegur, on ka mõned kvalitatiivsed aspektid, mida pika-ajalise investorina kaalun ja mida päevakauplejad võibolla ei tähtsustagi.

  2. Tanel says:

    Aitäh kasuliku artikli eest! Kas saan õigesti aru, et kui tekib igaaastane tulumaksukohustus, siis on teoreetiliselt mõistlikum soetada Iirimaal registreeritud ETF-ide asemel hoopis neid ETF-e, mille asukohamaa dividendide tulumaksumäär on madalaim, näiteks Rootsi või UK (arvestamata hetkel valuutariske)?

    • Dividend Investor says:

      Võta heaks!

      ETF-ide väljamaksed (dividendimaksed) ei ole antud juhul kõige kriitilisemad, kõige suurem potentsiaalne tulumaksukohustuse allikas on kapitalikasv. Ostu-müügi hinnavahelt teenitud kasumi puhul ei ole oluline, mis riigis on ETF registreeritud, maksustamisele kuulub teenitud kasum ikka Eestis. Sama laieneb ka aktsiatele – ei ole vahet, kas ostu-müügi tehingutega teenitud kasum on saadud USA aktsiatest või Leedu aktsiatest, selliselt teenitud tulu kuulub maksustamisele Eestis.

  3. Siim says:

    Tere,
    kuidas on v6imalik USAst laekunud dividendile taotleda 15% st tulumaksu?
    Kas on vaja t2ita W-8BEN avaldus ja saata LYNXile v6i kuidas peaks toimima?

    • Dividend Investor says:

      Kontot avades täidab LYNX W-8BEN vormi investori eest ise ära ja seda peab uuendama LYNX’i sõnutsi iga kolme aasta tagant. Kauplemisterminalis on ise võimalik näha maksuvormi aegumise kuupäeva.

  4. Henri says:

    Tere,

    tänan informatiivse artikli eest!

    Kas oleksid nõus välja tooma need mõningad krediidiasutused, kelle juures oleks siiski odavam väärtpabereid hoida ja vahetada kui LHVs?

    • Dividend Investor says:

      Välismaistest jäi mulle silma näiteks Saxo Bank, aga siin tuleb tähele panna, et alustava investori jaoks on sealsed haldustasud LHV-ga võrreldes hoopis kõrgemad. Näiteks 10 000 eurose portfelli puhul on aastane haldustasu 2x kõrgem. Hinnaeelis algab umbes 22 000 eurose portfelli mahu pealt, kuid portfelli kasvades see eelis taas kord väheneb (protsentuaalselt mõõdetuna).

  5. Vraja says:

    Tänan asjaliku artikli eest! Kõigepealt sooviksin küsida, miks nii suurte jõupingutustega peab arvutama seda tulumaksuteemat, miks mitte teha juriidiline keha ja sellekaudu (re)investeerida? Raamatupidamise teenust ju tehakse üsna sootsalt ning näiteks Simplbooks keskkonnas peaks teiesugused taibud lihtsalt ka ise hakkama saama (9,9 eur kuu kulu).
    Sellest küsimusest lähtuvalt – kas Sa tead, kas LYNXi või mõne analoogse maakleri juures saab avada ka Eesti firmaga konto? Ning kui jah, siis mida see endaga kaasa toob – millised on nõuded?

    • Dividend Investor says:

      Tore, et leidsid kasulikku lugemist!

      Olen seni lähtunud sellisest loogikast. Olen saanud oma sissetulekud palgatuluna. See tähendab, et olen tulumaksu sellelt korra juba riigile maksnud. Juhul kui ma investeerin saadud näiteks 1000 eurose palgatulu eraisikuna ja olen oma investeerimistegevuses kasumlik ning realiseerin investeeringu näiteks 1200 euro eest, pean uuesti tulumaksu tasuma ainult teenitud kasumi ehk 200 euro pealt. Või investeerimiskonto süsteemi kasutades saan tulumaksukohustuse edasi lükata.

      Juhul kui ma investeerin eraisikuna teenitud tulu läbi ettevõtte (ehk siis esmalt kannan selle raha ettevõtte arvele) ja olen oma tegevuses kasumlik, saan tulumaksukohustust kenasti sarnaselt investeerimiskonto süsteemi kasutamisele edasi lükata. Juhul kui soovin aga kogu summa (1200 eurot) uuesti eraisikuna tarbimisse võtta, tuleb mul selle raha ettevõttest kätte saamiseks, kas a) tasuda kõik tööjõumaksud juhul kui võtan selle raha välja palgatuluna või b) tasuda tulumaks kogu 1200 euro suuruselt summalt kui võtan selle raha välja dividendidena. Seega eraisikuna palgatulu investeerides pean halvimal juhul maksma 20% tulumaksu kasumilt, läbi ettevõtte toimetades 20% kogu välja võetavalt summalt (1200 eurolt). Antud näite juures moodustaksid maksukohustused eraisikuna vastavalt 40 eurot ja äriühinguna 240 eurot.

      Ülaltoodu on lihtsustatud näide ja eeldab, et äriühingul on piisavalt jaotamata kasumit, mille arvelt lisaks teenitud 200 eurole ka sisse pandud 1000 eurot kätte saab. Või siis saab teenitud 200 võtta välja dividendidena ja sisse pandud 1000 algkapital osaühingu osakapitali vähendamise teel. Ei välista, et ülalkirjeldatud loogikas võib esineda ka puudujääke, kuid nõnda olen asjad seni enda jaoks lahti mõtestanud.

      Jah, ka ettevõttele saab avada maakleri juures konto. Kuna isiklik kogemus hetkel puudub, siis täpsemalt detailide osas kommenteerida ei oska.

      • Vraja says:

        Jah, loogikast sain aru, tänan! Ma lihtsalt pole nii ammu palka saanud, et ei mõelnud isegi sellele, et palka saades ju maksab eraisik juba tulumaksu ära 🙂 Üks variant on ju pakkuda tööandjale, et ta maksaks palga firmale. Tööandja jaoks on ju nii või teisiti tegemist ühe konkreetse summaga ja tema jaoks pole erilist vahet, kuidas palk töötajani jõuab, peamine, et tööline oleks motiveeritud ja teeks oma tööd hästi. Niiviisi saaks eraisikuna ise otsustada, kas sotsiaalmakse maksta ja võtta raha välja palgana, või hoopis jätta raha firmasse kasutamiseks. Sellisel juhul pole kohe vaja ju tasuda ka tulumaksu. Igatahes tasub sellist varianti proovida, kaotada pole ju midagi, aga võita päris palju!

        Ok, see selleks, igatahes jõudsin juba uurida Lynxist – Eesti firmaga konto avamine on täiesti võimalik, pole eriti keeruline, suht elementaarseid dokumente soovivad näha, nagu B-kaarti väljavõte ja ka panga konto väljavõte.

      • Dividend Investor says:

        Tegelikult see tööle vormistamine töötajana vs teenuslepingu alusel sõltub ikka väga palju sektorist, mõnel pool tõesti pakutakse seda teist varianti või isegi soositakse. Igatahes kui sissetulekud laekuvad oma ettevõttesse, siis on kindlasti maksuefektiivne teha ka oma investeeringud selle ettevõtte alt.

      • Gert says:

        Siin tahaks parandada sind.
        Kui eraisikuna annad oma ettevõttele algsed 1000 laenu ja pärast maksad endale laenu tagasi ja võtad 200euri dividendidena välja, siis maksukoormus on sama suur kui eraisikul.
        Ettevõtte kaudu aktsiatesse investeerimise probleem on see, et näiteks Eestis dividendidelt on maksud juba kinni peetud aga oma ettevõttes raha välja kandes pead veel korra tulumaksu maksma ehk siis toimub pm topelt maksustamine.

      • Dividend Investor says:

        Aitäh kommentaari eest! Tõesti, läbi laenu andmise on võimalik sinu poolt kirjeldatud viisil toimida. Esimese hooga mulle see võimalus endale kohe pähe ei tulnudki.

        Eraisikuna teenitud säästude investeerimisel dividendiaktsiatesse läbi oma ettevõtte dividendide topeltmaksustamisest siiski ei pääse jah.

      • Vraja says:

        Gert – kas ma ei saa millestki aru? Eestis teenitud aktsiate dividenditulult peetakse tulumaks kinni automaatselt. Kui nüüd see kord juba maksustatud tulu ettevõttest dividendidena välja võtta, siis kindlasti enam teist korda tulumaksu maksma ei pea. Selle fikseerimiseks on TSD lisa 7. omaette koht. Topelt maksustamist ei toimu. Kui tulumaks on kinni peetud mõnes teises riigis (kus tegutseb ettevõte, mille aktsiaid me omame), siis toimub siin nö tulumaksu osas tasaarveldamine. Kui teise riigi tulumaks on suurem, kui 20%, siis pole midagi teha, aga kui väiksem, siis tuleb Eesti tulumaksu määrani juurde maksta.

      • erki says:

        @Vraja, see lisa 7 on väga huvitav küll jah, aga toob sellise näite pt 3.1: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/tsd-2016/selgitused-dividendide-omakapitali-valjamaksete-ja-muude#3.1 :
        “Näide
        OÜ Murumuna sai dividende 3000.00 eurot AS-ilt Päikeseratas, kus OÜ osalus AS-is on vähem kui 10%. AS Päikeseratas on väljamakstud dividendid lisal 7 deklareerinud ja maksustanud. Nüüd maksab OÜ saadud dividendid summas 3000.00 eurot välja oma osanikele märtsis 2016. TuMS § 54 lõiget 5 OÜ rakendada ei saa, sest selle sätte kohaselt saab ainult välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta äriühingu enda maksukohustuse vähendamiseks. Dividende saanud OÜ osaluse suurus ei vasta ka TuMS § 50 lg 11 punktis 1 sätestatud tingimustele, s.t tema osalus dividendide saamisel on vähem, kui 10%. OÜ-l tuleb osanikele väljamakstavad dividendid 3000.00 eurot deklareerida koodil 7010. Siinkohal tekib Eesti äriühingult saadud dividendide puhul topeltmaksustamine.”

        Ma pole jõudnud seda raamatupidajaga veel arutada, aga tundub, et ikkagi topeltmaksustamine toimub Eesti aktsiatelt makstavatelt dividendidelt: kui ma sain midagi valesti aru, siis palun selgita mulle, kuidas seda mõista.

        Välismaa omadega vähemalt mingites kaasustes tundub parem seis olevat, nt:
        … saadud dividendilt on tulumaks kinni peetud, saab arvesse võtta välisriigis kinnipeetud tulumaksu oma maksukohustuse vähendamiseks vastavalt TuMS § 54 lg 5 ja täita lisa 7 osa Ib.

        ——–
        Igalt poolt ma loen, et investeerida on alati mõistlik ettevõtte alt väljaarvatud aktsiatesse, kust on dividendi oodata. Pardon, ma pole mingi ekspert selles arvutamises, aga jämedalt peaks olema nii ju: oletame et aktsia maksab 1 eur tükk ja ta maksab iga aasta 0.05 (5 senti) per aktsia dividendideks. Kui ma olen palgatööline ja mu palk on 1000€ ja ma otsustan selle kõik sellesse aktsiasse lükata, siis ma saan 1000 osakut ja selle pealt 50 euri divikat (see kes divikat maksab, maksis juba tulumaksu ära). Kui ma olen OÜ, siis 1000€ netopalgalt on fond 1672.50. St et kõik see panna aktsiatesse annab mulle 1672tk neid. Nüüd ma saan divikaid, millelt maksev äriühing on juba tulumaksu maksnud kätte 83.60 eurot. Kui ma nüüd otsustan kõik selle 83.6 vedelaks vahetada ja võtan selle uuesti dividendina välja (nüüd topeltmaksustun) : dividendimaksuks tuleb siis jämedalt 16.72 ja kätte saan 66.88 eurot. Kas ma pole mingi ca 35% ikkagi plussis?

  6. Veiko says:

    Väga kasulik ja informatiivne kirjatükk, taaskord. Tänan!

  7. Marti says:

    Tere, ka minule tundus see lugu väga kasulik ja huvitav, palju tänu. Üks moment lisaks eelmistele – Lynxi kasutades väheneks oluliselt ka maarisk või (välis)poliitiline risk. Eesti on siiski agressiivse, suure ja raskesti prognoositava käitumisega riigi naaber ja viimaste aastate arengud, ei Venemaal ega Euroopas ega mujal maailmas, ei anna põhjust seda unustada. Üldse ei imestaks kui USA/NATO ja Venemaa soovivad näiteks Baltikumis/Eestis oma (uusi) relvasüsteeme katsetada, koduriigist kaugel sõdimise võimet arendada/demonstreerida, majandusele tööd anda, rahvale (väikest võidukat) sõda pakkuda. Kui siis õnnestub Eestist lahkuda, siis on vähemalt see kapital alles. Kui mitte, on asi kahtlasem, tundub.

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda!

      Tegelikult tõusetus see teema minu jaoks isegi varem kui haldustasude teema. Mida suuremaks kasvab investeerimisportfell mõõdetuna suhtena igakuistesse elamiskuludesse, seda mõnes mõttes riskiteadlikumaks me investoritena muutume. Soovisin siiki tegutseda muudel ajenditel, sest teadupärast ei ole hirm kuigi hea emotsioon, mille pealt investeerimisotsuseid (või üldisemalt investeerimisportfelli puudutavaid otsuseid) teha. Nüüd, pärast otsuse tegemist ja konto avamist, võtan ülaltoodud aspekti kui üht täiendavat toetavat argumenti, miks hoida osa varadest välismaise maakleri juures.

  8. Riho says:

    LHV-l on Au programm, kus kuni 30k€ väärtpaberite hoidmine tasuta (Au ise maksab 10 euri kuus).

    • Dividend Investor says:

      Ainult väärtpaberiportfelli vaates on tegu siiski veel kallima lahendusega ehk igakuised kulud on kõrgemad kui tavakliendi hinnakirja alusel haldustasu arvutades.

  9. Pille says:

    Tänud põhjaliku artikli eest! Ma uurisin ise ka umbes kuu aega tagasi Lynxi, jõudsin isegi ennast seal kasutajana ära registreerida, aga konto avamiseni ei jõudnud kuna infot oli liiga palju ja aega liiga vähe. Mulle jäi siis segaseks kas Eesti firmaga kontot avada saab. Igatahes lugedes läbi sinu artikli ja asjakohased kommentaarid sai mulle asi selgeks ja ilmselt viin oma konto sinna üle.

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda, et leidsid huvipakkuvat lugemist ja aitäh külastamast!

  10. Luise says:

    Aitäh sisuka postituse eest! Tahaksin veel teada, kas kaalusid ka LHV Brokeri kasutamist? Seal puudub haldustasu, tehingutasud küll veidi kallimad, kuid samas on võimalik konto deklareerimine investeerimiskontona…

    • Dividend Investor says:

      Võta heaks! Kaalusin LHV Brokeri kasutamist juba palju varem (aastaid tagasi), palusin neilt siis ka sellealast konsultatsiooni ja pärast ühist arutlemist jõudsime järeledusele, et minu vajadustele see toode ei vasta.

      • Marko says:

        Mis LHV Brokeril siis vajak jäi? Panga poolel on mitte-Balti aktsiate haldustasu koos käibemaksuga 0,36% p.a., mis on täiesti kosmiline number, ühegi minu omatud ETF’i haldustasu ei ole ka nii suur. 🙂 Seal Brokeri poolel ei paista sellist haldustasu, aga pole viitsinud süveneda, et mille poolest see üldse erineb pangast sellise tavalise “aktsiasäästja” vaatevinklist?

      • Dividend Investor says:

        Mulle meenub, et minu jaoks üks peamisi vastuargumente oli LHV väide, et Broker’is kaubeldavate instrumentide hulk on piiratud. Ehk siis Broker on mõeldud kauplejatele, kes keskenduvad vaid teatud hulgale kõige likviidsematele instrumentidele. Tagantjärele nüüd mõeldes ega ma seda kuidagi ei kontrollinud ja ei välista, et mind kui pikaajalise investeerimise huvilist, kes tõenäoliselt “käivet ei tee” suunatigi lihtsalt baasteenust kasutama. Tean, et midagi oli nagu veel, aga ei suuda hetkel meenutada. Nõustamine toimus toona ka telefoni teel ja seega ei ole kahjuks ka märki maas, et täna kõike üle kontrollida.

  11. Investeeringu riskidest veel rääkides.

    1) Kas sa tead kuidas on aktsiad kindlustatud euroopa maakleri pankroti puhul? USAs on SIPC mis katab kuni 500k USD. Kuidas euroopa maaklerite puhul asi töötab?

    2) mis juhtuks aktsiatega LHV pankroti puhul?

    3) kui avaks konto IB-s siis kas see oleks euroopa või USA reeglite alusel?

    • Dividend Investor says:

      Aitäh väga olulise, aga samas keerulise küsimuse eest! Püüan vastata nõnda palju nagu isiklik kogemus võimaldab.

      Üldiselt kehtib alati reegel, ükskõik, kas siis Ameerika mandril või siin Euroopas, et kliendi väärtpabereid hoitakse eraldi maakleri/panga varadest. See tähendab, et maakleri maksejõuetuse korral kuuluvad kliendi väärtpaberid kohe kliendile ülekandmisele ja ei lähe nii-öelda pankrotipesa koosseisu. Kontol asuva rahaga on lood pisut teised. Üldiselt hoitakse maaklerfirmade poolt kliendi rahajääki erinevates investeerimisjärgu krediidireitingut omavates pankades ja nii, et sellel rahajäägil on ikkagi nii-öelda kliendi nimi juures. Ehk siis taas kord ei kuulu see vara maaklerile vaid otse kliendile. Juhul kui väärtpaberikonto on juhtumisi mõnes maaklerteenuseid pakkuvas Euroopa pangas (näiteks Saxo), siis seal asuvale rahajäägile kehtib vastava riigi hoiuste tagamise süsteem.

      SIPC roll on minu arusaamist mööda oluline eelkõige selliste maaklerite puhul, kes toimetavad palju futuuridega; samuti kaitseb SIPC maakleri maksejõuetuse korral kreeditore (maaklerfirma kontol aktsiaid hoidev investor ei ole kreeditor). Maakleri maksejõuetuse korral otseselt mingit vaidlust väärtpaberite üle ei toimu ja SIPC lihtsalt aitab organiseerida selle, et väärtpaberid jõuaksid kliendini.

      IB puhul on olemas kaks eraldi juriidilist keha: Interactive Brokers LLC ehk USA-s registreeritud maaklerfirma ja Interactive Brokers (UK) Ltd ehk Suurbritannias registreeritud maaklerfirma. Isiklik vahetu kogemus ja vastavad täpsed teadmised puuduvad, aga pakun, et kohanduvad reeglid ja tingimused sõltuvad just sellest juriidilisest kehast, kellega maaklerleping sõlmida.

    • Hunt says:

      R3, tagatistest räägitakse siin – https://www.lynxbroker.com/software-tools/protection-security/

      As a financial institute in the Netherlands, LYNX is regulated by government agencies established for that purpose: De Nederlandsche Bank (DNB) and the Dutch Authority for the Financial Markets (AFM).

      Also in the area of capital protection we offer our clients the highest standards:
      Separated accounts: your money is kept separately from the broker.
      Your portfolio is insured up to $ 500,000, of which up to $ 250,000 in cash.
      Additional portfolio insurance up to $ 30,000,000, of which up to $ 900,000 in cash

  12. Karl says:

    Millal sellele loole järgi tuleb?

  13. Mati kaupleja says:

    Kas konto avamiseks LYNX-is paeb kandma kontole raha või võib ka sinna kanda olemasolevad aktsiad 3000€
    väärtuses ? Kuidas ja kas üldse saab SEB kontol olevaid NYSE börsil registreeritud aktsiaid kanda LYNX olevale kontole

    • Dividend Investor says:

      Julgen väita, et piisab ka sellest kui kannad üle väärtpaberid. Teisalt kindel ei ole ja küsi kontot avades ise üle.

      Väärtpaberite ülekandmiseks on LYNX poole pealt olemas ka üks ära täitmist vajav vorm, selle leiad siit. Väärtpaberite kandeavalduse pead siiski sisse andma ka SEB-s. Täpsemaid juhiseid oskab anda vast SEB ise. NB! Küsi enne kandeavalduse tegemist SEB-lt ka selle teenuse hinda. LYNX selle eest raha ei võta ja oli isegi valmis kuni 200 euro ulatuses kulusid kompenseerima.

  14. indrek says:

    Tead sa Märten öelda kas konto on võimalik avada kui pole kommunaalarvet käepärast võtta ei praegu ega lähimas tulevikus?

    • Dividend Investor says:

      Sisuliselt soovivad nad näha aadressi kinnitust. Olen teatud puhkudel, mitte küll antud maakleri juures, kasutanud mõnest pangast võetud tõendit. Tõendit siis selle kohta, et mul on antud pangas avatud arevelduskonto ja tõendil on muuhulgas välja toodud minu isikuandmed koos panga süsteemides oleva koduse aadressiga. Võid uurida/küsida, kas sellest neile piisab.

      • Selline pangapoolne kinnitus Lynxile sobib. Swedbank näiteks küsib sellise tõendi väljastamise eest 4€ + kuskil 2,50€ postikulu.

    • Veiko says:

      Minul oli kommunaalarve ja aadressiga natuke jamamist. Esimesel korral ei olnud aadress samal lehel, kus nimi või midagi sellist. Siis nad küsisid samuti, et ma võtaksin pangast tõendi/kinnituse. Lõpuks sain küll kommunaalarvega konto avatud, aga võimalusi on ka teisi.

  15. Mati kaupleja says:

    Kas Linxi süsteem valmistab ette ka maksuametile esitatava tehingute kokkuvõtte, või kuidas selles süsteemis see toimub?Eesti maksuametile esitatav versioon.

    • Dividend Investor says:

      Võimalik on genereerida erinevaid raporteid ja sealt saab vajaliku info kenasti kätte.

  16. Ivar says:

    Tänud asjalike artiklite eest
    Kas hindasid ka sellise Hollandi maakleri kui DeGiro.eu võimalusi?
    Ka sellel on Soome toetusega koduleht (toega küll Bulgaariast).
    Esmasel vaatlusel jäid silma: Soodsad tehinguhinnad. Sisenemistasu 0,01€. Pole konto hoiutasu, küll on aga aastamaks kuni 2,5€ iga kasutatud börsi eest. Valuutade konverteerimine 0,1% tehingutasust, seega väikeste summade puhul odavam, suurte koguste korral kallim kui Lynx´is.

    • Dividend Investor says:

      DeGiro-st kuulsin 2016. aasta sügisel. Esmapilgul tundus paljulubav, veidi sügavamal uurimisel leidsin veebiavarustest päris palju negatiivseid kommentaare ja tagasisidet. Palju sellest oli seotud süsteemide töökindluse ja paindlikkusega. Täpsemalt ei oska kommenteerida, sest isiklik ja vahetu kogemus puudub.

Speak Your Mind