Ajad on jälle kord nõnda ebakindlad ja muutuvad, et on täpselt õige aeg üle vaadata läbi aegade stabiilselt kasvavaid dividende maksnud firmad. Teisisõnu ettevõtted, kes on suutnud vaatamata finantsturge ja ka reaalmajandust ikka ja jälle tabanud heitlikele aegadele premeerida oma aktsionäre tõusvate dividendimaksetega. Jah, ma pean siinkohal silmas dividendikuningaid ehk ettevõtteid, kes on järjepanu igal aastal kasvatanud oma dividendimakseid vähemalt 50 aastat järjest.
3 aktsiat ja 12 kuud dividenditulu
Sel korral kasutan varasemaga võrreldes veidi teistsugust lähenemist. Nimelt toon alljärgnevas postituses välja 3 dividendikuninga staatuses olevat firmat, keda oma portfelli kaasates saame algust teha sellise dividendiportfelli ülesehitamisega, mis toodab meile dividenditulu igas kalendrikuus. Teisisõnu, siit leiad kolm ettevõtet, kellest üks maksab dividende jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris, teine veebruaris, mais, augustis ja novembris ning kolmas siis märtsis, juunis, septembris ja detsembris. Mis veelgi parem, kõik need firmad pärinevad ka erinevatest majandussektoritest ehk kohene hajutatus ka selles vallas.
Enne asja juurde asumist kordan veel siiski üle, et tegu ei ole investeerimissoovitusega. Pigem informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on koondada ettevõtete kohta käivat infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ikka ise.
Aktsia #1: Procter & Gamble
Procter & Gamble’i näol on tegu esmatarbekaupu pakkuva firmaga, kes on dividendimakseid järjepanu igal aastal tõstnud tänaseks juba 63 aastat. Päris palju, kas pole?! Ja see number kajastab vaid järjestikust dividendimaksete kasvatamist. Üleüldse dividende maksnud on firma tänaseks enam kui 125 aastat järjest.
Procter & Gamble kaupleb New Yorgi börsil kauplemissümboli PG all.
Alljärgneval pildil on näha valik Procter & Gamble poolt pakutavaid kaubamärke. Viimastel aastatel ongi ettevõtte püüdnud oma fookust koomale tõmmata, müünud maha väiksemad ja ebaolulisemad ärisuunad ning keskendunud oma niinimetatud miljardi dollari brändidele. Ehk siis sellistele kaubamärkidele, mille aastakäive ületab miljardi dollari piiri.
Ettevõtte käibest 33% annavad kodukeemia tooted, 27% beebide ja naiste hügieenitarbed, 19% naha- ja juuksehoolduse tooted, 12% tervishoiutooted ja 9% raseerimisvahendid ja -tooted.
Väga kiire dividendimaksete kasvatajaga tegu siiski ei ole. Möödunud aastaga võrreldes tõstis firma oma dividendimakset +6%, samas viimase 5 aasta keskmine dividendide kasvumäär on olnud keskmiselt +3% aastas.
Samas hiilgab Procter & Gamble dividendimakse turvalisuse skooriga, selleks on tervenisti 99 punkti maksimaalsest 100 punktist. Seda on hästi näha ka dividendide väljamakse määrast, mis jääb kenasti esmatarbekaupade sektori firma jaoks mõistlikesse piiridesse. Seda nii kasumi kui ka vaba rahavoo mõõdikuid uurides.
Procter & Gamble maksab dividende jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris. Viimane kvartaalne dividendimakse oli 0,7907 dollarit. See teeb aasta baasile arvutatuna dividendituluks ligikaudu 3,16 dollarit aktsia kohta. Võttes arvesse firma aktsia hinda, on bruto dividendimääraks ligikaudu 2,8%.
Aktsia #2: Johnson & Johnson
Johnson & Johnson on maailma suurim tervishoiukonglomeraat. Ettevõttel on enam kui 250 tütarfirmat rohkem kui 60 eri riigis. Ettevõtte käibest ligi poole annavad ravimid, pea kolmandik tuleb meditsiiniseadmete müügist ja 17% moodustavad esmatarbekaubad. Ka Johnson & Johnsonil on õige mitu miljardi dollari brändi nagu näiteks Johnson & Johnson, Neutrogena, Splenda, Listerine, Tylenol, Motrin, Sudafed, Band-Aid, Aveeno, Pepcid, Benadryl ja Zyrtec. Käibest 52% tuleb USAst, 23% Euroopa Liidust, 18% annavad Aasia pluss Aafrika.
Johnson & Johnson kaupleb New Yorgi börsil kauplemissümboli JNJ all.
Firma on mõnes mõttes positsioneeritud päris hästi – tugev turuosa, aga samas lisaks piisavalt kiire ja usaldusväärne kasv.
Pandeemiapuhangu valguses on ehk ka hea teada, et Johnson & Johnson on hoogsalt teinud edusamme koroonaviiruse vaktsiini väljatöötamises.
Nagu öeldud, siis tegu on hästi hajutatud ja juhitud äriga juba hea mitu aastakümmet. Sarnaselt Procter & Gamble’ile on ka Johnson & Johnsoni dividendimaksete turvalisuse skoor väga kõrge ehk 99 punkti võimalikust 100.
Dividende on firma järjepanu igal aastal kasvatanud tänaseks juba kokku 57 aastat. Viimane dividendimakse tõstmine oli +6,3% ja umbes sarnases tempos on ettevõte viimase viie aasta jooksul ka omanikutulu väljamakseid tõstnud.
Dividendimaksed on kenasti kaetud nii kasumi kui ka vaba rahavooga ja puhvrit on seal ka nõrgema majandustulemusega aastateks.
Omanikutulu jaotab Johnson & Johnson veebruaris, mais, augustis ja novembris. Viimane kvartaalne dividendimakse oli 1,01 dollarit. Aasta baasile viiduna teeb see dividendituluks 4,04 dollarit aktsia kohta. Võttes arvesse firma aktsia hinda, on bruto dividendimääraks ligikaudu 2,7%.
Aktsia #3: Federal Realty Investment Trust
Federal Realty Investment Trust on 1962. aastal asutatud börsil kauplev kinnisvarafond ehk REIT (Real Estate Investment Trust). Firma kaupleb New Yorgi börsil kauplemissümboli FRT all.
Tegu on ühe vanima REITiga maailmas. Ettevõte spetsialiseerub kõrgekvaliteedilistele rendipindadele, kus ankurüürnikuks on suur supermarket ja kaubanduskeskus ise asub suurlinnas või selle lähistel. Ülevaate firma kinnisvaraportfellist annab alljärgnev graafik.
Nagu arvata võib, siis on pandeemia ettevõtte äritulemusi viimastel kuudel korralikult räsinud. Näiteks aprillis suudeti kokku korjata kõigest 53% tavapärasest üürist. Samas väljendab see number vaid ühe, ja tõenäoliselt kõige negatiivsema, kuu olukorda. Juhul kui aasta peale tervikuna langeb firma vaba rahavoog 15-20%, siis suudetakse ikkagi tavapäraste dividendimaksetega jätkata. Veelgi enam, juhul kui renditulu jääbki selle ligikaudu 50% taseme lähedale nagu oli aprillis, suudab ettevõtte praegust likviidsete vahendite hulka arvestades teha kõik vajalikud investeeringud ja maksta dividende ka järgmised 3 aastat.
Mai alul toimunud investorpresentatsioonil jätkus tegevjuhil ka tarmukust põhjendada soovi stabiilseid dividende maksta sellega, et kinnisvarafondid peavad regulaarselt kaasama aktsiakapitali ja firmale meeldiks väga tuua näiteks aastat 2020 ning seda, kuidas sellest edukalt läbi tuldi. See muudaks ettevõtte aktsionäride jaoks senisest oluliselt veelgi atraktiivsemaks.
Nagu öeldud, siis tegu on eelmisest kahest omajagu riskantsema rahapaigutusega. Seda näitab ka dividendimaksete turvalisuse skoor, mis on 60 punkti võimalikust 100. See on siiski veel pikaajalise dividendiinvestori jaoks aktsepteeritav tase. Tegelikult suhteliselt selline viimane aktsepteritav tase.
Keskmisest kõrgem risk on väljundi leidnud ka aktsia hinnas. Federal Realty Investment Trust’i aktsia hind on käesoleval aastal langenud enam kui -40%. See on endaga kaasa toonud ka dividendimäära üpris kõrge taseme, ligikaudu 6%. Viimati oli selle kinnisvarafondi aktsiaid nõnda kõrge oodatava dividendimääraga võimalik osta viimase finantskriisi aastatel ehk 2008-2009.
Igatahes keskmisest kõrgema dividendimääraga käib käsikäes keskmisest madalam dividendide kasvumäär. Ettevõte on järjepanu dividendimakseid kasvatanud tänaseks 52 aastat ja keskmine dividendide kasvutempo on olnud +2% kuni +5% aastas.
Dividendid kannab Federal Realty Investment Trust aktsionäri kontole tavaliselt märtsis, juunis, septembris ja detsembris. Viimane kvartaalne dividendimakse oli 1,05 dollarit. Aasta baasile viiduna teeb see dividendituluks 4,20 dollarit aktsia kohta ja dividendimääraks 6,0%.
Dividendiportfell kolmest dividendikuningast
Milline näeks siis välja dividendiportfell, mis oleks kokku pandud nendest kolmest dividendikuningast? Just täpselt selline nagu alljärgneval graafikul näha. Vaid nende kolme dividendiaktsia soetamisega saaksime kokku panna portfelli, millest laekub meile dividenditulu igas kalendrikuus. Kas pole tore?!
Juhul kui investeerida võrdselt kõigisse kolme dividendikuningasse, kujuneks portfelli kaalutud keskmiseks bruto dividendimääraks 3,80%.
Võttes näitlikustamiseks appi ka konkreetsed numbrid, saame teha järgmised arvutused. Juhul kui meil on investeerimiseks kohe (või teeme plaani üle pikema perioodi paigutada) 10 000 eurot, saame selle eest ligikaudu 10 800 USA dollarit.
Jagades selle võrdselt kolme aktsia vahel ja võttes arvesse ka tehingutasud, saame iga aktsiat soetada keskmiselt pisut enama kui 3500 dollari eest. Selle eest saab täna 32 Procter & Gamble’i, 24 Johnson & Johnsoni ja 51 Federal Realty Investment Trusti aktsiat. Igakuiselt laekuvate dividendide numbrid dollarites on välja toodud alljärgnevas tabelis.
Näeme, et kokku kujuneb aastaseks bruto dividenditulu summaks ligi 412 dollarit. Korrektsuse huvides olgu öeldud, et siit peetakse automaatselt kinni ka tulumaks, enamasti 15% (juhul kui sul investorina on W8-BEN maksuvorm täitmata, siis 30%).
Lõpetuseks kaks asja veel. Esiteks – käesolev postitus võttis iga aktsia puhul vaatluse alla ennekõike dividendimakse aspketi. Samas tuleb aktsiaid oma portfelli soetades uurida ka muid finantsnäitajaid ja hinnata nende sobivust vastavalt oma investeerimiseesmärgile. Seega see pool jääb iga investori enese teha.
Teiseks, olgu siinkohal ära toodud ka nende kolme dividendikuninga aktsiate hindade liikumised võrrelduna USA suurettevõtete aktsiaid koondava S&P 500 indeksiga. Nagu näha, siis erinevate firmade aktsiate hinnad on viimase aasta-pooleteise jooksul käitunud üpris erinevalt. Ka seda tasub oma ostuotsuseid tehes arvesse võtta.
Lahtiütleja: Käesolev ettevõtete tutvustus ei sisalda endas investeerimissoovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on laiendada silmaringi ja koondada ettevõtete kohta käivat infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ise.
Väga hea lugemine oli!
Aitäh!
Tore, et meeldis ja aitäh tagasiside eest!
Tere! Aitäh järjekordse hariva postituse eest! Natuke teemaga haakuvalt küsiksin, et oskad Sa öelda, kas Eestis oleks sellist kättesaadavat ETF-i, mille dividendimaksed jääksid veebruari, maisse, augustisse ja novembrisse? Olen püüdnud igakuiste dividendimaksetega portfelli kokku panna, kuid nende kuude kohal haigutab tühjus. Aitäh ette!
Tore, et meeldis! Mnjah, ma nüüd ei ole kindel, et see võiks olla üks ETFi valikukriteerium, seal mängivad ikka muud tegurid rolli. Samas mu oma portfellis on üks selline ETF isegi olemas. Selleks on SPDR S&P Global Dividend Aristocrats UCITS ETF. NB! Enne selle ETFi kaalumist loe aga kindlasti läbi see postitus. ETFi nimi kõlab küll hästi, fondi kirjeldus samuti, kuid puudusi on selles ETFis ikka omajagu.
Aitäh suunamast, õnneks kuu pole ainus ja nii oluline valikukriteerium dividendide otsimisel.
tere, Märten,
kuna Su postituses on mainitud REIT, siis kasutan võimaluse küsida mind ammu kripeldava küsimuse: millisesse varaklassi REITid liigituvad? Tean investoreid, kes peavad REITe täitsa omaette varaklassiks, ja samas kaasaegsed finantsteoreetikud leiavad, et see nii ei ole (nt Kizer, Grover, “Are REITs a Distinct Asset Class?” 2017).
Oleks väga huvitav teada, mida Sina selles valguses REITidest arvad. Minul on porfellis REITidel suur osakaal ja olen viimasel ajal hakkanud palju mõtisklema varaklasside allokatsiooni üle ja sh siis ka sellele, kuhu varaklassi REITid liigitada. Huviga loeks kunagi Sinuu vastavasisulise postituse. Aitäh.
See on hea küsimus! Mulle tundub, et sildistamine ise ei ole nii oluline. Pigem tasub mõtiskleda, mis on REITide tootlust/hinnaliikumist mõjutavad tegurid ja lisaks uurida korrelatsiooni REITide ning aktsiate hindade muutuste vahel. Mina näiteks olen jõudnud järeldusele, et need kaks varaklassi/investeerimisobjekti käituvad suhteliselt sarnaselt ja pakuvad ka suhteliselt sarnast pikaajalist oodatavat tootlust. Tõsi, kinnisvara puhtal kujul ehk füüsilise kinnisvara hind võib liikuda veidi teistmoodi kui aktsiate hinnad, samas REITid kui börsil kaubeldavad kinnisvarafondid kogevad sama moodi kiireid investormeelsuse muutusi, mis väljendub ka hinnakõikumiste ulatuses. Huvitaval kombel on näiteks S&P 500 aktsiaindeksi volatiilsus ligikaudu 20%, samas USA REITide indeksil viimase 15 aasta lõikes hoopis ligi 30%. Ühesõnaga mina käsitlen ise REITe suuresti kui aktsiainvesteeringuid.
REITi peaks pigem vaatama sektoripõhiselt, sest eks ta käitub selle järgi, mis sektoris ta kinnisvara hoiab.
See on üks mõjur, aga kaugeltki mitte kõige olulisem. Julgen väita, et intressimäärade muutus ja laenu kättesaadavus on REITide puhul olulisem kui miski muu.
Tänan, oli huvitav lugeda. Tänan.
Võta heaks! Aitäh, et külastasid!
Tere!
Hea lugemine.
Küsin aga seda REIT kohta, et kuidas kinnisvarahindade muutus neid mõjutab? Et kui on asutatud 1962, siis omandatud kinnisvara on ikka selle aja väärtuses? Või kui hindavad ümber, siis paberil kasum tõuseb või vastupidi?
Olen küll ise niipalju kokku puutunud, et dividendide maksmise arvestuses amorti maha ei võeta ehk vabalt võib olla, et dividendi makstakse rohkem kui puhaskasum. (On ju sellised lühendid nagu FFO ja AFFO.)
Aga jah – kuidas REIT-idel kinnisvara väärtus ajas muutub ja mismoodi mõjutab see dividende?
Ma ei ole päris pisidetailideni REITide vallas USA raamatupidamisreeglitega kursis, kuid tavaliselt tuleb teatud regulaarsusega kinnisvara ikka ümber hinnata. Need ümberhindlused kajastuvad REITi osaku puhasväärtuses ehk NAVis, mis omakorda kajastub siis REITi aktsia hinnas. Seega ümberhindlused mõjutavad aktsia hinda ja mitte dividendide väljamakset. Dividendide väljamaksed sõltuvad ikka rahavoogudest ehk siis REITide puhul dividendide väljamakse määra arvutamisel tuleb aluseks võtta FFO mitte EPS ehk kasum aktsia kohta.
Kas oled ikka kindel, et REIT’i puhul peetakse kinni 15% mitte 35%, nagu google otsing näitab.
Seda on oluline teada saada enne ostu.
Näiteks omasin ühte MLP, mis maksis küll ilusat dividendi, aga võeti maha 37% tulumaksu.
Ütlen ausalt, et ei ole. Seni kuni ei ole pikaajalist isiklikku kogemust, seni ei saa väga kindlalt ka midagi väita. Baseerusin suuresti erinevate audiitorbüroode materjalidel, mille leidsin REITide dividendide maksustamise kohta välismaiste investorite jaoks. Üks viide on näiteks siin.
Sealt võime lugeda järgmist:
Samas see puudutab ainult dividende. Teadupärast jaotavad REITid mõnikord ka kapitalikasvu tulu ehk objektide müügist saadud kasumit. Mina loen välja, et sellisel puhul rakendub kõrgeim võimalik maksumäär:
Kui kellelgi on isiklikke pikaajalisi kogemusi REITide hoidmisega, siis palun jagage: 1) mis on olnud tulumaksumäär ja 2) kas see on sama kõigi sinu portfellis olevate REITide lõikes või on ka erinevusi.
Kuna jutt läks REITide peale, siis vaataksin kõigepealt koduturule. Tallinna börsil on noteeritud Eften ja Baltic Horizon. Keskendun viimasele, sest ta maksab kvartaalseid dividende ja nende fondiosakutega kaubeldakse suurema diskontoga. Baltic Horizonil on väga tugevad üürilised, erinevalt Eftenist asub nende kinnisvara linna sees (Tallinn, Riia, Vilnius). Aprilli lõpu seisuga oli fondi NAV 1,3366 eurot, samas börsil lõpetati täna kauplemine 1,049 euro tasemel. Minu arvates on siin liiga suur vahe, hind peaks olema alla NAVi, aga mitte nii palju. Pigem peaks diskonto olema 5-10%. Koroonakriisi tõttu vähendati I kvartali dividende, aga tootlus on endiselt suhteliselt kõrge. Kui likviidsuse osas tuntakse ennast kinlalt, siis taastatakse tavapärane dividend. Plusssina tooksin välja tasuta tehingud (LHV ja Swedbanki kliendid), mis võimaldab soetada osade kaupa, saab keskmistada. Lisaks koduväljaku eelis, kõrge dividenditootlus, sisuliselt pakutakse 100-eurost kupüüri müügiks 75-euroga. Suurimaks riskiks on koroonakriisi uus laine, võimalik kinnisvara allahindlus turuolukorra tõttu. Börsi tehingustatistikast on jäänud silma mõned suuremad müüjad, kes suruvad hinda allapoole. Oman BHF osakuid.
Dividendide ajalugu:
Aasta Q1 Q2 Q3 Q4
2017 0.023 EUR/Osak 0.018 EUR/Osak 0.020 EUR/Osak 0.023 EUR/Osak
2018 0.024 EUR/Osak 0.025 EUR/Osak 0.026 EUR/Osak 0.027 EUR/Osak
2019 0.025 EUR/Osak 0.026 EUR/Osak 0.027 EUR/Osak 0.028 EUR/Osak
2020 0.015 EUR/Osak
Aitäh jagamast!
kuna Eften on noteeritud aktsianimekirjas, siis kas seda võib REITiks lugeda? Saan aru, et Efteni aktsia puhul on tegemist siiski omanikufirma tüki ostmisega, koos õigusega kasumi jaotusele, BHF puhul on tegemist fondiosakuga, mis on REITi olemusele lähedasem. Oman BHF osakuid.