Miljoniportfelli väljakutse algusest möödus 2 aastat

Täpselt 2 aastat tagasi hõikasin siin blogis välja oma uue investeerimiseesmärgi. Selleks oli miljonilise aktsiaportfelli ehitamine ettevõtte alla. Vaatame, kuidas siis 2 aasta jooksul läinud on.

Algseis ja ajalugu

Meeldetuletuseks, et suure osa oma elust olen ma investeerinud eraisikuna. Käisin pikalt palgatööl ja suunasin kogutud säästud börsile eraisikuna. Ettevõtte alt investeerimise otsa tegin lahti 2018. aasta detsembris. Just siis avasin oma ettevõttele konto välismaakler Interactive Brokers juures.

Oma ettevõtete alt investeerin ainult ettevõtlusest teenitud tulu ja reinvesteerin ka seal teenitud dividendid, intressitulu ning kasumi. Investeerimise tarbeks omanikulaenu ma oma ettevõtetele andnud ei ole. Eelistasin alles jätta senised investeeringud eraisikuna (kasvõi puht riskide hajutamise vaatenurgast) ja ettevõtlustulu investeerida siis firmade alt.

Igatahes 2021. aasta mai kuus kui seadsin omale uue investeerimiseesmärgi, oli alustades seis järgmine: IB kontol oli väärtpabereid 103 tuhande eest ja investeerimisportfell kokku ligikaudu 121 tuhat eurot. Lisaks IB kontol olevatele investeeringutele on mul ettevõtete all aktsiaid ja ETFe ka LHV kontodel, pisut krüptovarasid, midagi Funderbeami platvormilt ning veidi hoian firmade all olevat rahavaru ka võlakirjades.

Eesmärk ja kuidas selleni jõuda?

Kaks aastat tagasi sai seatud eesmärgiks ehitada 12 aastaga ettevõtete alla 1 miljoni eurone aktsiaportfell. Nagu öeldud, siis stardipaugu andmise hetkel oli firmade investeerimisportfell väärt ligikaudu 121 000 eurot.

Tehes läbi lihtsa arvutuse, sain teada, et mul on eesmärgini jõudmiseks tarvis igakuiselt aktsiaturule investeerida vähemalt 3 000 eurot kuus. Toona tundus see päris suure numbrina. Eriti arvestades seda, et ma juba teadsin ühtteist ette. Ennekõike siis seda, et ma soovin järgmiste aastate jooksul maksta omale mitmest ettevõttest arvestatavat palka ja võtta välja ka dividende. Ikka selleks, et oleksin pankade silmis laenukõlbulik ja saaksin maja ehituseks laenu.

Seega mul tegelikult polnud aimugi, kas ja kui palju suudan/tahan aktiivse tööga teenida ning kui palju sellest kõigest investeerimiseks alles jääb. Seepärast oli ka päris ebamugav toona seda eesmärki blogis avalikult välja hõigata.

Ma tean, et mõne jaoks võivad need tunduda väga väikesed numbrid. Eriti neile, kes ettevõtjana pikalt tegutsenud. Samas mul ei olnud toona ühtegi töötajat/abilist (ei ole ka täna) ja asi oli kaugel sellest, et ma töötaksin 5 päeva nädalas 8-10 tundi päevas. Minu tööpäevad on ikka enamasti hommikuti paar-kolm tundi arvuti taga ja siis õhtuti vast teist sama palju.

Igatahes olles arvutused läbi teinud, sain teada, et maagilise miljonini jõudmiseks on minu jaoks kõige olulisem number 3 000 eurot kuus aktsiaturule. See number sisaldab endas ka oodatavat aktsiaturgude tootlust keskmiselt +8% aastas.

Koheselt kaikad kodaratesse

No otse loomulikult pakkusid aktsiaturud kohe esimestel aastatel “toreda” üllatuse. Kui vaatame globaalsete aktsiate hinnamuutust eurodes selle viimase 2 aasta jooksul, siis sisuliselt kauplevad aktsiaturud täna samal tasemel kui 2021. aasta mai lõpus. Seega aktsiate hinnatõusu panus on selle aja jooksul olnud sisuliselt justkui olematu.

Veelgi enam. 2021. aasta oli see, kus otsustasin teha otsa suuremalt lahti ka kasvuaktsiate portfelli ülesehitamisega. Kui seni olin oma portfelli soetanud vaid kasumit teenivaid ja seda kasumit dividendidena välja maksvaid aktsiaid, siis nüüd lisandusid ka kasvuaktsiad ehk dividende mitte maksvad ja kohati ka kasumit mitteteenivad ettevõtted.

Tagantjärele tarkusena saab muidugi öelda, et ei olnud praktiliselt halvemat aega kasvuaktsiate maailma ukse avamiseks kui 2020. aasta lõpp ja 2021. aasta algus. Siin on näide aktiivselt juhitud kasvuaktsiate fondi ARK Innovation Fund hinnaliikumisest viimase 2 aasta jooksul. Tegu on 100% kasvuaktsiatele panustava fondiga.

Siin on sama ETFi hinnagraafik viimase 5 aasta kohta.

Korralikud kahjumid

Kui võtan praegu oma ettevõtte investeerimisportfelli ette, siis näen, et isegi täna olen kogu kasvuaktsiate portfelli poolega üle 30 000 euro miinuses. Kõige nigelamal ajal ehk 2022. aasta suvel-sügisel ulatus miinus sinna 45 000 tuhande kanti.

Vahetult enne kasvuaktsiate kiire languse algust ja minu suuremaid seiklusi selles maailmas oli mu ettevõtte IB konto väärtus seal 140 tuhande kandis. Seega protsentuaalselt mõõdetuna oli kukkumine päris korralik.

Samas olen tänulik, et jätkus oidu piirata protsentuaalselt kohe alguses ära see kui palju kogu portfellist minu jaoks uut tüüpi aktsiatesse ehk kasvuaktsiatesse panustan. See hoidis hullema ära.

Kuidas nii? Kuna ma ei ole kaupleja ja otsustasin kohe algusest peale, et soetan ka kasvuaktsiaid omale portfelli vähemalt 7-10 aastase horisondiga, siis olen kogu selle kasvuaktsiate mulli lõhkemise sõidu kaasa teinud. Ka veel täna leidub portfellis aktsiaid, mille kahjuminumbriks näitab portfelli koondtabel -67%, -74% ja isegi -84% (Teladoc, oeh, no miks oli vaja ja veel sellisel hetkel?!).

Üks asi veel. Olin harjunud oma ühe ettevõtte IB kontol toimetama umbes 15-25% suurust finantsvõimendust kasutades. Loomulikult ei ole hullemat asja kui osta kivina kukkuvaid kasvuaktsiaid finantsvõimenduse pealt. Eriti veel siis kui ei ole soovi finantsvõimenduse kinni panemiseks langeval turul midagi müüa ega ka võimalust värsket raha peale kanda. Just täpselt nõnda minu selle firma IB kontoga läks. Midagi müüa ei soovinud ja eri põhjustel vähenesid selle ettevõtte tulud märgatavalt ning investeerimisvõimekus kuivas kokku.

Kõrvalepõikena olgu öeldud, et mul oli ikka päris tükk tegu, et selle konkreetse ettevõtte 2022. aasta majandusaasta aruandesse tekkinud kahjuminumbrit ise kodulaenu taotledes pankadele selgitada. Kuna maksan omale ise oma ettevõtetest palka, siis lisaks palganumbrile hekseldasid pangad läbi ka kõik minu ettevõtete majandusaasta aruanded, jooksva aasta finantsid ning äritegevuse.

Tänaseks on õnnestunud finantsvõimendus sellel kontol õnneks allapoole tuua (ca 6% portfellist), kuid see on siiski jätkuvalt lahti. Kuigi veidi olen värsket raha sinna peale kandnud, siis pigem on tundunud mõistlik see raha investeerida kui võimendus tagasi maksta.

Prognoos vs tegelikkus

Seega pehmelt öeldes – no ei ole viimase 2 aasta jooksul puhunud just kõige soodsam pärituul 🙂

Igatahes lähtudes igakuisest eesmärgist lisada portfelli 3 000 eurot kuus ja arvestades keskmiseks aktsiaturgude tootluseks +8% aastas oleks minu portfell pidanud 2022. aasta lõpus olema ületanud juba 200 000 euro piiri. Mai lõpuks näitab tark Excel ja portfelli lineaarne prognoos oodatavaks portfelli väärtuseks pea 222 000 eurot.

Ütleme nii, et reaalsus on sellest ikka omajagu erinev olnud 🙂

Viimati olin oma eesmärgiga joone peal 2021. aasta detsembri lõpus. Alates sellest ajast on eesmärk/prognoos olnud pidevalt eest ära sõitmas samas kui panen muudkui jooksvalt värsket raha portfelli, kuid turuväärtus teps mitte ei kasva.

Alljärgneval graafikul on punktiirjoonega välja toodud portfelli kasvu eesmärk ja rohelise pidevjoonega portfelli tegelik turuväärtus.

Seega viimased pea poolteist aastat on möödnud nõnda, et olen oma eesmärgist selgelt maas.

Kas ehk aitab sellest kõigest?!

Kas hülgasin vahepeal oma eesmärgi? Või teen seda nüüd, löön käega ja kapituleerun lõplikult? Ei, kaugel sellest!

Ülaltoodu on suurepärane näide, kuidas eesmärk võib olla olemas, sama moodi tegevusplaan ja prognoos, kuid satume lihtsalt parasjagu sellisesse turufaasi, kus see keskmine +8% aastast tootlust ei mängi välja.

Olen alati öelnud, et ma olen investor. See tähendab ühtlasi seda, et suuresti saan ma kontrollida vaid üht – seda kui palju panen portfelli raha sisse või kui palju võtan sealt välja. Erinevalt kauplejatest tootlust ma jooksvalt praktiliselt mõjutada ei saa. Minu jaoks on tootlus suuresti see, mida turg parasjagu pakub.

Jah, loomulikult ma püüan välja valida keskmisest kiiremini kasvavaid ettevõtteid, tublisid dividendimaksjaid ja nii edasi. Samuti püüan leida soodsaid ostukohti valuatsiooni mõttes.

Samas, mida aeg edasi, seda vähem mõjutavad portfelli tulemit need värskete säästudega tehtavad investeerimisotsused ja üha rohkem määrab ära parasjagu käimasolev turufaas. Näiteks kui portfell on juba 100 000 eurot ja iga kuu läheb säästudena juurde 1 000 eurot, siis see igakuine täiendav ost kogu portfelli tootlust enam märkimisväärselt mõjutada ei suuda.

Tõsi, on võimalik haarata rohkem kontrolli ehk püüda ajastada suure osa või kogu oma portfelliga nii aktsiaturu suuri tsükleid kui iga üksiku aktsia hinnatsükleid, kuid see ei ole minu strateegia. See on juba kauplemine. Minu lähenemine on selline, kus osa rahast läheb turuindekseid järgivatesse ETFidesse (saan turuga sarnast tootlust) ja teine osa minu kriteeriumitele vastavatesse üksikaktsiatesse, mida plaanin hoida pikaajaliselt.

Seega nagu öeldud, mida aeg edasi, seda rohkem olen nii-öelda tootluse saaja (võtan, mis turg pakub) kui tootluse genereerija (liigutan raha pidevalt ja aktiivselt eri investeeringute vahel).

Mis on oluline?

Igatahes nagu öeldud, siis viimased pea poolteist aastat olen olnud mahajääja rollis. Ettevõtte portfelli turuväärtus on iga kuu olnud madalam kui vastava kuu prognoos.

Samas ma ise mõtlen teistpidi – mõelda vaid, kui aktsiaturg lähikuudel või ka lähiaastatel nüüd pöördub, siis tõuseb minu portfelli turuväärtus prognoosiga võrreldes oluliselt kiiremini. Küll siis selle punktiirjoone ka lõpuks kätte saan.

Pealegi, leib ei tule lauale sellest, kas saan selle punktiirjoonekese Exceli graafikul kätte või mitte. Leib tuleb lauale sellest kui vaatame absoluutnumbreid. Teisisõnu portfelli väärtuse muutust rahas.

Miljoniportfelli väljakutsega alustades 2 aastat tagasi oli mul ettevõtete all investeeringuid kokku 121 tuhade euro väärtuses. Tänaseks on see kasvanud 205 tuhande euro juurde. See teeb kahe aastaga kasvuks +69%.

Tühja sellest punktiirjoonest! Minu investeeringute väärtus on selle kahe aastaga oluliselt kasvanud. Olen portfelliga ületanud 200 000 euro piiri. Ja seda kõike karuturu ehk langeva aktsiaturu, kriiside, koroonalainete, kiire inflatsiooni ja kogu selle segaduse tingimustes, mis maailmas parasjagu toimub.

See on progress! Küll mitte selline, mida Excelis ideaalis ette kujutasin, aga siiski progress. Ma ei ole oma portfelliga seal, kus peaksin olema, aga olen oluliselt lähemal seatud eesmärgile kui olin 2 aastat tagasi. See on fakt.

Eesmärk annab meile suuna, punktiirjoon ehk prognoos tegevuskava. Samas need mõlemad on vaid suunanäitajad. Veidi ka motivaatorid. Kõige olulisem on siiski see, et me päriselt püsime seatud kursil ehk anname regulaarselt omapoolse panuse täiendavate säästude/investeeringute näol. Turg teeb, mida turg teeb. Teame ju kõik, et aktsiaturud on tsüklilised. Las nad siis olla! Küll tuleb aeg kui ka turg annab oma panuse portfelli kasvu.

Meie ülesanne on anda oma panus – investeerida iga kuu regulaarselt, püsida kursil ja vältida pikaajalist progressi õõnestavate lolluste tegemist (äkkmüügid ajalehepealkirjade peale jmt).

Kordan veelkord üle: meie ülesanne on anda oma panus – täna, homme ja järgmisel aastal. Küll tuleb aeg, mil ka turg annab oma.

PS! Kui soovid, et oleks keegi, kes sind sinu investeerimise teekonnal julgustab, innustab ja jagab aktuaalset finantsturgude infot, siis tule liitu Miljoniklubi toreda seltskonnaga. Lisainfot selle investeerimisklubi kohta leiad Miljoniklubi veebilehelt.

PPS! Järgmine liitumisvoor avaneb ametlikult küll alles oktoobris, aga kui nõnda kaua ei jaksa kannatada, siis kirjuta mulle ja teeme erandi 😉