Detsembri dividenditulu ja muutunud fookus

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Investeerimisstrateegia paika loksumine

2016. aastal avasin ma konto välismaakleri juures. Sellega kaasnes just täpselt see, mida ennustanud olin – tõusis tehingute arv. Ja langes iga tehingu suurus. Kui varem jäi keskmine tehingusumma ikka sinna 2000-2500 euro piirimaile, siis tagantjärele viimase poole aasta tehingustatistikat vaadates näen, et välismaise maakleri juures on keskmine tehingusumma olnud valdavalt vahemikus 700-1100 eurot/dollarit. Teisalt just täpselt sellega olin ka välismaakleri juures konto avamise kulusäästu kalkulatsioonides arvestanud. Seega kõik on sujunud suhteliselt plaanipäraselt.

Miks ma selle välismaise maakleri juures konto avamise üldse jutuks võtsin? Ühel üpris olulisel põhjusel. Nimelt tunnen, et just see tegu andis selle viimase ja otsustava tõuke minu investeerimisstrateegia paika loksumiseks. Võib-olla investeerimisstrateegia ei ole antud juhul isegi õige väljend. Strateegia jäi samaks – investeerida eelistatult kasvavaid dividendimakseid pakkuvate ettevõtete aktsiatesse ja sarnastesse aktsiatesse investeerivatesse ETF-idesse. Kuid muutus fookus ja siht.

Be careful what you wish for

2015. aastal püüdlesin võimalikult kõrge kalendriaasta dividenditulu poole. Küll mõistlikkuse piires, aga mäletan selgelt, kuidas peamine motivaator oli ikkagi jooksva kalendriaasta dividenditulu maksimeerimine. Olin ju ometigi seadnud enesele kalendriaasta dividenditulu eesmärgi. Ja kui eesmärk juba seatud, siis oli ju vaja seda ka püüdma minna. Tagantjärele tarkusena saangi öelda, et keskendusin 2015. aastal liigselt just selle ühe numbri, seatud aastase dividenditulu eesmärgi, täitmisele. Ja kuigi õnnestus suuremaid prohmakaid vältida, siis mõningaid ebamõistlikke liigutusi sai tehtud ikka – näiteks kasvõi mõne aktsia ost just vahetult enne dividendimakse saajate nimekirja lukku löömise kuupäeva (ex-date) eesmärgiga ikka käesoleva aasta numbri sees veel dividenditulu saada. See on väga lühinägelik taktika – tihtipeale jäävad ettevõtte fundamentaalid ja ka valuatsioon nõnda tegutsedes teisejärguliseks ja esimeseks rühib vajadus käesoleva kalendriaasta dividendimakse kätte saada. Ja muu kuidagi nagu ei loe. Näiteks kasvõi see, et antud kalendriaasta dividendimakse (või ka osaliselt aktsiakapitali tagastus) oli erakordselt kõrge ja järgmisel aastal nõnda suurt makset tõenäoliselt oodata ei ole.

Ühesõnaga – sa edened täpselt seal, kuhu oma energia suunad. Kui maksimeerida konkreetse kalendriaasta dividenditulu või lihtsalt püüda eesmärgiks seatud dividenditulu numbrit, siis tõenäoliselt sa selle ka saavutad. Aga mis saab edasi? Milline on nende lühiajalise perspektiiviga tehtud otsuste mõju sinu aktsiaportfellile ja laekuvale dividenditulule järgmisel aastal? Ülejärgmisel? 5 aasta pärast?

Mina võtsin endale 2015. aastast kaasa just selle tarkuse – sa edened seal, kuhu oma energia suunad. Ja tajusin soovide ja eesmärkide väge. Tasub olla ettevaatlik ja tähelepanelik kõige selle osas, mida soovid ja missuguseid eesmärke püstitad. Ja seda nii oma investeerimistegevuses kui ka elus üleüldse.

Eesmärgist saab prognoos

Seega 2016. aasta tarbeks sihte seades loobusin kalendriaasta kohta dividenditulu eesmärgi seadmisest ning hakkasin kasutama hoopis sõna prognoos. Teisisõnu püüdsin 2016. aasta jaanuaris prognoosida kui palju järgneva 12 kuu jooksul minu olemasolevad investeeringud dividenditulu maksta võiksid ja lisasin sinna juurde täiendavate säästude eest aasta jooksul ostetavate aktsiate/ETF-ide oodatava dividenditulu. Väga keeruliseks kogu prognoosi koostamist ei ajanud. Peamiselt oli tarvis teha mõningaid kohendamisi ennekõike just Balti aktsiatest laekuva oodatava dividenditulu osas.

Lisaks vajas arvutamist täiendavalt aasta jooksul investeeritud säästudelt teenitav oodatav dividenditulu. Siin kasutasin väga lihtsat loogikat. Toon näite. Ütleme, et igas kvartalis oli plaan investeerida täiendavalt summa X. Eeldusel, et teen oma ostud iga kvartali alguses ning kogu soetatava portfelli kaalutud keskmine ostuhetke dividendimäär on 4%, suunangi I kvartalis investeeritud säästud dividenditulu teenima ligikaudu 4% dividenditootlusega, II kvartali säästud teenivad kõnealusel kalendriaastal siis dividenditootlust 3%, III kvartali säästud 2% ja viimase kvartali säästud 1%. Nagu näha, siis antud arvutuse eelduseks on see, et valitud investeeringute dividendimaksed on kvartaalsed ehk I kvartalis ostetud väärtpaberid jõuavad kõnealuse kalendriaasta jooksul välja maksta dividende 4 korda, II kvartali ostud 3 korda, III kvartali ostud 2 korda ja IV kvartali ostudelt saab dividenditulu sel kalendriaastal vaid korra.

Muutused mõttemallis ja käitumises

Liigume nüüd hetkeks taas tagasi 2016. aasta jaanuari. Tajusin toona kohe praktiliselt aasta esimesest kuust, kuidas kogu investeerimistegevuse fookus nihkus. Nüüd oli mul tabelis kirjas vaid 2016. aastaks oodatav dividenditulu prognoos ja mitte eesmärk. See lubas mul kuidagi vabamalt hingata. Ja ka tegutseda. Esiteks hakkas ostuhetke dividendimäära roll iga täiendava säästetud kapitali investeeringuteks suunamisel muutuma vähemoluliseks. Seega kui varem püüdsin ikkagi leida investeerimisvõimalusi, mille maksudejärgne ostuhetke dividendimäär oleks minimaalselt 3% juures (et saaks oma säästud kohe ikka arvestatavat dividenditulu tootma panna), siis nüüd lasin seda piiri allapoole. Esmalt 2% piirimaile ja tegelikult tänaseks erandjuhtudel isegi sinna 1,0-1,5% juurde.

Mis te arvate, mis juhtus? Vastus on lihtne – avardusid võimalused. Varem ei läinud minu nii-öelda valikufiltrist läbi ükski ettevõte, mille maksudejärgne dividendimäär oli alla 3%. Lisades sinna kvaliteedikriteeriumitena nõuded erinevatele finantssuhtarvudele, jäi sõelale vaid käputäis ettevõtteid. Ja tihtipeale ei olnud nende ettevõtete näol tegu oma tegevusharu liidritega. Nagu selgus, siis tööstusharu liidrite maksudejärgsed dividendimäärad kipuvad pea 80-90% ajast olemagi madalamad kui see 3%. Ja nõnda lihtsalt, iseendale kalendriaasta sihiks seatud dividenditulu eesmärki püüdma minnes olin eneselegi märkamatult oluliselt kitsendanud minu portfelli sobivate väärtpaberite universumit. Ja mis veelgi halvem, olin selle lihtsa, ja enda arvates süütu kriteeriumiga, paljudel juhtudel isegi ellimineerinud võimaluse investeerida erakordsetesse ja suurepärastesse ettevõtetesse.

Võtame näitena kasvõi dividendikuninga staatust omava Johnson & Johnson’i (JNJ). Iseendale ahnusest (vaja kohest suhteliselt kõrget dividenditulu) seatud 3% maksudejärgse dividendimäära kriteeriumi kohaselt oleks mul viimase 23 aasta jooksul olnud nõnda suurepärast ettevõtet nagu JNJ osta vaid ühel perioodil – 2009. aasta finantskriisile järgneval ajal. JNJ koges siis arvukalt ravimite tagasikutsumisi ja aktsia hind perioodil juuli 2009 kuni juuli 2012 praktiliselt ei tõusnudki. Samas jätkas JNJ ka neil aastatel iga-aastast dividendide tõstmist (keskmiselt +6-9% aastas).

Seega olles möödunud aasta alul muutnud oma investeerimistegevuse fookust, avardusid koheselt investeerimisvõimalused. Laienenud investeerimisuniversumi aktsiate ajaloolisi tootlusi arvestades suurendasin ka šansse, et mu enda investeerimisportfelli kogutootlus kujuneb pikas perspektiivis senisest kõrgemaks.

Eeltooduga kaasnes veel üks nähtus. Või ehk isegi muutus mõttemallis. Tajusin ühtäkki kui palju erakordselt häid investeerimisobjekte maailmas leidub. Kasvõi ainuüksi dividendikuningate postituste sarja kirjutades avastan õhinga, milliste suurepäraste ja kümnendist-kümnendisse edukatena püsivate ettevõtetega on tegu. Tunnen end veidi juba kui margikoguja, kes ihkab oma kollektsiooni aina uusi erakordseid eksemplare, mille väärtus ajas kasvab. Pelgalt dividendikuningate nimekirjas on mitmeid ettevõtteid, millest üht pisikest tükikest endalegi sooviks – olgu selleks siis Emerson (EMR), 3M Company (MMM), Colgate-Palmolive (CL), Nordson (NDSN) või eelnevalt jutuks olnud Johnson & Johnson (JNJ).

Tuleb tõdeda, et paljuski saigi suurema arvu aktsiate kaasamine portfelli teoks tänu välismaakleri juures konto avamisele. Tehingutasud langesid ikka kordades, samuti valuutavahetuse kulud ning nõnda muutus võimalikuks ja mõistlikuks teha tehinguid ka väiksemate summadega.

Detsembri dividenditulu

Nüüd möödunud kuu omanikutulu juurde. Kokku laekus detsembris dividenditulu 16 eri väärtpaberist. Nõnda suurt dividendimaksjate arvu ei ole ma seni kogenud. Kui 2014. aastal sihipärase dividendiaktsiatesse investeerimisega algust tegin, siis pooltel kalendrikuudel ei laekunud mu kontole sendigi eest dividenditulu. Neil kuudel, kui miskit laekus, siis oli maksjaid üks, kaks või äärmisel juhul kolm. Tänaseks on eesmärgistatud dividendiportfelli ülesehitamise alustamisest möödas kolm aastat. Lõpuks hakkavad tasapisi paistma ka selle sihipärase tegevuse viljad, ennekõike siis dividendilaekumiste hajutatuse mõttes.

Nagu ülaltoodud graafikult näha, siis 2014. aastal laekus divididende 6 eri väärtpaberilt, 2015. aastal oli dividendimaksjaid kokku 20 ja möödunud aastal koguni 34.

Dividenditulu laekumisi protsentuaalselt mõõtes on asjad jätkuvalt paari Balti aktsia poole minu jaoks liialt kaldu – nelja suurema Balti dividendimaksja panus kogu 2016. aastal teenitud dividenditulus oli nõnda kõrge nagu 33%. Seda on üpris palju. Eriti arvestades Balti ettevõtete suhteliselt ebastabiilset, ja paljuski läbipaistmatut, dividendipoliitikat. Samas, mida aeg edasi, seda paremini tasakaalustatuks portfell loodetavasti muutub.

Naastes detsembri dividenditulu laekumiste juurde, siis kokku laekus 16 eri väärtpaberist kokku 556 eurot dividende. Omanikutulu maksid 4 ETF-i ja 12 aktsiat. Aktsiate poolel jäid paljud laekumised rahas mõõdetuna ühekohalisteks. Põhjuseks suhteliselt väikeste summade eest (ja madala ostuhetke dividendimääraga) välismaakleri kontole soetatud positsioonid.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

2016. aastat kokku võttes saab öelda, et lõpuks laekus dividenditulu mõnevõrra rohkem kui prognoositud. Möödunud aasta alul olin mitmete Balti ettevõtete dividendiprognoose tehes konservatiivsem ja sealt tuli ka nii-öelda suurim positiivne üllatus. Kuigi teisalt tuleb öelda, et osade Balti aktsiate puhul olid 2015. aastaga võrreldes tehtud tagasihoidlikumad prognoosid igati õigustatud. Mõnevõrra mõjutas arvestusliku dividenditulu suurust ka jätkuvalt tugev/tugevnenud dollar, eriti 2016. aasta viimases kvartalis, mil dollarites laekus dividende ikka omajagu.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Speak Your Mind