fbpx

NASDAQ-100 on parem kui Funderbeami idufirmad

Meil on kohalikus investor- ja finantsvabaduse kommuunis tekkinud mõned häälekad idufirmade ülistajad ja eestkõnelejad. Seni on (varajase) kasvufaasi firmadesse raha paigutamise tootlusnumbritena peamiselt välja toodud statistikat ookeani tagant. Nüüd lõpuks on võimalik päriselt ka võrrelda, kuidas on käinud idufirmadesse raha paigutava kohaliku erainvestori käsi võrrelduna muude investeerimisobjektidega.

Funderbeam Venture Index

Alustuseks veidi tausta neile, kes teemaga pole varem kokku puutunud. Funderbeam on meie oma Eesti algatus. Ettevõte, mis pakub oma investeerimisplatvormi kaudu kasvufaasis väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kapitali kaasamise võimalust ning investoritele võimalust järelturul investeeringutega kaubelda.

Tänaseks on Funderbeami platvormi kaudu investeeritud üle 25 miljoni euro rohkem kui 50 kiire kasvuga ettevõttesse. Platvormil on rohkem kui 15 000 investorit enam kui 130st riigist.

Seega tegu on justkui eelbörsiga, kus muidu eravalduses (private) ettevõtted saavad kaasata lisaraha andes investoritele vastutasuks tükikese osalusest. Neid osaluste tükikesi on võimalik siis Funderbeami poolt ehitatud kauplemisplatvormil osta ja müüa.

Hiljuti tuli Funderbeam välja uudisega, et nad on käivitanud Funderbeam Venture Index nimelise koondnäitaja. See indeks hõlmab endas kõiki Funderbeami platvormil raha kaasanud ja sealsel järelturul kauplemisel olevaid ettevõtteid. Seega lihtsustatult saame öelda, et kui S&P 500 on USA suurettevõtteid koondav aktsiaindeks, siis Funderbeam Venture Index on Funderbeami platvormil justkui eelbörsil kauplevate firmade indeks.

Mida selline indeks meile annab?

Sellise indeksi olemasolu annab meile kui investoritele nii mõndagi. Funderbeam ise rõhutab järgmist.

Indeks annab investoritele võimaluse võrrelda konkreetse Funderbeamil kaubeldava aktsia korrelatsiooni turu keskmisega. Samuti saavad nüüd investorid võrrelda Funderbeamil kaubeldavate varade korrelatsiooni teiste varaklassidega.

Seega peamise aspektina toob Funderbeam ise välja selle, et investorid saavad hakata võrdlema, millised on olnud hinnaliikumised ühes konkreetses platvormil kaasatud ettevõtte osaku hinnas võrreldes kogu platvormi keskmisega. Pigem rõhutatakse hinnaliikumiste suunda (korrelatsiooni) kui ulatust (tootlust).

Teise asjana on meil nüüd võimalik uurida, kuidas käituvad platvormi idufirmade osakute hinnad võrreldes teiste varaklassidega. Olgu selleks siis börsil noteeritud aktsiad, võlakirjad, kuld või midagi muud. Jällegi, Funderbeam ise rõhutab siin korrelatsiooni aspekti ehk hinnaliikumiste suundade võrdlust. Samas saame edukalt nüüd võrrelda ka tootlusi.

Tootluste võrdlus

Mind huvitab ennekõike just see viimane ehk tootlus. Korrelatsiooni osas võib suhteliselt suure kindlusega väita (seda on näidanud ka juba terve rida uurimusi ja empiirilisi analüüse), et osalused alustavates ettevõtetes on ikkagi omakapitali instrument ehk siis paljuski liiguvad need hinnad käsikäes börsil kaubeldavate aktsiate hindadega.

Mind, nagu öeldud, huvitab ennekõike tootluse võrdlus. Viimase aasta-paari jooksul on seda trummi meil siin Eestis taotud ikka päris kõvasti, kuidas kõigil idufirmadel on potentsiaal saada ükssarvikuks ja piiriks ei ole mitte taevas, ega ka kuu, vaid piire praktiliselt polegi. Ikka ja alati tuuakse välja üks neist kahest.

  1. Mõni superedukas üksikjuhtum ükssarvikuks saanud (või selle poole teel olevast) firmast ja sellega kaasas käinud meeletud tootlusnumbrid investorite jaoks.
  2. Elukutseliste ja edukate (vähemedukatest ja äpradunutest pole üldse ju popp rääkida) varase faasi ettevõtete investorite/investeerimisfondide tootlused.

Mõlematel, nagu isegi arvata võite, pole keskmise investori poolt saadavate oodatavate tootlusnumbritega suurt midagi pistmist.

Lõpuks ometi on meil olemas objektiivne võrdlusandmestik. Teisisõnu Funderbeam Venture Index kajastab justkui olukorda, mil väikeinvestor on võrdsetes osades paigutanud raha kõigisse Funderbeami platvormil kauplevatesse firmadesse. Teisisõnu on tegu kogu platvormi katva koondindeksiga.

Funderbeam Venture Index tootlus

Kuidas siis on käinud Eesti oma platvormil varase faasi kasvufirmadesse investeerinu käsi?

Alustame kõige pikema võimaliku ajalooga. Indeksiga tuldi välja küll alles mõned päevad tagasi, kuid indeksi väärtused arvutati välja ka tagasiulatuvalt. Funderbeam Venture Index alguskuupäevaks on 1. jaanuar 2019 ja indeksi väärtus sellel päeval loeti võrdseks 1000 punktiga.

Selle postituse kirjutamise hetkel on indeksi ajalugu veidi vähem kui poolteist aastat ja on indeksi väärtuseks täna ligikaudu 1317 punkti. See tähendab, et kogu selle pea pooleteise aasta pikkuse perioodi peale on tootluseks +31,7%. Pole justkui paha?!

Vaatame veel paari lühemat ajaakent. Viimase 12 kuu jooksul on indeks tõusnud 1230 punkti tasemelt tänase 1317 punktini. See teeb 12 kuu tootluseks pea +7%.

Samas mõõtes indeksi käekäiku käesoleva ehk 2020. aasta jooksul näeme, et indeksi väärtus on langenud aasta alguse 1497 punkti tasemelt 1317 punktini ehk ligi -12%.

Kas see tootlusnumbrite dünaamika pole mitte kuidagi tuttav? Jah, just täpselt sarnaselt on käitunud ka ametlikel börsidel kauplevate aktsiate hinnad – väga tugev tootlus 2019. aastal, keskpärane viimased 12 kuud ja kerge miinus käesoleva aasta lõikes mõõdetuna.

Olgu öeldud, et indeksi andmetele pääsevad ligi kõik, kel selleks soov on. Indeksi leiab Funderbeami veebilehelt “The Marketplace” sektsioonist.

Võrdlus börsil kaubeldavate aktsiate tootlusega

Minu esimene mõte Funderbeam Venture indeksile tootluste võrdluseks sparringupartnerit valides oli USA Nasdaq’i börsi 100 suurimat firmat koondav NASDAQ-100 indeks. NASDAQ-100 on investorite seas tuntud kui tehnoloogiaindeks ja vähemalt minu peas seostub varase faasi, idufirmade ja kasvuettevõtetega ennekõike tehnoloogia valdkond.

Teisalt uurides Funderbeami järelturu ettevõtteid näeme, et seal on lisaks tehnoloogiafirmadele ka joogitootjaid (Belief Water, Nudist, Siidrikoda, Tanker), muid toiduainetööstuse firmasid (La Muu, BoostMe) ja ka näiteks finantstehnoloogia vallas toimetavaid ettevõtteid (CostPocket, Funderbeam, Xolo).

Süüvides nüüd NASDAQ-100 indeksi koosseisu veidi põhjalikumalt avastame, et ka seal on tegelikult joogitootjaid (PepsiCo, Monster Beverage, Mondelez), toiduainetööstuse firmasid (jällegi PepsiCo ja Mondelez, aga ka Kraft Heinz) ja ka finantstehnoloogia ettevõtteid (PayPal, Fiserv). Tegelikult moodustavadki tehnoloogiasektori firmad sellest indeksist ligikaudu vaid 63%. Erinevad esmatarbekaubad pea 21% ja tervishoid ligi 8%. Seega minu arvates Funderbeam Venture indeksile igati võrdväärne paariline tootluse duelliks.

Lisan võrdlusesse lisaks NASDAQ-100 ETFile (edaspidi graafikutel kui QQQ) siiski veel paar indeksit/ETFi. Nendeks on:

  • XLK ehk 100% USA tehnoloogiasektori aktsiaid koondav fond,
  • IXN ehk globaalseid tehnoloogiasektori aktsiaid koondav fond,
  • SPY ehk USA ligi 500 suurimat firmat koondav fond.

Seega võrdleme nüüd Funderbeamis kauplevaid kasvuettevõtteid 100 suurima Nasdaq’i börsil noteeritud firmaga, kõigi USA tehnoloogiasektori firmadega, tehnoloogiaaktsiatega üle kogu maailma ja lõpetuseks 500 suurimat USA börsil kauplevat ettevõtet koondava indeksiga.

Alustame kõige pikema võimaliku perioodiga ehk alates 1. jaanuarist 2019. Näeme, et NASDAQ-100 ETF pakkus viimase pea pooleteise aasta jooksul tootluseks +54%, USA tehnoloogiafirmad +63%, globaalsed tehnoloogiafirmad +58% ja 500 suurimat USA ettevõtet +25%. Funderbeam Venture Index tõusis sel perioodil +32%.

Järgmiseks vaatame viimase 12 kuu tootlusnumbreid. NASDAQ-100 +30%, USA tehnoloogiafirmad +31%, globaalsed tehnoloogiaaktsiad +30% ja S&P 500 +7%. Funderbeam Venture indeksi tootlus viimase 12 kuu jooksul oli 7,0%.

Lõpetuseks vaatame ka käesoleva aasta tootluste dünaamikat. NASDAQ-100 +11%, USA ja globaalsed tehnoloogiaaktsiad vastavalt +9% ja +7% ning USA suurfirmad -5%. Funderbeam Venture indeksi käesoleva aasta tootlus on olnud -12%.

NASDAQ-100 on olnud heldem kui Funderbeam Venture Index

Mida siis sellest kõigest arvata? Jah, võrdlusperiood oli üpris lühike. Samas siia sisse jäi nüüd juba ka üks korralik langusfaas, mis muudab tehtud võrdluse sisukamaks. Ikka on hea võrrelda pigem tsükliüleseid tootlusnumbreid kui vaid kasvu- või langusfaasi numbreid.

Küll aga näeme, et selle üpris lihtsakoelise võrdluse pealt tõuseb võitjana esile passiivne börsiaktsiatesse investeerimise strateegia. Selle asemel, et panustada kõigisse Funderbeami platvormi firmadesse, oleks viimase pea pooleteise aasta jooksul olnud mõistlikum omada lihtsalt NASDAQ-100 indeksit järgivat ETFi. Lisaks tehnoloogiasektorile saame oma portfelli veidi ka teiste valdkondade firmasid.

Teisisõnu need kiiret kasvu lubavad varase faasi ettevõtted ei ole vähemalt sel vaatlusalusel perioodil suutnud investorite rikkust nõnda palju kasvatada kui suhteliselt teada-tuntud, suured ja kohati ka palju aeglasemalt kasvavad börsifirmad. NASDAQ-100 indeksi suurimate positsioonide hulgast leiame sellised nimed nagu Apple, Microsoft, Amazon, Facebook, Alphabet (Google), Intel, NVIDIA, Adobe, Netflix.

Ma tean küll, mida nii mõnigi nüüd vastuväiteks ütleb. Aga mis siis kui ma valin välja vaid need kõige paremad, mis siis kui ma oskasin välja valida ja panustasin Ampler Bikes’ile (see vist ongi üks kõige edukam Funderbeami platvormi projekt)?

Ampleri osaku hind on kauplemisajaloo vältel tõusnud ikka korralikult, ligikaudu 1,27 euro tasemelt tänase 6,98 euroni. See tähendab pea 3 aastaga ligikaudu +450% tootlust. Jah, väga tore. Palju õnne! Sinu investeerimisobjekti valik õnnestus!

Aga mis siis kui ma ütlen vastu, et ma valisin NASDAQ-100 indeksi hulgast endale ka lemmiku – näiteks Dexcom’i. +410% selle sama veidi vähem kui 3 aastaga. Palju õnne ka mulle! Ka siin on aktsiavalikuga hästi läinud.

Samas olgem ausad, me mõlemad teame, et kuigi siin võis rolli mängida meie oskus, nutikus või analüüsivõime, siis omajagu on neis asjades ikka õnne ka. Loodan, et me kõik teame tänaseks seda niinimetatud SPIVA statistikat, mille kohaselt ka ligikaudu 80% elukutselistest fondijuhtidest jäävad 5-aastase investeerimisperioodi lõikes turuindeksile alla. Miks peaks asjalood olema teisiti idufirmasid valides? Pigem saame isegi öelda, et varase faasi ettevõtete puhul kipuvad kehvad valikud näitama nigelamat tootlust kui börsiaktsiate hulgast halbu valikuid tehes. Teisisõnu kehvad otsused idufirmade maastikul lõikavad valusamalt näppu.

Kokkuvõtteks

Eks selles kirjatükis on nüüd veidi emotsiooni ka sees. Olen investeerimisvallas toimetanud juba õige mitu aastakümmet ja näinud neid ahnuse ning agaruse faase vaheldumas hirmu ja haavade lakkumise faasidega. Veidi ühekülgselt on seda idufirmadesse/varase faasi ettevõtetesse erainvestorina investeerimise trummi taotud. Ja väga häälekalt ka. Nüüd on meil lõpuks olemas oma kodumaine statistika, mida saame kasutada erainvestorina/väikeinvestorina varase faasi ettevõtetesse investeerimise tulemuslikkuse mõõtmisel. Seni, nagu nägime, ei ole tulemused olnud kiita.

Loodame, et tulevikus lähevad asjad ikka ülesmäge ja see kõrgem risk, madalam likviidsus ja kõik muu, mis selliste investeeringutega kaasas käivad saavad ikka tulusalt premeeritud. Täna saame veel öelda, et oluliselt madalamate riskide juures (ükskõik, kas mõõdame seda riski hinnakõikumise ulatuse või kapitali kaotamise tõenäosuse alusel) ja oluliselt kõrgema likviidsusega on börsil kaubeldavad aktsiad erainvestori jaoks olnud mõistlikum rahapaigutus. Ja tulusam ka!

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Margus says

    Päris hea ja mõtlemapanev analüüs. Eks neid idufirmasid tuuakse siin majanduse käimatõmbajate ja investorite rikastajatena välja küll ja küll. Samas, kui vaadata Funderbeami, siis iga eduka ettevõtte kohta on seal mitu paigal tammujat või vähikäigu tegijat, seega kogutootlus vast tõesti midagi üli suurepärast ei ole. Funderbeami eeliseks on vist võimalus natuke rohkem ise sisulist tööd teha. Näiteks Peter Lynchi stiilis poes ja sõprade seas ringi vaadates. Kui ikka jaanipäeval näed, et kõigil on Tankerid ostukorvis, siis võid selle teadmuse edukaks investeeringuks konvertida. Aga tuimalt kõikidesse projektidesse raha sisse tampimine vist tõesti kuhugi ei vii.

    Mu enda jaoks on esimene küsimus, miks too Funderbeami indeks on equally weighted. Arvestades päris suuri erinevusi kaasatud rahasummas oleks ma ise eeldanud, et komponentide kaalud on proportsionaalsed kaasatud raha mahuga. See oleks siis peegeldanud kogu Funderbeami platvormil paigutatud raha käekäiku.

    • Dividend Investor says

      Nõus, mõtlesin ka ise selle üle, et miks see indeks sai loodud võrdsete osakaalude meetodit kasutades. Eks see vastus peitub tõenäoliselt lihtsuses. Turukapitalisatsiooniga kaalumist on õige mitmel põhjusel idufirmade osas veidi keerulisem rakendada.

      • Margus says

        Turukapitalisatsioon on tõest keeruline, aga kaasatud raha maht oleks ju suht lihtne arvestada. Sisuliselt vastaks see kogu Funderbeami portaali kaudu hallatavale portfellile. St, X% FB rahadest on kaasatud Amplerisse, Y% Siidrikojasse jne.

      • Dividend Investor says

        Nõnda saaks küll, samas pakun, et see liialt staatiline lähenemine. Juhul kui uued projektid üha suuremad, siis vanade mõju indeksile väike.

        Teisalt oleks vähemalt investorite seisukohast vaadatuna tegu veidi representatiivsema koondpildiga tõesti.

  2. Kristjan says

    Hea postitus! Aitäh, et selle välja ütlesid.

  3. Sander says

    Kas seal funderbeamis on üldse hetkel mõni firma, mis tõsiseltvõetavalt ükssarviku potentsiaaliga olla võiks…paremad ideed ja tiimid saavad üldiselt Eesti oludeski ikka VC-delt rahastuse kokku. Ampler on tõesti tubli…Xolo kah vaikselt kasvanud kuid kasv selline ongi…väga väga tasapisi.

    Tundub, et seal lisaks ka selliseid ettevõtteid millega kauplemine pikemat aega peatatud kuid tulemusi vaadates pigem allamäge liikumas areng…et reaalselt tootlus äkki isegi madalam.

    • Dividend Investor says

      Ei oska väga kommenteerida, ei ole ise selle pilguga kogu nimekirja läbi käinud/analüüsinud.

  4. Väga huvitav ülevaade. Mulle tundub, et Funderbeami vähene likviidsus paneb ka suuremaid investoreid promoma, nö müüki tegema, mida QQQ omades pole vaja (ega mõtet) teha. Eks igaüks kiidab oma, sama näiteks krüptos. Selle kohta meenub Daniel Kahnemani ütlus tunnetuslikest eelarvamustest “What you see is all there is”. Raske on võtta kellegi arvamust aktsia või instrumendi kohta tõsiselt kui sellel inimesel on oma nahk suurelt mängus.

    • Dividend Investor says

      Tore, et meeldis! Ja aitäh, et külastasid!

      Nüüd hea võimalus jutuks võtta, et olen ka sinu blogi uudistamas käinud ning huviga lugenud su mõtteid ja õppetunde.

  5. Rauno says

    Väga hea postitus. Endal ka näpud sügelenud funderbeami järgi, kui pole ostnud. Mainiks nasdaqi eeliseks veel, et lisaks likviidsusele avaldavad börsiettevõtted ka majandusaruandeid kuidagi detailsemalt (startupid kardavad kasumi/kahjumi numbrit kui tuld).

    • Dividend Investor says

      Tore, et meeldis! Jah, eks need info avaldamise standardid ja nõuded on erinevad tõesti. Olles ka ise veidi Funderbeamis uudistanud, siis tundub, et vähemalt alul ja siis kui kõik sujub, jagavad ettevõtted infot siiski päris hästi.

  6. traktor says

    Väga aus võrdlus muidugi ei ole, kui Nasdaq on Market Cap Weighed ja Funderbeami indeks seda ei ole. Lisaks sellele on hetkel juhuslikult periood, mil USA turud on ülejäänud maailmat mitu aastat tugevalt outperforminud – kui võtta sinna võrdlusesse SP500 asemel nt Stoxx600 või mõni ülemaailmne indeks, siis oleks tulemus vähe teine.

    • Dividend Investor says

      Mõistan. Teisalt eks just selle jaoks pakkusin ka juurde paar alternatiivi tehnoloogiasektori indeksite/ETFide näol. Vähemalt minu silmis on idufirmad ikkagi suuresti tehnoloogiamaigulised firmad ning seepärast tundus NASDAQ-100 hea valik. Lisaks on see ka parasjagu kõige tuntum sellesisuline indeks ja kõigile erainvestoritele ETFi kujul vabalt kättesaadav.

      • traktor says

        Üks mõte oleks, et kuna Funderbeami indeksit on keeruline ümber arvutada market cap weighti peale, siis alternatiivina on võimalik võrdlusesse võtta Nasdaq 100 equal weight ETF, nt QQEW.

      • Dividend Investor says

        Eks võib ka nõnda võrrelda. Kuigi tulemused veidi muutuvad, siis järeldused samas mitte. QQEW ehk võrdsete osakaaludega NASDAQ-100 tootlused siis järgmised: 1) alates 01.01.2019 +42%, 2) 12 kuud +19% ja 3) 2020. aasta algusest +4%

  7. Esimene emotsioon tahaks Sinuga kohe vaidlema hakata, kuid siis mõtlen järgi ja leian, et see ei tooks ühelegi osapoolele kasu. Panen siia lihtsalt mõned tekkinud mõtted kirja:
    – Funderbeam alustas idufirmadest, kuid siis liikus nö hardcore tööstuse poole. Nüüd on jälle hakanud idufirmasid lisanduma.
    – Häälekad trummitagujad soovivad, et väikesed ettevõtted saaksid parema juurdepääsu kapitalile. Lihtne on viia kapitali USA ettevõtetesse, kuid meie elu see paremaks ei tee. Seega taandub küsimusele, et kas olla individualist või aidata kõiki?
    – Häälekate trummitagujate (nt Madis Müür) sõnavõtud võivad olla koloriitsed, aga seal on väga tihti juures klausel, et kõik ei saagi edukaks. Osa kukub läbi, osad tulevad nulli ja osad sõidavad hästi. Oleks ülekohtune öelda, et riskihoiatusi pole. On küll. Aga sõnumi edastamiseks on vaja häält teha.
    – Tootlust saab mõõta erinevatel perioodidel ja erinevas koosseisus. Ma ei ole kindel, et kuni 250 000€ kaasanud ettevõte on alati samamoodi võrreldav teisega, kes on kaasanud 2,5M ja mille free float on 10x suurem. Eks see on igavene vaidluse koht.
    – BTCEUR tootlus 01.01.2019 alates on kaugelt ületanud nii Funderbeami portfelli kui passiivseid indeksifonde. Eks igal ajahetkel on neid, mis toodavad väga hästi ja neid, mis vähem. Aga kas BTC nüüd kõigi investorite portfelli sobib?
    – Anna oma aadress, saadan Sulle mõned Tankeri õlled proovida! 🙂

    • Dividend Investor says

      Tänud, et mõtteid jagasid! Igati nõus selles osas, et mõõta saab nii üht kui teistpidi ja lõpuks on ikkagi kõik vaieldav ning suhteline 🙂

      Saan aru, et see omade toetamise teema on paljude jaoks aktuaalne. Mõistan. Mina ise olen siin kardinaalsem – investeerimisportfelli eesmärk on teenida tulu, heategevusega tegelen muid vahendeid ja meetodeid kasutades.

      Ja aitäh lahke pakkumise eest! Kahjuks ütlen ei, sest pole ei õllesõber ega tarbi ka alkoholi juba aastaid.

      • Ei, vastupidi. Minu Funderbeami investeeringute mõte on samuti teenida tulu, mitte tegeleda heategevusega. Lihtsalt teinekord tuleb turgu ise ehitada ja paramatult on seal hulgas neid momente, kus jääd teistele investeeringutele alla. Aga ma ei viska püssi põõsasse, sest mingisugusel abstraktsel ajavahemikul on tehnoloogiafondid olnud edukamad. Küll tuleb vastupidine aeg!

      • Dividend Investor says

        Jah, mainisin ka artiklis, et tegelikult see poolteist aastat on ikka väga lühike periood, mille baasilt kaalukaid järeldusi teha.

  8. Üks häälekatest poolehoidjatest kirjutab. Pigem on startuppide tampimist jätkuvalt veel liiga palju, vt ka Bolti kaasust hiljuti ja keegi peaks ka nende poolt kõnelema ja argumenteerima. Järeldusi võib teha mitmesuguseid ja huvitav, et me avaliku info pealt nii erinevateni jõuame. Samal ajal kui Funderbeami indeks on teinud 31% alates 2019. algusest on OMXT teinud vähem kui 1% tootlust, Eften +3,4%, Baltic Horizon -12,4% ja ka Pindi kinnisvara hinnaindeks on suurusjärgus 10% plussis (lag sees). Tuleb välja, et Funderbeami kasvuettevõtted on Eesti parim avalikult ligipääsetav varaklass! Samuti SPY on umbes 11-12% ja NOBL ehk divikaaristokraadid suurusjärgus 10% plussis, dividendid tõenäoliselt mõnevõrra mõjutavad, aga selgelt pikalt Funderbeamile alla jäänud. Funderbeamis samuti palju parem tootlus kui siin blogis promotud varaklassidel. Äkki järeldaks hoopis, et kasv ja tootlus on tänapäeval tehnoloogias, vana majandus annab võlakirja tootlust aktsiaturu kõikumiste juures?

    Tore on ühte varaklassi tampida nagu seda teeb suur enamus investoritest ja alati leiab põhjuseid. Viska pilk aga FAANGi tulemustele vs dividendimaksjad, esimesed on praeguseks juba suurem kui Eurotsooni börsid kokku. Või Eestist näiteks Transferwise kasvas 8 aastaga nullist suuremaks kui OMXT! Üks startup nullist 8 aastaga väärtuslikum kui kogu siinne börs! Läbikukkumiste määr ka madal ja tulemused on tegelikult vägagi laiapõhjaliselt Eesti tehnoloogias vägagi muljetavavalvad: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1csgtaNSl949AumfOBhwhD_S-o7wc1UIhKZdWUS4Vy-Q/edit#gid=1914633197

    Eks me ka õpime, kuidas see startuppidesse investeerimise asi käib, õppetunde on teekonnal palju saadud ja viimased investeeringud juba palju targematel alustel tehtud. Ise olen enda portfelliga ka Nasdaqit pikalt edestanud viimased 4-5 aastat ja eesmärk sellist head tootlust Funderbeami kaudu investoritele ka edaspidigi pakkuda.

    • Dividend Investor says

      Madis, sina oled idufirmanduses aktiivne investor ja viimased aastad ka insider, keskmine erainvestor mitte. Mina olen börsil kaubeldavate aktsiate osas aktiivne investor ja meeleldi panustan kümneid tunde, et valida välja firmasid oma portfelli. Jällegi, keskmine erainvestor seda ei tee/taha teha/suuda. Kogu artikli mõte oligi võrrelda nii-öelda indeksite ehk koondturu tasandil.

      Ma saan aru, et enamuse ja tundub, et ka sinu jaoks, toob dividendiaktsiatesse investeerimine kohe silme ette need niinimetatud dinosaurused – igasugu Tallinna Vesi tüüpi asjad, telekomid jne. Minu lähenemine on teine. Olen seda ka aastaid jaganud ja rõhutanud, et kasv on oluline ning alatasa toonud näiteks muuhulgas Visa aktsia.

      Tore samas kui kirjatükk vastukaja leiab. Eks lähenemisi ja arvamusi ongi palju ning see rikastab.

  9. Kurvastusega vaatan, et IB ei luba osta ei QQQ, SPY, VTI, VUSA ja sarnaseid madalate halduskuludega variante. Mingid EU’s registreeritud variandid SP 500 JA SP100 on ka kindlasti olemas, kuidas nende halduskuludega on?

    • Dividend Investor says

      Jah, on küll. Eks Euroopas registreeritud ETFid on kriipsuvõrra kallimad, kuid siiski on ka meile kättesaadavad fondid, mille kulukuse määr on vahemikus 0,07% kuni 0,25% aastas. Valiku sellistest leiad siit e-raamatust.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.