Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Sihipärasel kauplemisel kriips all
Mõned päevad tagasi istusime taas kord Markusega ekraanide ette, et salvestada järgmine saade sarjast Börsijutud: investor vs kaupleja. Muuhulgas võtsin jutuks selle, et tõmbasin just hiljuti sihipärasele kauplemisele joone alla. Kuigi olen läbi aja episoodiliselt erinevaid ponnistusi teinud, siis nõnda pikalt järjest ei olegi vist tõsiselt püüdnud asjaga tegeleda. Meenub üks ponnistus optsioonikauplemisest aastatel 2008-2009, kuid see oli ka päris auklik.
Jah, läbi aastate olen püüdnud ikka ajastada dividendiaktsiate oste, kuid seda ei saa kauplemiseks väga pidada. Suuresti seepärast, et pigem jahin soodsaid ostukohti, et lüüa enda jaoks lukku atraktiivne dividendimäär ja siis muudkui hoian. Ja vaatan rahuloleva muigega, kuidas dividenditulu iga kuu kontole tiksub.
Ühesõnaga, alates 2020. aasta aprillist läks asjade kokkusattumise tõttu nõnda, et võtsin kauplemise sihipäraselt ette. Alul tegime seda koos minu ühe endise kolleegiga tandemis, kuid sügiseks oli tema pildilt kadunud. Jätkasin omal käel. Märtsi esimestel päevadel otsustasin, et mulle aitab. Miks? Vastus on päris lihtne. Numbreid kokku lüües selgus vana ja teada tõde – palju kära, vähe villa. Ehk siis pea aasta aega sai sinna pandud ikka päris palju ressurssi, närvirakke kulus samuti omajagu, aga tolku oli sellest kõigest ikka suhteliselt vähe. Lisaks tundsin, kuidas mul hakkab hajuma fookus – kauplemise teemad nõudsid tegelemist, investeerimise pool mitte. See tähendas, et üha rohkem hakkas kaalukauss kaldu minema sinna, kuhu ma ise tegelikult ei taha, et ta läheks – kauplemise poole.
3 eri kauplemisstrateegiat
Jagan siinkohal ka kolme eri strateegiat, mida ma ise valdavalt kasutasin. Detailidesse vist süüvida ei jõua, sest muidu venib postitus juba e-raamatuks, aga ehk saate ülevaate ikka.
Esimese strateegia nimeks on mean reversion ehk tagasipöördumine keskväärtuse juurde. Kauplejatel on selleks õige mitmeid indikaatoreid ja lähenemisi, kuid minu jaoks oli tegu põhimõtteliselt fundamentaalidel põhineva mean reversion lähenemisega. Sellisega, mida olen kasutanud oma portfelli dividendiaktsiaid noolides juba aastaid (aktiivse investori paketis on saadaval ka sellekohane põhjalik veebiseminari salvestus).
Loogika on lihtne – osta aktsiat, mis kaupleb valitud väärtussuhtarvude baasil oma ajaloolise keskmise valuatsiooniga võrreldes soodsamatel tasemetel. Pealtnäha lihtne, kuid tegelikult läheb sinna omajagu analüüsiressursi, et kindlaks teha, miks aktsia täna madalat valuatsiooni omab, kas tõenäosus ja tegurid keskväärtuse juurde tagasipöördumiseks on paigas, kas firma fundamentaalid on jätkusuutlikkud jne. Horisont enamasti 9 kuud kuni 2 aastat.
Mis mulle selle strateegia puhul veel meeldib on see, et isegi kui aktsia hind kiirelt tõusule ei pöördu, siis korjan kenasti hoidmise eest dividenditulu. See strateegia on mulle läbi aja ka kuidagi mugav ja loomuomane olnud – osta odavalt.
Heaks näiteks on siin Omnicom (OMC), ajalooliselt tubli dividendimaksja, mida eelmise aasta juulis sai soetada isegi kuni 5,1% dividendimääraga. Olen siin graafikule kandnud ka teesi – rohelise kastikesega on tähistatud sihthind, punasega stop-loss tase.
Nagu näha, siis antud juhul tuli sihthind kätte vähem kui poole aastaga. Vahepeal sai kannatus loomulikult langusega ka proovile pandud, kuid novembri alguse soodsad vaktsiiniuudised panid aktsia hinna päris kiirelt tõusma. Kuigi esialgu oli paigas plaan väljuda kahes osas, esiteks 65 dollari juures ja siis 80 dollari peal, siis eelmise aasta lõpus sai kannatus ikka otsa ja läks välja ka teine osa.
Teine sarnane näide on Simon Property Group (SPG). Pandeemia periood tõi sellele kaubanduskeskuste haldajale päris rasked ajad – rendi laekumise numbrid langesid kivina, dividendi kärbiti jne. Novembris kui vaktsiiniuudiste toel uuesti majanduste avanemise lootuskiir paistma hakkas, majandustulemused paranesid ja hinnatõus sai hoo sisse, tundus igati mõistlik aeg rongile hüppamiseks. Jällegi, meeldetuletuseks, radarile jäi ka see aktsia ennekõike läbi selle, et tegu oli fundamentaalide järgi väga alahinnatud aktsiaga.
Siht oli seatud taas kord nii, et väljumine saaks toimuma kahes osas. Esimene target ehk 115 tuli kätte päris kiirelt ja osaga positsioonist kasum käes. Hakkasin tasapisi ka stop-loss korralduse piirhinda ülespoole tooma (punane punktiirjoon) ja nüüd viimastel päevadel kui volatiilsus päris järsult tõusis, siis otsustasin, et las jääda see kitsas stop-loss paika. Kui lähme välja, siis lähme välja, +26% kasumit on ka kasum. Ei tea me tegelikult ju keegi, mida tulevik toob ja teatud hetkedel on mõistlik ka kasumeid kaitsta.
Läbimurrete ja tugevuse ostmine
Osta tugevust ja hinnaläbimurdeid (breakout‘e) – see on olnud minu viimaste aastate üks olulisemaid õppetunde. Ükskõik, kas pikaajalise investeerimise või ka kauplemise vallas.
Teine strateegia, mis alates eelmise aasta sügisest päris palju rakendust leidis oligi läbimurrete ostmine. Olgu selleks siis täitsa värskete tippude saavutamine või mineviku hinnatippude ületamine.
Siin on heaks näiteks Micron Technology (MU). 2018. aastast pärinevad hinnatipud olid seal kusagil 62 dollari kandis. Tees lihtne – kui murrab sellest tasemest välja (jätkusuutlikul moel), siis osta.
Jällegi oli paigas kaks väljumise taset. Esimene sihthind 84 dollarit ehk ca +30% tuli kätte veidi enam kui kuu ajaga. Mul oli limiithinnaga müügikorraldus sees ja päevasiseselt see tase ka korraks saavutati ja osa kasumist sai lukku löödud. Osa positsioonist jäi lahti ja selle puhul hakkasin tasapisi stop-loss korralduse piirhinda ülespoole nihutama. 3. märtsil sai ka teine osa kinni pandud, kasumiks +33%.
Need olid siis õnnestunud tehingud. Kõik ei ole alati nii roosiline. Tänaseni on avatud mõned positsioonid, kus läbimurre justkui toimus, kuid hind ei ole ülespoole otsustavalt liikuma hakanud. On ka neid, kus selgus, et tegu oli false breakout’iga ja läbimurdele järgnes koheselt kiire vastupidine liikumine alla. Üks näide sellel graafikul.
Neil puhkudel on tulnud vastu võtta keskmiselt -8% kuni -13% kahjumid.
Kolmas strateegia oli veel, mis aeg-ajalt kasutust leidis. See oli selline suhteliselt traditsiooniline swing kauplemise lähenemine. Väga edukas ma selles ei olnud. Oleks vist pidanud lühemat ajahorisonti sihtima või midagi. Ei teagi.
PS! Juhul kui sa veel hinnainfo ja analüüsi jaoks TradingView keskkonda ei kasuta, siis saad liituda selle lingi kaudu. Võimalus registreerida nii tasuta konto kui ka saada selle lingi abil 30 dollarit hinnasoodustust tasuliselt paketilt.
Kauplemise tulemuslikkus
No aga lähme siis paljude jaoks selle kõige huvitavama osa juurde, eks ole?! Palju siis rahhi sisse tuli? 🙂 Enne veel kui numbritest räägin, siis olgu öeldud, et panin omale kohe alguses paika järgmise – minu kauplemisportfelli suuruseks on 30 000 – 50 000 dollarit. Vahemik sai loodud puhtalt seetõttu, et alustasin väiksemalt ja liikusin suurema portfelli peale. Lisaks olgu öeldud, et igal ajahetkel mul ei olnud täies ulatuses seda raha kontol ja kasutasin vajadusel IBs finantsvõimendust. Positsioonide ja riski arvutusteks on alati hea kui on paigas kauplemisportfelli suurus.
Alljärgnev statistika hõlmab endas börsil vabalt kaubeldavate aktsiatega tehtud tehingute statistikat. Alustuseks võitjate vs kaotajate suhe. Vasakpoolses tulbas leitud number väljendab tänaseks suletud tehingute baasilt arvutatud osakaalu, parempoolne kaasab ka senini avatud kauplemispositsioonid. Nagu näha, siis võitjaid on olnud vaid napilt üle poole.
Järgmine graafik on tehinguhalduse ja strateegia mõttes ehk vast isegi olulisem. Siin olen arvutanud välja kasumite ja kahjumite suhte. See tähendab, et iga suletud tehinguga vastu võetud 1 kahjumi euro vastu olen suutnud teenida 3,6 eurot kasumit. Lihtsustatult justkui nii, et kahjumeid võtsin vastu 1000 eurot, kasumeid lukustasin 3600 euro eest.
Graafiku parempoolne tulp samas on ikka hoopis nigel. Siin on arvesse võetud ka seni veel avatud tehingud. Selle nigela numbri taga on suuresti üks totaalne äpardus. Jagasin Börsijuttude päris esimestes episoodides oma seiklusi Saksamaa fin tech gigandi Wirecardiga, kelle vastu nüüd on algatatud pankrotiprotsess ja aktsia hind on langenud -99,2%. Teisisõnu selle ühe positsiooniga kaotasin ca 10% oma kauplemisportfellist. Seal tehtud vigu ei jõua praegu isegi üles loetleda – neid oli nii strateegilisi, taktikalisi kui ka käitumuslikke. Elu suurim ämber (protsentuaalse languse mõttes).
Igatahes nagu graafikult näha, siis see üks totaalne ämber näpistas ära praktiliselt kogu kasumi, mis õnnestunud tehingutega teenitud sai. Ehk siis ütlen veelkord – palju kära, vähe villa.
Jah, alati võib argumenteerida, et nüüd olen targem – kasutan alati stop-loss’e, ei panusta ettevõtetele, mille kohta liiguvad finantspettuse jutud juba aasta-paar jne. Samas ma olen finantsturgudel tegutsenud piisavalt kaua teadmaks, et järgmine pauk tuleb ikka ja jälle alati sealt, kust ei oska oodata. Kogesin seda enam kui 10 aastat tagasi optsioone kaubeldes, kolm-neli aastat tagasi teatud dividendiaktsiatele suurelt panustades, aasta-kaks tagasi spin-off’idega spekuleerides jne.
Ühesõnaga, aitäh, tore oli! 🙂 Õppisin väga palju – nii strateegiaid, taktikaid, tehnikaid, töövahendeid ja mida kõike veel. Samas ajalist ressurssi ja närvirakke kulus kah päris palju. Nüüd on aeg oma tegutsemistahe ja pühendumus suunata uutesse tegemistesse.
Küsin lõpetuseks ühe küsimuse ka. Kas seda kõike oli huvitav lugeda või pigem mitte? Ole hea, anna palun kommentaarides teada. Võid jagada ka oma sarnaseid seiklusi neil pandeemia perioodi turgudel. Kas keegi läks näiteks GME-d ka püüdma? Ega ma ju hästi ei tea kui paljud aktiivsed ja kauplemishimulised investorid siin lugemas käivad 🙂
Veebruari dividenditulu
Veebruaris maksid dividende 10 üksikaktsiat ja 1 ETF. Kokku laekus eurodesse ümber arvestatuna kontole 594 euro ulatuses omanikutulu. Tore oli näha, et järjekordne Suurbritannia firma otsustas dividendimaksed taastada. Minu portfellis on 3 sealset ettevõtet, mis eelmise aasta kevadel ajutiselt maksed peatasid. Kolmest kaks on nüüd dividendimaksed taastanud.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
Eraldi pean arvet ka firma IB kontole laekunud dividendide üle. Ettevõtte kontole laekus veebruaris 117 euro väärtuses dividende. Kokku oli maksjaid 6, millest 5 kuulusid dividendiportfelli ja 1 oli juhtumisi dividende maksev kauplemispositsioon.
Väljavõte blogist – Suuresti seepärast, et pigem jahin soodsaid ostukohti, et lüüa enda jaoks lukku atraktiivne dividendimäär ja siis muudkui hoian.
Mis on see Sinu jaoks atraktiivne dividendimäär?
Ühest vastust ei ole. Iga aktsia/ettevõte on unikaalne ja igaühe jaoks neist on atraktiivne tase erinev. Üldiselt sõltub see tase oodatavast kasumite ja dividendide kasvumäärast.
Tere!
Väga hea lugemine.
Minu seiklus on hetkel pooleli – VXRT. Ostsin tipus ja langes järgmisel päeval ~ 70%. Edaspidi olen ostudega jäänud ikkagi aktsiate juurde, mis maksvad dividende 😁
Tore, et meeldis! Vau, see on päris korralik seiklus. Biotech aktsiate võlu ja valu nagu aru saan.
No superlugemine! Võtab endal proovimise indu vähemaks, et kui juba profid ei suuda.
Aga no tahaks siiski päevakauplemise ära katsuda puhtalt enda uudishimu rahustamiseks. GME olekski äkki paraja volatiilsusega, et on lootust päevaga liikuma saada ükskõik kummale poole 😀
Tore, et oli huvitav! Veider, et kauplemisega seostub paljudele see kõikse raskem versioon sellest ehk päevakauplemine. Pikemat horisonti võttes tundub vähemalt mulle kaupleja elu ikka oluliselt lihtsam, aga noh, eks inimesed on erinevad 🙂
Jah.Inimesed on ka erinevas vanuses.Ntx:minu strateegia on investida pikku kalendrit ehk müün `kevadekuulutajaid´(LHV;COOP;TKM) ja ostan sügise aktsiaid (Sadam,Vesi).Kasutan aasta jooksul tekkinud sünergiat ja nii juba viimased 25 aastat!Vaeva ei mingisugust.Renoveerisin isegi meie korteri ja vuhistasin oma portfelli 60k pealt 7k.Mõnus uni on nüüd lõputiitriteni!!Noorematel on ju aega ropult investida.Elu ise surub õigetele otsusteleja see on puhas rõõm.
Aitäh, et jagasid. Tallinna börsil on huvitaval kombel päris mitu aastat töötanud (enne pandeemiat vähemalt) ka see kui müüa vahetult enne dividendimakseid (kevad-suvi) ja osta tagasi sügisel. Kes otsib, see leiab 🙂
..niimoodi saab ainult pool `rehkendust`.Kevadaktsiaid müü ja sügisaktsiaid osta kohe ja kui sügis saabub siis müü sügisasju ja osta kevad aktsiaid kohe ja kasuta võimendust ka.Saad topelt.Kui istud rahas või võlakirjas siis jääd aasta turusünergiast ilma.
Tõsi, hea täpsustus!
Tänud ja hea lugemine jälle. Kauplemine on keeruline 😊 kuidagi ei haaku minu visiooniga kahjuks, kuigi ehk teeniks rohkem. Tegelikult küsimus natuke teise nurga alt ja kui juba oli juttu dollaritest, siis arvestades suhet, kas dollar jätkab samal kursil euroga või pigem tugevneb aasta teises pooles? Miljoni dollari küsimus😎.
Tore, et meeldis!
No see dollari küsimus on tõesti miljoni dollari küsimus 🙂 Aus vastus – pole aimugi. Täna võib argumenteerida nii üht kui teistpidi. Minu jaoks on valuutakursside prognoosimine ja ennustamine olnud läbi aegade kõige keerulisem. Püüan oma portfelli üles ehitada nii, et seal oleks eri riikide aktsiaid erinevates valuutades ja kursikõikumisi võtan lihtsalt midagi sellist, mis ühel aastal pakuvad pärituult, teisel vastutuult.
Milliseid portaale/lehti kasutad dividendiaktsiate valikuks ja analüüsiks?
Suur tänu sisuka blogi eest! Jätka samas vaimus.
Võta heaks, tore kui oled leidnud asjalikku materjali.
Kasutan päris paljusid erinevaid lehti ja tööriistu. Ehk teen sellest millalgi ka postituse. Detailselt olen neid tööriistu alati jaganud oma veebiseminaridel, vaata näiteks “Dividendiinvestori paketi” materjale. Lisaks ühest juttu siin ja teisest siin.
Tere,
Olen Su blogi lugeja algusajast peale, kuna enamvähem samasse aega jääb ka minu investoriteekonna algus. Pean ennast erialaspetsialistiks ja investeerin palgatööst säästetud raha, peamiselt indeksitesse ja dividendiaktsiatesse. Endalgi on aeg-ajalt olnud mõttes mingi osaga portfellist spekulatiivsemalt toimetada, aga Sinu seekordne postitus tõmbab jälle tuure maha. Toon veel enda kogemuse viimasest aastast – täpselt aasta tagasi tegin endale nii kasvukonto kui ka konto IBsse ja hakkasin lisaks indeksitele ka rohkem üksikaktsiaid oma portfelli valima. Tänaseks on seis selline, et indeksite osa portfellist on 20+% , seevastu minu “hoolikalt analüüsitud” üksikaktsiate konto napilt 10% plussis. Kui veel korrigeerida tootlus analüüsile kulutatud ajaga…
Aitäh, et jagasid ning tore kuulda nii pikajalisest lugejast! 🙂
Jah, tunnen ka ise nüüd, et see sama postitus siin saab olema koht, kuhu ka ise ikka ja jälle tagasi tulen. Ikka selleks, et muuhulgas meelde tuletada ka seda lihtsat tõde – time in the market beats timing the market!
Lisan, et üksikaktsiate valikul püüa anda enne lõppjärelduste tegmemist aega vähemalt 1-2 aastat. Juhul kui 3 aasta jooksul sinu tees ei ole välja mänginud ja loodetud ületootlust saabunud, siis suure tõenäosusega seda ei tulegi.
Mulle kirjutas üks klemm instas, et IB kaudu ostis GME ja pani müügijoone, et kui tõuseb 100%, siis automaatselt müük. Vat see on mõistlik! Ma tahaks juba ainuüksi sellepärast nüüd IB saada omale. Ei peagi ahneks minema, 100% on hea piisav 🙂
Mul endal ainult JFU spekull eesmärgil. Seni ikka megalt Tallinkis sellega, kahjuks. Ei ole mina ka see aktsiahai, et kaubelda oskaks, pean tunnistama. Aga vahel tekib mingi deliiruim ja arvan teisiti…
Muideks, LHVs saad ka seda teha. Vaja lihtsalt sisestada limiithinnaga müügikorraldus.
Eks need hood käivad peal meil kõigil ja mida aasta edasi seda enam olengi veendunud selles, et ettemääratud summaga ja nii-öelda kontrollitud keskkonnas võib kõike testida, proovida ja yolo’da. Eriti hea kui aeg-ajalt vahekokkuvõtteid ka teha ning kokku lüüa kui kalliks siis õppetunnid kujunesid 🙂
Ajavahe tõttu vist ei pruugi elhaveega pihta saada, kui siin gme vms käivad üles—alla sekunditega?
Kohe näha, et sa oled kinnisvarainvestor ja harjunud sellega, et hea diili saab ainult siis kui ise parasjagu “turul” oled 🙂 Limiithinnaga tehingukorraldused lähevad otse börsile ja kui juhtubki, et sina magad siis kui GME teeb +100%, siis saab sinu müügikorraldus kenasti täidetud. Ise pidevalt valvel olema ei pea. Näiteks kauplemispositsioone võttes sisestasingi sageli koos ostukorraldusega nii stop-loss müügikorralduse (kaitse hinnalanguse vastu) pluss profit taker müügikorralduse ehk automaatse kasumivõtu korralduse kui sihthind peaks kätte jõudma.
Artikli kauplemist ja aktiivset aktsiate valikut puudutav osa ning kommentaarium on “puhas kuld.” Oli päris põnev lugeda, et isegi raudsete munadega ja tohutute kogemuste ning teadmistega finantsturgude vallas tegutsev investor ei suuda turgu ette ennustada ega oma emotsioone maha suruda. Minusugune algaja lastakse turul ilmselt 5 minutiga auklikumaks kui Šveitsi juust.
Samas see artikkel ära ei hirmutanud. Mulle isiklikult meeldivad igasugused statistilised arvutused, suhtarvude leidmine ja nende analüüsimine. Kahjuks olen ma liiga rumal ja aeglane, et sellega leiba teenida, aga vabal ajal sellega tegeleda on mõnus hobi. Ehk proovin ka portfelli kasvamisel umbes 5 % portfelliga ka natuke spekulatiivsemaid tehinguid ette võtta. Kui võidan, saan leiva peale vorsti ka. Kui kaotan, ei visata tänavale ja ei lähe põhja, kõht taeva poole nagu surnud kalal.
Ma ei hakka ratast leiutama, vaid otsustasin ikka targemaid järgida. Jätkan sissemakseid II ja III sambasse ning sissemaksetest ülejääv raha (mille eest ei saa enam tulumaksu tagasi) suunan edaspidi kas dividendi maksvatesse aktsiatesse ja/või vastavatesse fondidesse.
Oli plaanis endale uuem auto ka soetada, nähes nüüd neid meeletuid müügipakkumisi, mis minu rahakotti vägisi tühjendada tahavad, aga tuleb jätkata finantstsölibaadis, sest vastasel korral on oht oma viimase 4 aasta pingutused lihtsalt minema visata.
Aitäh, et oma mõtteid jagasid!
Liiga vara loobusid. Nii nagu minagi, alustasid ka sina kauplemist sellisel aastal mis pakkus megatootlust aga oskamatuse tõttu me seda kätte ei saanud. Aga nii palju kui ma olen lugenud ja edukaid kauplejaid kuulanud, siis sa ei saagi olla kohe alguses osav ja edukas. Nagu iga uut ametit, tuleb ka kauplemist õppida ja kaotuste kiuste tuleb oma nina ikka asja juures hoida. Arstiks ei saa ju kui ei õpi ülikoolis 5 aastat? Miks siis eeldatakse et see kauplemisele ei kehti?
1. Ole järjepidev
2. Kauple oma risk-to-reward suhet (vähemalt 3:1 võiks olla). Läbimurret kaubeldes peab enne olema külgsuunaline liikumine, mingi base peab moodustuma.
3. Kauple ainult globaalsete leaderitega mis liiguvad kiiresti (ADR 5% ja üles)
4. Kauple aktsiatega millel on viimase kuu/3kuu/6kuuga selja taga suur tõusutrend.
5. Hinnaläbimurdeid kauple ainult tõusval turul ja siis kui näed et on palju potentsiaalseid kandidaate. Kui leidub mõni ükskik ja turg vindub, kauple teisi strateegiaid.
Ma tean et suuga teen suure linna ja käega ei kärbsepesagi aga sel aastal teen tulemuse just nende põhimõtete abil.
Aitäh, et jagasid, head mõtted!
Ma ikka tunnen, et ma olen hingelt ja karakteri poolest investor ja kogu lugu. Tuleb iseendaga aus olla 🙂