Avastasin hiljuti oma portfelli kohta ühe väga huvitava asja. See tõdemus muutis minus nii mõndagi. Võib-olla mitte nii väga käitumises, aga kindlasti hoiakutes ja mõtteviisis.
Eesmärgipärane investeerimine
Olen varem kirjutanud sellest, kuidas tänaseks pisut enam kui 2 aastat tagasi seadsin oma ettevõtte alt investeerimise tegevusele selged eesmärgid.
Panin paika sihi ehk suure unistuse. Sellest sai tuletada konkreetse tegevusplaani igaks kalendrikuuks. Iga kuu püüan parimal võimalikul moel seda tegevusplaani ellu viia.
Suureks unistuseks oli üles ehitada miljoniline aktsiaportfell ettevõtte alla. Nende ridade kirjutamise hetkel olen selle eesmärgi poole liikunud 2 aastat ja 3 kuud.
Juhtumisi pöördus aktsiaturg 2022. aasta algusega langusele (kasvuaktsiad juba 2021. veebruaris) ning jäin kuust kuusse justkui oma “plaanist” maha. Tõsi, mina andsin oma panuse täies planeeritud mahus (värsked säästud aktsiaturule). Samas turg neid ponnistusi kuigivõrd ei toetanud (aktsiate hinnad langesid).
Igatahes viimastel kuudel on oma panuse andnud ka turg ning tänaseks olen jõudnud olukorda, kus ettevõtete all olev portfell on väärt 226 000 eurot.
Aga mis siis kui …
Ühel päikeselisel suvepäeval aias toimetades hakkasin mõtlema, mis juhtuks minu aktsiaportfelliga siis kui mul ei õnnestu oma paika pandud tegevusplaanist kinni pidada?
Oma portfellieesmärgi ja tegevusplaani kohaselt pidin 12 aastat jutti iga kuu investeerima aktsiatesse 3 000 eurot kuus. Veidi üle 2 aasta on seda plaani täidetud.
Mis juhtuks siis kui mingil põhjusel ei oleks mul edaspidi oma ettevõtte aktsiaportfelli lisada mitte ühtegi senti?
Milline oleks minu portfelli oodatav turuväärtus siis?
20 aastat aega
Minu mõte jooksis järgmist rada pidi. Saan sel aastal 45. Oletame, et soovin hakata portfellis olevat raha kasutama 65-aastaselt. Seega on mul aega veel 20 aastat.
Mul on aega lasta portfellil kasvada veel 20 aastat.
Seda on päris palju.
Seda on rohkem kui minu sihipärase investeerimistegevuse senise karjääri pikkus (ca 10 aastat).
Huvitav kui suure töö teeks siinkohal ära liitintressi lumepall?
Olgu siinkohal öeldud, et kuigi seadsin oma ettevõtte alt investeerimise eesmärgi veidi enam kui 2 aastat tagasi, siis firmade investeerimisportfelli ülesehitamisega alustasin 2018. aasta novembris ehk neli ja pool aastat tagasi.
Seega mõnda aega juba nagu on investeeritud, kuid ka selles valguses tundub 20 aastat päris pikk aeg.
Igatahes nüüd hakkasin arvutama.
Päriselt ka või?!
Alguspunktiks sai kirja see eelmainitud nelja ja poole aasta töö vili ehk 226 000 eurot.
Investeerimisperioodi pikkuseks valisin 20 aastat ja keskmiseks aastaseks oodatavaks aktsiaturgude tootluseks +8%.
Huvitav, mis on tulemus kui järgnevate aastate jooksul mitte ühtegi senti portfelli juurde ei pane?
Siin on tulemused. Peab ütlema, et ma olin päris üllatunud.
Eelmainitud tingimusi aluseks võttes kasvab see vähem kui veerand miljonit 20 aastaga 1,05 miljoni euro suuruseks portfelliks.
Ohoo! Päriselt ka, sest see tähendab ju seda, et isegi kui täna viskan ettevõtte alt investeerimise puhul jalad seinale, siis saan pensionile minna miljonilise aktsiaportfelliga firma all.
See on tore, aga Märten, meil on inflatsioon!
Kindlasti tuleb nüüd õige mitmeid vastulauseid, et miljon 20 aasta pärast pole sama, mis miljon täna.
Loomulikult ei ole! Püüame selle ka siis arvesse võtta.
Algsumma jääb samaks, investeerimisperioodi pikkus ja keskmine oodatav tootlus samuti. Ainsa tegurina lisan nüüd arvutustesse selle, et Eesti keskmine inflatsioon saab järgmise 20 aasta jooksul olema 4% aastas.
Arvad, et seda on vähe? Võib-olla viimase paari aasta inflatsiooninumbrite valguses tõesti. Samas viimase 10 aasta keskmine inflatsioon Eestis ongi olnud just nimelt 4% aastas. Seega arvutusteks on see hea küll.
Ülaltoodud eeldusi kasutades jõuame tulemuseni, et 20 aasta pärast on portfelli oodatavaks väärtuseks tänases vääringus 480 000 eurot.
Seda on poole vähem kui varasema arvutuse tulemus. Kuna meil on olemas justkui ankur või võrdlusbaas eelnevate arvutuste baasilt, siis seda tundub kohe maru vähe, eks ole?!🙂
Samas vaatame, mida see päriselt tähendab.
Lihtsustatud simulatsioon
Jätkame simulatsioonide ja arvutustega. Kui eelnevad arvutused puudutasid niinimetatud kogumisfaasi, siis nüüd siseneme raha kasutamise faasi. Teisisõnu järgmised 20 aastat ehk alates tänasest kuni 65 aasta vanuseks saamiseni lasen oma ettevõtte aktsiaportfellil lihtsalt kasvada. Seejärel hakkan sealt tasapisi raha välja võtma.
Vaatame alustuseks lihtsustatud simulatsiooni. Sellist, kus teame tulevikku justkui ette – teame, et teenime igal aastal aktsiaportfellilt tootluseks +8%, inflatsioon on igal aastal +4% ja raha on portfellist vaja võtta täpselt 30 aastat. See viimane tähendab, et kasutan arvutustes oodatava elueana 95 aastat.
Näeme, et sellise justkui ettearvatava tuleviku puhul võin igakuiselt 20 aasta pärast hakata portfellist välja võtma 4 986 eurot kuus ja seda summat siis igal aastal +4% võrra kasvatada.
Tänases vääringus oleks selle igakuise “pensioni” suuruseks 2 276 eurot. Pole paha!
4% reegel
Samas maailm, ei meie eluiga ega finantsturud, pole lineaarselt etteennustatavad.
Praktikas kasutatakse pensioniks planeerimisel mujal maailmas üpris palju niinimetatud 4% reeglit. See on 1998. aasta Trinity Study nime kandnud uurimustöö tulemusel sündinud rusikareegel, mis ütleb, et valdavalt aktsiatesse investeeritud portfelli puhul võime oma portfellist elamiskulude katteks välja võtta maksimaalselt 4% portfelli väärtusest ja siis seda numbrit igal aastal inflatsioonimäära võrra suurendada.
4% reegli ja näidete kohta saad pikemalt lugeda näiteks sellest postitusest.
Eelmises näites võtsime esimesel pensionipõlve aastal välja 4 986 eurot kuus, mis teeb ligikaudu 5,7% aktsiaportfelli väärtusest. Seda on rohkem kui 4% reegel ette näeb.
Eeldame järgmiseks, et plaanin 4% reeglit rakendades oma raha 20 aasta pärast hakata välja võtma.
See tähendab, et esimesel aastal võin portfellist välja võtta pea 42 000 eurot aastas ehk 3 500 eurot kuus. 20 aasta pärast on see 3 500 eurot kuus 4% inflatsioonimäära arvestades väärt sama palju kui 1 500 eurot täna.
Rakendan veel paar kitsendust – eeldan, et teenin aktsiaportfellilt kuni 65. eluaastani keskmiselt +8% aastas, kuid sealt edasi +6% aastas. Samuti hoian siis aktsiates mitte 100% portfellist, vaid 95% aktsiates ja 5% võlakirjades/hoiustes.
Kõike seda arvesse võttes näeme, et saaksin tänases vääringus iga kuu välja võtta pisut üle 1 500 euro ja seda vabalt kuni selle ajani kui saan 100 aastaseks. Veelgi enam, minu 100. juubelil oleks mul ikka üle 300 000 euro väärtuses aktsiaid.
Juhul kui ma sooviksin 100. eluaastaks oma portfelliga nulli jõuda ja jätkaksin tavapärase 100% aktsiastrateegiaga, mis pakuks keskmiseks aastaseks tootluseks +8%, võiksin esimesel pensionile jäämise aastal portfellist välja võtta 63 500 eurot ehk pea 5 300 eurot kuus. Tänases vääringus teeb see 2 323 eurot kuus kuni ajani, mil saan 100-aastaseks.
Tõsi, seda investeerimisstrateegiat kasutades eksisteerib ligikaudu 7,9% suurune tõenäosus, et mul lõpeb raha enne 100. sünnipäeva otsa. See juhtub siis kui peaks korduma mõni senikogetud börsikriisile sarnane olukord ja juhtumisi satub see periood aega, mil olen 90 kuni 100 aastat vana.
Ma olen juba võitnud!
Kordame nüüd siis uuesti need tulemused üle.
Juhul kui ma oma ettevõtete aktsiaportfelli ei pane järgmise 20 aasta jooksul mitte sentigi juurde ja mul õnnestub teenida aktsiaturgude ajaloolist keskmist tootlust (+8%) ning inflatsioon on keskmiselt +4% aastas, siis võin vanuses 65 kuni 100 iga kuu võtta portfellist välja tänases vääringus mõõdetuna 1 500 kuni 2 300 eurot kuus.
Kuidas tundub? Keskmiselt 2 000 eurot kuus elu lõpuni mitte midagi tegemise eest. Ja ilma vajaduseta investeerida sentigi täiendavat raha.
Mõtle kui juba täna saaksidki visata jalad seinale teades, et see 2 000 eurot kuus rahavoogu on olemas. Lisame siia pensionile jäädes veel I samba ja II samba pensioni ja elu hakkab tunduma päris ilus, kas pole?!
Loomulikult saame vastulausetena siin välja tuua nii maksude poole (seda saab kalkulatsioonides ligikaudselt tegelikult arvesse võtta), kui ka selle, et meie stardihetke olukord on kõigil erinev. Tõsi, nii on.
Samas kogu ülaltoodud kirjatüki mõte on sulle näidata, et kui sa tõesti panustad või juba oled panustanud portfelli ülesehitamisse 4-5 aastat, siis edaspidi hakkab olulises osas panustama ka turg.
Samuti on selle postituse eesmärk tunnistada tõsiasja, et esimesed kaks, kolm, neli aastat investeerimisel ei pruugi olla veel finantsiliselt elumuutvad. Tea, et asjad hakkavad muutuma umbes pärast 4-5. aastat.
Seega mõnes mõttes ei ole meil vaja portfelli ülesehitamisega ja säästmisega ponnistada mitte 25-35 aastat, vaid esimesed 4-5 aastat. Seejärel saame ohjad soovi korral lõdvemaks lasta ja tööd hakkab tegema liitintressi maagiline lumepall.
Väga lootustandev! Kas kalkulaatorite pildid on pärit mõnelt vabalt kättesaadavalt leheküljelt?
Jah, esimene kalkulaator siin, teine siin.
Kuidagi võiks arvesse võtta ka selle, et ilmselt tahaksid suuremaid summasid kasutada kui oled 65+ ja seal 90 eluaasta kandis tegelikult niipalju raha enam ei vaja.
Jaa, eks saab neid asju ikka arvesse võtta. Mul omal oli sama mõte oma ema elu-olu vaadates, et tõenäoliselt pensionile jäämise esimeses faasis elaks aktiivsemat elu, hiljem vähemaktiivset. Samas seal pensionipõlve teises pooles võib vabalt tõusta tõenäosus, et kulub rohkem raha tervise peale, võib-olla on vaja abilist/hooldajat vms. Seega võimalik igasugu erinevaid stsenaariume välja mõelda ja ka läbi mängida.
Väga äge postitus. See näitab ilusasti kuidas liitintress oma tööd hakkab tegema.
Lugedes tekkis aga küsimus, et kuna portfell on ettevõtete all, siis neist raha välja võttes dividendidena peaks ju arvestama ka tulumaksuga ? See hammustab päris suure osa ära summadest.
Tore, et meeldis!
Jah, täpselt nii on, et tuleb arvestada ka tulumaksuga. Eeldades, et ettevõtete tulumaksustamise süsteem kardinaalselt meil ei muutu, võib arvestada sellega, et bruto summa saamiseks peaksime netosummad korrutama kordajaga vahemikus 1,25-1,30. Teisisõnu juhul kui oma firmast soovin näiteks dividendidena välja võtta 10 000 eurot netos, siis kulu minu ettevõttele on täna 1,25 x 10 000 = 12 500 eurot. Hiljuti vastu võetud uue tulumaksuseaduse kohaselt peaksime tulevikus läbi korrutama ligikaudu 1,28ga.
“Mõtle kui juba täna saaksidki visata jalad seinale teades, et see 2 000 eurot kuus rahavoogu on olemas. Lisame siia pensionile jäädes veel I samba ja II samba pensioni ja elu hakkab tunduma päris ilus, kas pole?!”
2 000 eur pluss sammaste poolt veel jõulised 16 eur lisaks!
Mõistan su sarkasmi, kuid latt on ikka väga madalale sul pandud. Saan tuua elulise näite – minu õpetajast ema kogus II sambasse ca 10-12 aastat, pool sellest vaid osalise koormusega töötades. Nüüd pensionile jäädes on ta viimased 8 aastat saanud keskmiselt 130-225 eurot kvartalis. Ma tean, et need on sinu jaoks väikesed numbrid, aga arvestame siin 2 asja: 1) osaline koormus ja suht madal palk, 2) kogu aja istus ta 100% võlakirjafondides, mis alates 2015. aastast pakkusid netotootluseks sisuliselt 0%.
Seega ma ei oleks nii pessimistlik. Eriti arvestades seda, et meil on nüüd nii II kui III samba fondide seas rohkelt ka indeksfonde.
Ah, eks see oli muidugi sarkastiline torge selle sambatantsu (ai, sa tantsisid hoopis bachatat vist) suunal. Ära mind vanaduses liiga tõsiselt võtma hakka. Muidu pean su uuesti ringi kutsuma.
Kõik hästi!
Kusjuures kordusmatši võiks isegi täitsa teha. Juba mitu aastat sellest superüritusest ju möödas ja kindlasti võitleksime nüüd mõlemad oma suunavaliku eest veelgi kirglikumalt 🙂
..oskan arvata,et Sul on aktsia maht liiga suur võrreldes võlakirja mahuga.Teadagi töötab liitintress mõlemal juhul-aktsia languse korral peab vahet ja raiskab aega.Võlakiri aega ei raiska ja tiksub usinalt 20-30-50 aastat jutti.Peab meeldima :))
Ei ole kindel, kas sinu kommentaarist õigesti aru sain, aga võlakirjade komponendi suur puudus on see, et nende tootlus enamasti ei suuda inflatsiooniga ühte jalga käia ning tõmbavad portfelli oodatavat turuväärtust pigem ikka allapoole.
Pealegi võlakirjal reinvesteerimise risk ehk me kunagi ei tea, milline on 10 või 20 aasta pärast intressimäärade tase. Seega valdavalt tiksuvad jah, aga ei tea, kas teenid 1% aastas või 3% või 5%.
..jah,minu arust on võlakirja komponendi suurim pluss see,et ma ei pea enam oma raha juurde kallama kui ei ole netot.Vaadates 3 kuulisi bonde mis annavad 5+% kvartalis ja aastas seega 21+% ja maht seega kasvab mühinal :).Inflatsiooni vastu oma rahaga panustamine on raiskamine,sest ksk pangad lubasid,et enne järgi ei jäta kui suruvad infla 2% ligi.Leian,et kui aktsiaturg on vagusi siis võlakirjas saab ju riski võtta ja kas mahtu ise ka juurde investeerida või juba intressi nosima hakata:).Nähes aksiaturgu liikumas kõrgemale saab ju oma rahaga alati sinna peale hüpata ja sõit kaasa teha ja võlakiri las siis tiksub vaikselt omaette.Arvan,et mõlemat vara on vaja silmas pidada.Jänkistani majandus ongi just sellepärast palju kuulikindlam,et neil on mõlemad turud hästi arenenud.
Matemaatika on siin veidi nihu läinud. 3-kuuliste USA võlakirjade 5% tootlust on aasta baasil. Seega 3 kuu peale on tootlus ca 1,25%. Pealegi kui intressimäärad langusele pöörduvad, siis iga kord selle 3 kuu lõppedes saad oma raha investeerida üha madalama tulususega.
..jah,matemaatika on vajalik kui pead kellegile aasta baasil aru andma.Ise utsitan tütart oma võlakirju edasi ketrama.Võlakiri on mahu äri ja mina ketran ,tema ketrab.tütretütar oma väimehega ketrab-seega mis ta praegu aasta baasil on-on suva.Vanameister ju ka aastakoosolekul utsitab noori investeerima ja naerab mõnusalt.Ise ka muigan kui keegi analüüsidest jutustab,sest BERKS SHARKS analüüsib hommikust õhtuni ja ei hakka mina ennast väsitama :)Lihtsalt on vaja valvata,et poliitikud kallale ei tuleks ja saab rahus kõrvad pea alla jätta!!! 🙂 Nii jah.See AI tuli ja CHATGPT nähvas mulle kohe,et mingu ma finantsnõustaja juurde.Kustutasin kohe ja läksin hoopis bard.google.com juurde-see jutumoor räägib minuga viisakamalt ja mida nutikamalt küsid seda nutikamalt saad vastuse!Millised on 10 kõige paremat nippi,et netot kasvatada-ilusti vastab.Jah,on abiks.
..Ai soovitas mul eesmärgi lõppsumma jagada alg summaga ja siis veel jagada 1,11 kus 11 on protsent mida julged võtta.seega mina jagasin 10000/5000/1,11 sain teada kui palju on mul veel vaja aastates vastu pidada,et eesmärgini jõuda-kohe lõbusam hakkas-sest vaja on seada käepäraseid eesmärke ja mitte ulmega ennast kohustada! 🙂
..siis veel-mida nutikamalt Sa AI käest küsid,seda selgema vastuse saad.Küsisin:milliseid parimaid paigutusi kasutavad investorid täna kas 10/90 või 90/10 oma portfellides?Sealt meeldis sihuke lause:Kui teie riskitaluvus muutub või kui turud muutuvad, võib olla vaja oma paigutusi kohandada.Jah,minu riskitaluvus on ajas muutunud optimaalsest maksimaalseks. :)) Jaotus hetkel 5/95. .:)) ..